InfoHub Logo

Siz az qamtylǵan otbasynda ómir súrdim, ózimnen úlken aǵa-ápkelerimniń kıimderin kıip óstim, eshqashanda ata-anamnan jańa oıynshyq alyp ber dep suramadym, óıtkeni olarda aqsha joq ekenin bildim... Eger osy aıtylǵandar siz týraly bolsa, onda sizde, habaryńyz bolmaı ál-aýqatyńyzǵa kedergi keltiretin ádetter paıda bolǵan bolýy múmkin.

Kedeılik – ol kemshilik emes. Ol ómir mektebi. Eger ol mektepten ótken bolsańyz, demek sizde kedeılik «ınfeksıasy» bar.

Joqshylyqqa baılanysty qalyptasqan ádetter adamda ómir boıyna, tipti materıaldyq jaǵdaılardy jaqsartqan kúnniń ózinde de qalyp, súlikteı qalta men júıkeni juqartyp otyrady.

Alaıda kedeılik adamnyń týa bitti «sory» emes. Kez kelgen adam jaı ǵana oıyn ózgerte otyryp qana, joqshylyqtan qutyla alady. Bárimiz is oıdyń jemisi ekendigin óte jaqsy bilemiz.

Sózińdi túze - ádetińe aınalady,
Ádetiń - minezińe aınalady.
Mineziń - seniń taǵdyryń.

Shákárim Qudaıberdiuly

«Men baıaǵydan beri kedeımin. Bala kezden bastap 18 jasqa deıin eshteme ózgerte almadym. 18 den keıin de 17 jyl boıy sol «balalyqta», eshnárseni ózgertkim kelmeı ómir súrdim. Men oǵan shaǵym aıtyp, keıis bildirip túrǵanym joq. Óz jolymdy ózim tańdadym...»

Bul sózder 35 jyl kedeılikte ómir súrgen Djon Chızdiń (John Cheese) jaqsy jumysqa turǵanǵa deıin aıtqan sózderi.

Jańa jumys Djon Chızdiń ómirin kúrt ózgertti. Tońazytqysh tamaqqa toldy, búkil qaryzdarynan qutyldy. Alaıda Djon kedeı adamnyń ádetterinen aryla almady. «Men kedeımin» degen «ınfeksıa» mıdyń túbine kirip alyp, sanasyn bıledi.

Keıin Djon óziniń jeke tájirıbesine súıene otyryp, kedeı adamdardyń ádetteri týraly jazdy.

1. Arzan tamaq

AEK (aılyq eseptik kórsetkishi) tómen adamdardar azyq-túlikti satyp alǵan kezde mynaǵan nazar aýdarady:

- baǵasy

- onyń jaramdylyq merzimi.

Birinshisi, barynsha tómen bolýy, al ekinshisiniń uzaq bolýy mańyzdy.

Sapa? Dám? Óndirýshi? Ol ony mazalamaıdy. Azyq-túlik ónimderin aptasyna bir ret nemese odan uzaq merzimde satyp alý. Onyń 90%-y konservlengen. Jańa pisken jemis-jıdekter, kókenister tym qymbat. Et? Onyń ornyna sorpalyq súıek-saıaq.

Al eger sizdiń sapaly azyq-túlikti tutynýǵa múmkindigińiz paıda bolsa da, ýaqyt óte kele siz burynǵy arzan, sapasyz ónimdi saǵynyp, tutynǵyńyz kelip túrady.

2. «Artyq» aqsha

Eger kedeı adamǵa aıaq astynan qomaqty aqsha tússe, onda ol ony túgelimen birden jumsap qoıýǵa talpynyp turady. Bul kedeılik «ınfeksıasynyń» refleksi.

Ol artyq aqshany qarajattan qınalyp qalýy múmkin kúnderge qaldyrýdy umyt qaldyrady. Sebebi kedeılik sanasy bir kúnmen ómir súrýge ıtermeleıdi.

Adam artyq aqshany bazarǵa baryp tıynyna deıin jaratyp qaıtady. Erteńin oılamaıdy.

Paradoks: aqshaǵa muqtajdar qarajatty únemdeı almaıdy, al baılar kersinshe únemshildiktiń arqasynda aqshasyn eseleı túsedi.

Eger adam baıyp ketken jaǵdaıda ol óziniń qarajatyn tıimdi ári únemdi ustaýdy úırenýi qajet. Óıtkeni aqsha «qoldyń kiri», tez kelip, tez ketip qalýy múmkin. Aqshany ustaý asa saýattylyqty qajet etedi.

3. Syılyqtar

Eger adamda aqsha bolmasa, oǵan syılyq qajet emes. Úlkender jaǵy muny jaqsy túsinedi. Al balalar she?..

Myna jańa krosovkalar saǵan, biraq bul týylǵan kúnińe syılyq.

Eger siz az qamtylǵan otbasynda ómir súrseńiz bul sózder sizge tanys bolýy kerek. Jarty jyldan keıin syılyqsyz qalatynyńydy bilseńiz de, bul úshin qatty qýanasyz. Sizde eń bastysy jańa kedy bar.

Balalar ata-anasynyń artyq aqshasy joq ekendigin bilip/túsinip, anany-mynany alyp ber dep olardy mazalamaıdy. Alaıda eresekterde «men balama sony alyp bere almadym, qatarynan qaldyrdym» degen kináli sezim máńgi qalyp qoıady.

Sondyqtan da, qarajat jaǵdaıy túzelgende ol men kórmegendi balam kórsin, men almaǵandy balam alsyn dep, dúkennen oıynshyq, kıim qaldyrmaı satyp alady.

4. Býhgalterıa

Aqshany únemi sanaı berý kedeılik «ınfeksıasynyń» taǵy bir belgisi bolyp esepteledi.

Siz kartochkańyzda, ámıanyńyzda qansha aqsha jatqanyn óte jaqsy bilesiz. Qaı jerge qandaı aqsha tóleý kerek, kerek deseńiz komýnaldyq tólemderdiń esebin de jatqa bilýińiz ǵajap emes.

«Aqsha jetpeı qalýy múmkin» degen qorqynysh kedeılikte ómir súrgen adamdardy mazalaı beretin bolady.

5. Eń qajetti zattar

Eger adamnyń aılyǵy shaılyǵyna jetpeı jatsa, ol tek búgingi ýaqytty oılap, soǵan qajetti zattardy satyp alady.

Máselen, jazda jappaı satylymdaǵy qysqy kýrtkany satyp alýǵa bolady. Baǵasy sýtegin dese de bolady. Kedeılik sanadan arylmaǵan adam jazda qysqy, al qysta jazǵy kıimdi satyp almaıdy. Jazda qysqy kýrtka ne úshin kerek dep oılaıdy.

Ápke-aǵalarynyń kıimderin kıip óskender jańa djınsty eskisi tozǵan kezde ǵana kıetindigin jaqsy biledi. Bul aýyrý qalsa da ádet qalmaıtynynyń kerisi. «Maǵan jańa báteńke nege kerek, eskisin jóndep kıe bersem de bolady» dep oılaıdy.

Paradoks: kedeılik sanadaǵy adam shoppıng jasaýdan lázzat almaıdy. Aqsha bar, alaıda ony jumsaýdy jónsiz sanaıdy. Ásirese ózine sarańdyq tanytady.

Kedeılik sizdiń barlyq ýaqytyńyzdy alady. Ol sol úshin jaman.

Vıllem de Kýnıng

R.S. Kedeılik súıekke salynǵan tańba emes. Odan kez kelgen adam qutyla alady. Alaıda kedeılikten qutylý úshin oıyńyz durys bolý kerktigin esińizden shyǵarmańyz. Sondyqtandan da sananyń túpkirine kirip alǵan biz aıtqan «kedeılik» ınfeksıasymen kúresip, ózińizge degen senimdiligińizdi joǵarlatyp, baı-qýatty ómir súrýge talpynyńyz.

Oqýǵa keńes beremiz:

Siz nege áli kúnge deıin baı emessiz: 7 sebebi

Djek Ma: Eger 35 jasyńyzda siz áli de kedeı bolsańyz – onda siz buǵan laıyqtysyz

Nemis dárihanasynan álemdik kosmetıka ımperıasyna deıin: Schwarzkopf tarıhy

Balyq aýlaýǵa degen qyzyǵýshylyq HARLEY-DAVIDSON kompanıasyn qurýǵa sebep bolǵan

Azıanyń eń baı adamdarynyń biri Djek Manyń jetistikke jetý tarıhy

Ýolt Dısneı jetistiginiń tarıhy

Toyota tarıhy: toqyma stanoktyń ornyn kólikke almastyrý

Konosýke Masýsıtanyń ómiri men jetistikke jetý tarıhy

---