Kel, bileıik, úıreneıik
Qazaq tilinen ashyq sabaq
Taqyryby: Kel, bileıik, úıreneıik
Maqsaty: Balalardyń qazaq tilinen tilderin jattyqtyrý, este saqtaý qabiletterin damytý, ótken sózderdi eske túsirip, durys aıta bilýge tilderin jattyqtyrý, otbasy múshelerine degen súıispenshilikke tárbıeleý.
A. E. Balalar, búgin mine taǵy da bir jaqsy, jylýy mol kún týdy, men sendermen búgingi kúni kezdeskenime óte qýanyshtymyn.
Balalar, qarańdarshy búgin bizge kóp qonaqtar kelip otyr, jyly júzben qonaqtarǵa sálem berelik.
Jylýlyq sheńberi:
Úlkenge de, kishige de
Bárine, sálem biz beremiz
Densaýlyq tileımiz
Sálemetsizder me? qonaqtar
Men de senderge tek qana densaýlyq tileımin endeshe oryndaryńa otyryńdar búgingi qazaq tilinen sabaǵymyzdy bastaıyq.
Biz sendermen azdap áńgimeleseıik
- Balalar qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qazir kóktem mezgili
- Kóktem aılaryn esimizge túsireıik.
- Naýryz, sáýir, mamyr
Kún jylynyp, kóktem kelip, tabıǵat oıanyp, bárimiz qýanyshqa bólenemiz. Kóktem mezgiline degen qýanyshymyzdy bildireıik.
Alaqaı, alaqaı
Kóktem keldi
Alaqaı, alaqaı
Qýantyp bizderdi.(balalar birge aıtady)
Mýzyka kóńildi estiledi.
- Balalar, bizge bir qonaq kele jatyr, ol kim eken, qazir biz tanysaıyq.
Aısulý: Sálemetsińder me, balalar, men senderdi kórgenime óte qýanyshtymyn. Kelińder tanysaıyq, meniń atym - Aısulý
- Sálem, dosym, seniń atyń kim?
- Meniń atym Dana
- Úlken azamat bol
- Rahmet
- Al seniń atyń kim?
- Meniń atym Iýlá.
- Aqyldy qyz bolyp ós
- Rahmet
Seniń atyń kim?
Meniń atym Adelına
Sulý, ádemi qyz bolyp ós.
Rahmet Aısulý
Aısulý: Tý, myna balalar qandaı aqyldy, jaqsy balalar eken.
A. E. Árıne, bizdiń balalar osyndaı, bilgir, aqyldy.
Óziń she, Aısulý jaı júrsiń be?
A. E.: Joq, balalarmen tanysaıyn, sosyn myna sandyqty berip keteıin dep keldim. Al ishinde ne bar, sender, ózderiń ashyp kórińder.
Al myna sıqyrly dombyrany senderge sıǵa berip keteıin, eger tapsyrmalardy durys oryndasańdar, dombyra ózi belgi beredi.
Saý bolyńdar dostarym. (ketedi)
A. E. Balalar qandaı ádemi sandyq, káne qaıtalap aıtyńdarshy
Sandyq ( balalar qaıtalaıdy)
İshinde ne bar kórelik, sandyqty ashý úshin sender maqal – mátel aıtyp berińder, sonda qandaı tapsyrma ekenin biz biletin bolamyz,
*Dostyq birlikte
*Otan ottan da ystyq
*Eńbek túbi bereke
*Eńbek etseń ósesiń
*Oına da kúl, oqy da bil
*Ónerli bala súıkimdi
A. E. Mine bizdiń sandyq ta ashyldy, sandyq ishinde birneshe konvertter bar eken.(birneshe túrli - tústi geometrıalyq pishinder beınesindegi konvertter alyp shyǵady)
Endeshe 1 - konvertti ashyp kóreıin, al ashpas buryn sender konvert qaı tústi, qandaı geometrıalyq fıgýraǵa uqsaıdy sony aıtyp berińder.
1 qyzyl – sopaqsha al, tapsyrma myna sýretten otbasy múshelerin atap ber.
Balalar bul sýrette kimder bar.
* ana, áke, ata, apa,
Ana týraly kim taqpaq oqyp beredi.
Aınur.
Anashym asylym
Anashym júregim
Aman bol anashym
Aman bol tiregim (dombyra áýeni)
Sergitý sáti: Bala, bala balamyz
Baqshamyzǵa baramyz
Kúni boıy qyzyqqa
Batamyz da qalamyz.
2 kók – úshburysh tapsyrma «Oıynshyqtar»- taqtada jasyrynǵan oıynshyqtardy atap ber, árkim ózine unaǵan oıynshyqty alyp, qoldaryna ustap «Oıynshyqtar» óleńin aıtyp beredi.
3 aq - sharshy «janýarlardy ata, sýretten tap»
* úı janýarlaryn, jabaıy janýarlardy tap
Dıdaktıkalyq oıyn: «Janýarlardy jına»
4 jasyl dóńgelek - «dene múshelerin ata»
D/ oıyn «Káne, káne»
Káne, káne qol
Mine, mine qol
Káne, káne bas
Mine, mine bas t. b
5 sary – tiktórt burysh – «ulttyq kıimderdi ata»
* kóılek, qamzol, sáýkele,
Sergitý sáti «Aıgólek»
Aıgólek - aý, aıgólek
Aıdyń júzi dóńgelek
Aıgólek - aý aıgólek
Bı bıleımiz dóńgelep
Balalar, sender Aısulý berip ketken sıqyrly sandyqtaǵy barlyq suraqtardy, oryndap jaýap berdińder
Endi sońǵy tapsyrma ústel ústindegi ulttyq bas kıimderdi, áshekeıleýimiz kerek. Jumysymyzdy bastamaı turyp, qoldarymyzdy shynyqtyryp alaıyq, ol úshin saýsaq oıynyn jasaımyz.
«Qýyrmash»
Qýyr - qýyr - qýyrmash
Balapanǵa bıdaı shash
Basbarmaq, balan úırek
Ortan terek, syldyr shúmek
Kishkentaı bóbek
Qytyq - qytyq.
Balalar ústel basynda daıyn ulttyq bas kıimderdi, uldar bórik, qyzdar sáýkeleni áshekeıleıdi.(jeńil mýzyka oınap turady)
Óz jumystaryńdy qalaı dep baǵalaımyz
Balalar « kúshti» dep aıtady.
Mýzyka áýenimen Aısulý keledi.
Aısulý: Balalar sender meniń barlyq tapsyrmalarymdy durys oryndadyńdar. Rahmet senderge, aqyldy, úlken jigit bolyp ósińder.
A. E. Aısulý, seniń tilegińe de kóp rahmet, bizdiń balalardyń saǵan syılaıtyn syıy bar, myna sıqyrly sandyqqa salyp qoıdyq, saý bol.
Aısulý: rahmet balalar, saý bolyńdar.(ketedi.)
Búgingi sabaǵymyz aıaqtaldy, senderge rahmet, búgin báriń de óte jaqsy jumys istedińder, endi qonaqtarmen qoshtasaıyq.
Saý bolyńyzdar.
Taqyryby: Kel, bileıik, úıreneıik
Maqsaty: Balalardyń qazaq tilinen tilderin jattyqtyrý, este saqtaý qabiletterin damytý, ótken sózderdi eske túsirip, durys aıta bilýge tilderin jattyqtyrý, otbasy múshelerine degen súıispenshilikke tárbıeleý.
A. E. Balalar, búgin mine taǵy da bir jaqsy, jylýy mol kún týdy, men sendermen búgingi kúni kezdeskenime óte qýanyshtymyn.
Balalar, qarańdarshy búgin bizge kóp qonaqtar kelip otyr, jyly júzben qonaqtarǵa sálem berelik.
Jylýlyq sheńberi:
Úlkenge de, kishige de
Bárine, sálem biz beremiz
Densaýlyq tileımiz
Sálemetsizder me? qonaqtar
Men de senderge tek qana densaýlyq tileımin endeshe oryndaryńa otyryńdar búgingi qazaq tilinen sabaǵymyzdy bastaıyq.
Biz sendermen azdap áńgimeleseıik
- Balalar qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qazir kóktem mezgili
- Kóktem aılaryn esimizge túsireıik.
- Naýryz, sáýir, mamyr
Kún jylynyp, kóktem kelip, tabıǵat oıanyp, bárimiz qýanyshqa bólenemiz. Kóktem mezgiline degen qýanyshymyzdy bildireıik.
Alaqaı, alaqaı
Kóktem keldi
Alaqaı, alaqaı
Qýantyp bizderdi.(balalar birge aıtady)
Mýzyka kóńildi estiledi.
- Balalar, bizge bir qonaq kele jatyr, ol kim eken, qazir biz tanysaıyq.
Aısulý: Sálemetsińder me, balalar, men senderdi kórgenime óte qýanyshtymyn. Kelińder tanysaıyq, meniń atym - Aısulý
- Sálem, dosym, seniń atyń kim?
- Meniń atym Dana
- Úlken azamat bol
- Rahmet
- Al seniń atyń kim?
- Meniń atym Iýlá.
- Aqyldy qyz bolyp ós
- Rahmet
Seniń atyń kim?
Meniń atym Adelına
Sulý, ádemi qyz bolyp ós.
Rahmet Aısulý
Aısulý: Tý, myna balalar qandaı aqyldy, jaqsy balalar eken.
A. E. Árıne, bizdiń balalar osyndaı, bilgir, aqyldy.
Óziń she, Aısulý jaı júrsiń be?
A. E.: Joq, balalarmen tanysaıyn, sosyn myna sandyqty berip keteıin dep keldim. Al ishinde ne bar, sender, ózderiń ashyp kórińder.
Al myna sıqyrly dombyrany senderge sıǵa berip keteıin, eger tapsyrmalardy durys oryndasańdar, dombyra ózi belgi beredi.
Saý bolyńdar dostarym. (ketedi)
A. E. Balalar qandaı ádemi sandyq, káne qaıtalap aıtyńdarshy
Sandyq ( balalar qaıtalaıdy)
İshinde ne bar kórelik, sandyqty ashý úshin sender maqal – mátel aıtyp berińder, sonda qandaı tapsyrma ekenin biz biletin bolamyz,
*Dostyq birlikte
*Otan ottan da ystyq
*Eńbek túbi bereke
*Eńbek etseń ósesiń
*Oına da kúl, oqy da bil
*Ónerli bala súıkimdi
A. E. Mine bizdiń sandyq ta ashyldy, sandyq ishinde birneshe konvertter bar eken.(birneshe túrli - tústi geometrıalyq pishinder beınesindegi konvertter alyp shyǵady)
Endeshe 1 - konvertti ashyp kóreıin, al ashpas buryn sender konvert qaı tústi, qandaı geometrıalyq fıgýraǵa uqsaıdy sony aıtyp berińder.
1 qyzyl – sopaqsha al, tapsyrma myna sýretten otbasy múshelerin atap ber.
Balalar bul sýrette kimder bar.
* ana, áke, ata, apa,
Ana týraly kim taqpaq oqyp beredi.
Aınur.
Anashym asylym
Anashym júregim
Aman bol anashym
Aman bol tiregim (dombyra áýeni)
Sergitý sáti: Bala, bala balamyz
Baqshamyzǵa baramyz
Kúni boıy qyzyqqa
Batamyz da qalamyz.
2 kók – úshburysh tapsyrma «Oıynshyqtar»- taqtada jasyrynǵan oıynshyqtardy atap ber, árkim ózine unaǵan oıynshyqty alyp, qoldaryna ustap «Oıynshyqtar» óleńin aıtyp beredi.
3 aq - sharshy «janýarlardy ata, sýretten tap»
* úı janýarlaryn, jabaıy janýarlardy tap
Dıdaktıkalyq oıyn: «Janýarlardy jına»
4 jasyl dóńgelek - «dene múshelerin ata»
D/ oıyn «Káne, káne»
Káne, káne qol
Mine, mine qol
Káne, káne bas
Mine, mine bas t. b
5 sary – tiktórt burysh – «ulttyq kıimderdi ata»
* kóılek, qamzol, sáýkele,
Sergitý sáti «Aıgólek»
Aıgólek - aý, aıgólek
Aıdyń júzi dóńgelek
Aıgólek - aý aıgólek
Bı bıleımiz dóńgelep
Balalar, sender Aısulý berip ketken sıqyrly sandyqtaǵy barlyq suraqtardy, oryndap jaýap berdińder
Endi sońǵy tapsyrma ústel ústindegi ulttyq bas kıimderdi, áshekeıleýimiz kerek. Jumysymyzdy bastamaı turyp, qoldarymyzdy shynyqtyryp alaıyq, ol úshin saýsaq oıynyn jasaımyz.
«Qýyrmash»
Qýyr - qýyr - qýyrmash
Balapanǵa bıdaı shash
Basbarmaq, balan úırek
Ortan terek, syldyr shúmek
Kishkentaı bóbek
Qytyq - qytyq.
Balalar ústel basynda daıyn ulttyq bas kıimderdi, uldar bórik, qyzdar sáýkeleni áshekeıleıdi.(jeńil mýzyka oınap turady)
Óz jumystaryńdy qalaı dep baǵalaımyz
Balalar « kúshti» dep aıtady.
Mýzyka áýenimen Aısulý keledi.
Aısulý: Balalar sender meniń barlyq tapsyrmalarymdy durys oryndadyńdar. Rahmet senderge, aqyldy, úlken jigit bolyp ósińder.
A. E. Aısulý, seniń tilegińe de kóp rahmet, bizdiń balalardyń saǵan syılaıtyn syıy bar, myna sıqyrly sandyqqa salyp qoıdyq, saý bol.
Aısulý: rahmet balalar, saý bolyńdar.(ketedi.)
Búgingi sabaǵymyz aıaqtaldy, senderge rahmet, búgin báriń de óte jaqsy jumys istedińder, endi qonaqtarmen qoshtasaıyq.
Saý bolyńyzdar.
You Might Also Like
-
Ushqyr oı men sheshen til Intellektýaldy oıyn
