InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Kel, balalar, oqylyq!
Zattyń qımylyn bildiretin sózder.

Maqsaty: 1. Oqýshylardyń zattyń qımylyn bildiretin sózder týraly túsinikterin keńeıtýge múmkindik jasaý
2. Óleńdi mánerlep, túsinip oqýǵa daǵdylandyrý, oqýshylardyń sóıleý tilin, logıkalyq oılaýyn, sózdik qoryn, ınovasıalyq tehnologıalardy qoldana otyryp, oqýshynyń tanymdyq qabiletin
damytý.
3. Bilimsúıgishtikke, adamgershilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: jeke sújetti sýretter, tirek-syzba, ereje.
Ádis – tásili: kórsetý, áńgimeleý, túsindirý, taldaý, jınaqtaý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.

Sabaqtyń barysy:
1. Psıhologıalyq kezeń: Úlkenge de siz,
Kishige de siz.
Sálem berdik sizderge,
Qurmetpenen biz.
Uranymyz: Taýdaı talap talabym,
Oqyp bilim alamyn.

2. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.

3. Úı tapsyrmasyn suraý:
Qaıdan keldiń, Baýyrsaq? óleńdi oqytý.
Nannyń dastarqanǵa qalaı keletini týraly áńgimeleý.
Nelikten «Nan eńbekpen tabylar» deıdi.

4. Qyzyǵýshylyqty oıatý
Ózektiligi: oqýshynyń ótken taqyryp pen jańa bilimdi ushtastyrýy, úırenýshiniń belsendiligin arttyrý, suraqqa jaýap beretin sózderdi ajyrata bilgizý, ózdiginen jumys isteı alý daǵdysyn qalyptastyrý
Oqýshylar taqtadaǵy sýretterdiń ne ekenin taýyp, kim? suraǵyna jaýap beretin sózderdi bir bólek, ne? suraǵyna jaýap beretin sózderdi bir bólek toptastyryp jazady.
Ereje:
Zattyń atyn bildiretin sózderge kim? kimder? ne? neler? degen suraqtar qoıylady.
- Balalar, bizge sonaý ertegi áleminen Aldar Kóseden hat kelipti.
Aldar Kóseniń kim ekenin bilesińder ǵoı!
- Qane, hatty ashyp oqıyq, muqıat bolyńdar.
« Sálemetsińder me, 1 - synyp oqýshylary. Sabaqtaryńdy jaqsy oqyp júrsińder me? Men úlken qıynshylyqqa jolyqtym. Bar úmitim senderde. Kómektesýlerińdi ótinemin, senderdi eń jaqsy synyp dep ertegiler áleminde maqtap júr ǵoı.
Jaǵdaıymdy baıandaıyn. Men Shyǵaıbaı degen baımen básekelesken edim. Ol maǵan bir paraqqa jazylǵan hattan jylqynyń, tazy ıttiń atyn tapsam, jibergen qateni taýyp, túzetsem, sol jylqy men ıtti maǵan syılaıtyndyǵy jaıynda aıtqan edi. Sol bir qateni taba almaı basym qatty, balalar, maǵan kómektesińdershi!»
Meniń aqtós degen ıtim jáne qulager degen atym bar. Olar óte tatý dos. Meniń aıtqanymdy buljytpaı oryndaıdy.
Ereje: Úı haıýanattary men janýarlarynyń attary bas áripten bastalyp
jazylady. Aqtós, Qulager.

5. Sergitý sáti: Qýan shattan!
Qýan shattan!
Qýanatyn kún búgin.
Qaıyrly kún,
Qaıyrly tań,
Kúlip shyqty kún búgin.
6. Jańa sabaq: 246 jattyǵý. Óleńdi mánerlep oqý.
Óleńniń mazmuny boıynsha suraqtar:
- Óleń týraly?
- Óleńniń avtory týraly ne bilesiń?
- Oqý ne úshin qajet?
Ybyraı Altynsarın – Qostanaı oblysynda dúnıege kelgen. Qazaq hrestomatıasyn jazǵan jazýshy, aǵartýshy, pedagog.
7. Sózdik jumys:
Yqylas – ynta, kóńil.
Sısa – mata túri.
Yqylaspen toqý – kóńilge túıý.

8. Dáptermen jumys:
247 jattyǵý. Maqaldy jatqa jaz. Ózindik jumys.
Jol jolǵa jalǵasady,
El elge jalǵasady.
Qımyldy bildiretin sózderdiń astyn syz.

Ertede «Balalar álemi» degen úlken shahar bolypty. Ol shaharda úlkendi - kishili balalar ómir súripti. Olar árbir jyl mezgilinde gúl otyrǵyzdy, kóbelek ustady, sary japyraq jınady, aqqala soqty. Osyndaı jaımashýaq kúnde aıý qonjyǵyn ertip, osy úlken balalar álemine keledi. Kelse balalar oıynnyń qyzyǵyna berilgen eken. Aıý da qonjyǵymen birge oınady, sekirdi, máz - meıram boldy. Kesh batyp, barlyǵy tarady.
- Balalar osy ertegiden zattyń qımylyn bildiretin sózderdi tabaıyq.
Qazir zattyń qımylyn bildiretin sózder týraly oıymyzdy jınaqtap, syzbaǵa túsireıik.

9. Oqýlyqtan tys tapsyrma: Shyǵarmashylyq
Oqýshylarǵa sújetti sýret beriledi. Sújetti sýretter boıynsha suraqtar qoıylady, sol suraqtardyń jaýabynan áńgime túziledi.
Suraqtar:
Marat ne istep jatyr?
Aıgúl ne istep tur?
Aıgúl men Marat qandaı balalar?
Nátıjesinde:
«Marat taldyń túbin aýdaryp jatyr, Aıgúl aǵashty ustap tur. Aıgúl men Marat – eńbekqor balalar.» degen mátin túziledi.
10. Sabaqty qorytý: Sáıkestendirý testi.
11. Úıge tapsyrma: Kel, balalar, oqylyq! óleńin jattaý.
12. Baǵalaý: