Syılastyqqa sebep kóp. Týǵan – týysqandar.
Taqyryby: Syılastyqqa sebep kóp. Týǵan – týysqandar.
B/m: Mátinniń mazmunyn tanystyra otyryp, qonaqqa shaqyrýdyń sebepteri týraly jáne týystyq qatynastar, týystyq ataýlar jaıly túsinik berý.
D/m: Oqýshylardyń týysqandarǵa degen meıirimdilik qasıetterin áńgimeleý, este saqtaý, oılaý daǵdylaryn damytý.
T\m Qazaq halqynyń ádet - ǵurpyn saqtaýǵa, úlkendi, kishini syılaýǵa, qonaqjaılyqqa, eńbekqorlyqqa, syılastyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, suraq jaýap, áńgimeleý, sahnalaý.
Kórnekiligi: Tirek – syzbalar, mazmundy sýretter, plakatqa
jazylǵan sózder, maqal – mátelder.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
a) psıhologıalyq daıyndyq.
Amansyń ba, dostarym,
Amansyzdar ma, qonaqtar,
Sabaǵymyzdy syılastyqpen bastaıyq
Jamandyqty tastaıyq.
Kóńil – kúıimiz jaqsy bolsa,
Kóńildi otyryp sabaǵymyzdy bastaıyq.
2. Úı tapsyrmasy.
4 - synyp. Shyǵarma «Otbasy» týraly.
3 - synyp. Qonaqjaı.
Ár oqýshyǵa sózder beriledi, ár sózdiń
maǵynasy ashylyp túsindiriledi.
«İltıpat, meımandos, qonaqjaı».
4 - synyp. Kartochkamen jumys.
3 - synyp. Ótken taqyrypty qaıtalaý maqsatynda.
Qonaq túrlerin atap kóreıik.
Arnaıy qonaq
Qudaıy qonaq
Qydyrma qonaq
Arnaıy qonaq – degendi qalaı túsinesiń? Arnaıy qonaq degenimiz arnaıy shaqyrylady.
Qudaıy qonaq – aıaq astynan kelgen qonaqty aıtady. Mysaly: Jolaýshylar.
Qydyrma qonaq – qydyryp, ańdyp júrip kelgen qonaq.
3. Jańa sabaq.
Muǵalimniń túsindirmesi.
Búgingi jańa taqyrybymyz
3 - synypta: Syılastyqqa sebep kóp
4 - synypta: Týǵan - týysqandar.
Týǵan - týysqandardyń arasynda syılastyq bolý kerek. Olaı bolsa búgingi bizdiń sabaǵymyz bir – birimen tyǵyz baılanysta bolyp tur. Syılastyqtyń ózi ádeptilikten, amandyqtan bastalady. Myna tirek – syzba arqyly syılastyqtyń sebepterine toqtalaıyq.
1) Quda túsý, qyz uzatý, kelin túsirý – munyń bári óskeleń jastardyń jańa otbasyn qurýyna tilektestik bildiredi. Berik shańyraq, baqytty bosaǵa tileıdi.
2) Dastarhan tirligi – qonaqqa shaqyrýdyń sebebi kóp. Solardyń biri soǵym basynan shaqyrý, qystyń soǵymynan dám tatqyzý.
3) Balaǵa degen súıispenshilik – shildehana, besikke salý, tusaý kesý, atqa mingizý, tilashar. Munyń bári balaǵa degen súıispenshilik.
Olaı bolsa osy toılarǵa ıaǵnı qonaqqa kimder keledi? Kórshiler, aýyl adamdary, týǵan – týysqandar. Endeshe balalar týǵan – týysqandardyń ózi birneshe túrge bólinedi. Týysqandardyń ishinde adamnyń úsh jurty bolady. Ár jurtqa jeke toqtalyp, oqýshylarǵa túsinik berý.
Úsh jurt
Naǵashy jurty
Óz jurty
Qaıyn jurty
4) Sergitý sáti:
«Qazaqtyń dastarhany».
Eı meniń asqar taýym,
Qazaqy dastarhanym
Bereke yrys qutym
Aq qaınar bastaýlarym
5) Oqýlyqpen jumys: Tizbektep oqytý.
6) Oıyn: «Jamby atý bilesiń be?» «Jalǵasyn taýyp kóresiń be» atty oıynyn oınaımyz.
Bul oıynnyń maqsaty maqal – mátelderdiń jalǵasyn tabý.
Ata – balanyń qorǵany.
Tatýlyq – tabylmas baqyt.
Anaǵa qurmet – Balaǵa mindet.
Ákege qarap – ul ósir.
Sheshege qarap – qyz ósir.
7) Salt – dástúr.
Qazaqtyń birneshe salt dástúrleri bar. Ár salt – dástúr týraly oqýshylarǵa jeke túsinik bere otyryp, sonyń ishinde tusaý kesý dástúrin sahnalyq kórinis retinde qoıý.
8) Qorytyndylaý. Kartochkamen jumys.
9) Úıge tapsyrma. Mátindi oqý. «Týǵan — týysqandar» týraly
shyǵarma jazyp kelý.
10) Baǵalaý.
B/m: Mátinniń mazmunyn tanystyra otyryp, qonaqqa shaqyrýdyń sebepteri týraly jáne týystyq qatynastar, týystyq ataýlar jaıly túsinik berý.
D/m: Oqýshylardyń týysqandarǵa degen meıirimdilik qasıetterin áńgimeleý, este saqtaý, oılaý daǵdylaryn damytý.
T\m Qazaq halqynyń ádet - ǵurpyn saqtaýǵa, úlkendi, kishini syılaýǵa, qonaqjaılyqqa, eńbekqorlyqqa, syılastyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, suraq jaýap, áńgimeleý, sahnalaý.
Kórnekiligi: Tirek – syzbalar, mazmundy sýretter, plakatqa
jazylǵan sózder, maqal – mátelder.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
a) psıhologıalyq daıyndyq.
Amansyń ba, dostarym,
Amansyzdar ma, qonaqtar,
Sabaǵymyzdy syılastyqpen bastaıyq
Jamandyqty tastaıyq.
Kóńil – kúıimiz jaqsy bolsa,
Kóńildi otyryp sabaǵymyzdy bastaıyq.
2. Úı tapsyrmasy.
4 - synyp. Shyǵarma «Otbasy» týraly.
3 - synyp. Qonaqjaı.
Ár oqýshyǵa sózder beriledi, ár sózdiń
maǵynasy ashylyp túsindiriledi.
«İltıpat, meımandos, qonaqjaı».
4 - synyp. Kartochkamen jumys.
3 - synyp. Ótken taqyrypty qaıtalaý maqsatynda.
Qonaq túrlerin atap kóreıik.
Arnaıy qonaq
Qudaıy qonaq
Qydyrma qonaq
Arnaıy qonaq – degendi qalaı túsinesiń? Arnaıy qonaq degenimiz arnaıy shaqyrylady.
Qudaıy qonaq – aıaq astynan kelgen qonaqty aıtady. Mysaly: Jolaýshylar.
Qydyrma qonaq – qydyryp, ańdyp júrip kelgen qonaq.
3. Jańa sabaq.
Muǵalimniń túsindirmesi.
Búgingi jańa taqyrybymyz
3 - synypta: Syılastyqqa sebep kóp
4 - synypta: Týǵan - týysqandar.
Týǵan - týysqandardyń arasynda syılastyq bolý kerek. Olaı bolsa búgingi bizdiń sabaǵymyz bir – birimen tyǵyz baılanysta bolyp tur. Syılastyqtyń ózi ádeptilikten, amandyqtan bastalady. Myna tirek – syzba arqyly syılastyqtyń sebepterine toqtalaıyq.
1) Quda túsý, qyz uzatý, kelin túsirý – munyń bári óskeleń jastardyń jańa otbasyn qurýyna tilektestik bildiredi. Berik shańyraq, baqytty bosaǵa tileıdi.
2) Dastarhan tirligi – qonaqqa shaqyrýdyń sebebi kóp. Solardyń biri soǵym basynan shaqyrý, qystyń soǵymynan dám tatqyzý.
3) Balaǵa degen súıispenshilik – shildehana, besikke salý, tusaý kesý, atqa mingizý, tilashar. Munyń bári balaǵa degen súıispenshilik.
Olaı bolsa osy toılarǵa ıaǵnı qonaqqa kimder keledi? Kórshiler, aýyl adamdary, týǵan – týysqandar. Endeshe balalar týǵan – týysqandardyń ózi birneshe túrge bólinedi. Týysqandardyń ishinde adamnyń úsh jurty bolady. Ár jurtqa jeke toqtalyp, oqýshylarǵa túsinik berý.
Úsh jurt
Naǵashy jurty
Óz jurty
Qaıyn jurty
4) Sergitý sáti:
«Qazaqtyń dastarhany».
Eı meniń asqar taýym,
Qazaqy dastarhanym
Bereke yrys qutym
Aq qaınar bastaýlarym
5) Oqýlyqpen jumys: Tizbektep oqytý.
6) Oıyn: «Jamby atý bilesiń be?» «Jalǵasyn taýyp kóresiń be» atty oıynyn oınaımyz.
Bul oıynnyń maqsaty maqal – mátelderdiń jalǵasyn tabý.
Ata – balanyń qorǵany.
Tatýlyq – tabylmas baqyt.
Anaǵa qurmet – Balaǵa mindet.
Ákege qarap – ul ósir.
Sheshege qarap – qyz ósir.
7) Salt – dástúr.
Qazaqtyń birneshe salt dástúrleri bar. Ár salt – dástúr týraly oqýshylarǵa jeke túsinik bere otyryp, sonyń ishinde tusaý kesý dástúrin sahnalyq kórinis retinde qoıý.
8) Qorytyndylaý. Kartochkamen jumys.
9) Úıge tapsyrma. Mátindi oqý. «Týǵan — týysqandar» týraly
shyǵarma jazyp kelý.
10) Baǵalaý.
You Might Also Like
