Kóbeıtý jáne bólýdi pysyqtaý
Sabaqtyń taqyryby: Kóbeıtý jáne bólýdi pysyqtaý.
Sabaqtyń maqsaty: Kóbeıtý jáne bólýdiń kestelik jaǵdaıy týraly bilimderin bekitý.
Bilimdilik: kóbeıtý jáne bólýge berilgen esepterdi shyǵarý daǵdylaryn jetildirý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń logıkalyq oılaý, tanymdyq qabiletterin arttyrý, shyǵarmashylyqpen jumys isteı bilý daǵdysyn qalyptastyrý
Tárbıelik: Qazaqtyń ulttyq oıyndary arqyly balalardy uıymshyldyqqa, jyldamdyqqa, tapqyrlyqqa, qazaqtyń salt - dástúrlerin qurmetteýge úıretý, Otanǵa, týǵan elge degen súıispenshilikterin arttyrý.
Sabaq tıpi: Bilimdi bekitý, bir júıege keltirý.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, kórnekilikpen jumys, izdený, qaıtalaý, kiriktirý, toptyq jumys.
Qural - jabdyqtar: Interaktıvti taqta, slaıdtar, ulttyq oıyndar, dıdaktıkalyq úlestirmeler.
Pánaralyq baılanys: Ádebıettik oqý, dúnıetaný, dene shynyqtyrý.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
a) Synyp tazalyǵyna qaraý
á) Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
- Balalar, búgingi sabaǵymyz kúndegiden erekshe sabaq. Sabaǵymyzǵa qonaqtar kelip otyr. Qonaqtarmen sálemdesip alaıyq.
Jaqsy oqyp sabaqty
Ádep saqtaý sánimiz
Sálem berdik sizderge
Basty ıip bárimiz
b) Psıhologıalyq daıyndyq.
Matematıka kerek ár kúnge,
Matematıka qajet ómirde
Matematıkany oqımyz
Mıymyzǵa toqımyz
- Barlyǵyńa sabaqta sáttilik tileımin!
Matematıka - Abaı atamyz ǵalymdar patshasy degen eken. Iaǵnı matematıkany
bilsek barlyǵyn da bilemiz ekenbiz.
II. Aktýalızasıa
1) 5 - esep Amaldar tártibin anyqta jáne esepte.
(120+300): 7=60
720: 8+200=290
(370+30): 5=80
(500 - 20): 60=8
360: 60+840=846
370+150: 5=400
7•(700 - 650)=350
560: 8•3=210
50•6+630: 9=370
2. Tirek bilimderin belsendirý.
1. Kez kelgen sandy birge kóbeıtkende, qandaı san shyǵady?
2. Sandy sol sannyń ózine bólse, neshe shyǵady?
3. Nóldi sanǵa bólgende, neshe shyǵady?
4. Sandy nólge bólýge bola ma?
5. 2 - ge qaldyqsyz bólinetin sandar qalaı atalady?
6. 2 - ge qaldyqsyz bólinbeıtin sandar qalaı atalady?
7. Eger esepte qosý men kóbeıtý amaly kelse, aldymen qandaı amaldy oryndaımyz?
İİİ. Jańa sabaq.
- Dápterimizdi ashyp, búgingi kúndi jazyp qoıamyz: Qazir qaı aı? Osy aıda qandaı ataýly kún bar?
Jeltoqsannyń 20 - sy
Synyp jumysy.
- Biz qaı elde turamyz?
- Elimizdiń táýelsizdiginiń neshe jyldyǵyn atap óttik?
- 22 qandaı san? - Otan, týǵan el, el rámizderi, Astana qalasy jaıly qandaı óleńder bilesińder?
( Balalar ádebıettik oqýdan jattaǵan óleńderin aıtyp shyǵady).
- Egemendi elimizdiń jarqyn bolashaǵy sendersińder. Balalar, búgin biz sendermen táýelsiz elimizdiń gúldengen «Abaı»aýylyna júırik attarmen saıahatqa shyǵamyz.
- Abaı Qunanbaev kim?
- Abaıdyń qandaı óleńderin bilesińder?
- «Adam bolam deseńiz» óleńinde Abaı atamyz 5 jaqsy qasıet jáne 5 jaman qasıet týraly aıtqan.
- 5 qandaı san?
- At ústinde oınalatyn qandaı ulttyq oıyndardy bilesińder?
1. Jylqy maly týraly maqal - mátelder aıtqyzý.
2. Oqýshylardy «Bozjorǵa», «Qulager» degen eki topqa bólý.
Búgingi sabaǵymyzda osy ulttyq oıyndardy eki topqa bólinip oınaı otyryp, matematıkalyq tapsyrmalar oryndaımyz!
Eki top oqýshylary juldyzsha, sharshy, úshburysh belgilerimen baǵalanyp otyrady.
1.«Kókpar» oıyny. Aýyzsha esepte.(1 - esep)
Esepteýge júırik bolsań jasyńnan
Matematıkaǵa oryn berseń basyńnan
Barlyq ǵylym soǵan úıir bolady
Dosyń solar tabylatyn qasyńnan
1.«Bozjorǵa»toby
6•20
5•20
8•20
2•20
0•20
9•20
2.«Qulager» toby
7•100
3•100
9•100
0•100
5•100
4•100
2. «Asyq atý» oıyny. Qaı san ornynda joq? (2 - esep)
Kel, balalar, oınaıyq!
Oınaıyq ta oılaıyq
Qandaı esep bolsa da,
Sheshpeı ony qoımaıyq
1. «Bozjorǵa» toby
9 • □ = 540
1000 - □ =630
380+□ = 540
7 • □ = 630
90 • □ = 540
□ • 90 = 630
Kóbeıtý jáne bólýdi pysyqtaý júkteý
Kóbeıtý jáne bólýdi qaıtalaý slaıd júkteý
Sabaqtyń maqsaty: Kóbeıtý jáne bólýdiń kestelik jaǵdaıy týraly bilimderin bekitý.
Bilimdilik: kóbeıtý jáne bólýge berilgen esepterdi shyǵarý daǵdylaryn jetildirý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń logıkalyq oılaý, tanymdyq qabiletterin arttyrý, shyǵarmashylyqpen jumys isteı bilý daǵdysyn qalyptastyrý
Tárbıelik: Qazaqtyń ulttyq oıyndary arqyly balalardy uıymshyldyqqa, jyldamdyqqa, tapqyrlyqqa, qazaqtyń salt - dástúrlerin qurmetteýge úıretý, Otanǵa, týǵan elge degen súıispenshilikterin arttyrý.
Sabaq tıpi: Bilimdi bekitý, bir júıege keltirý.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, kórnekilikpen jumys, izdený, qaıtalaý, kiriktirý, toptyq jumys.
Qural - jabdyqtar: Interaktıvti taqta, slaıdtar, ulttyq oıyndar, dıdaktıkalyq úlestirmeler.
Pánaralyq baılanys: Ádebıettik oqý, dúnıetaný, dene shynyqtyrý.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
a) Synyp tazalyǵyna qaraý
á) Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
- Balalar, búgingi sabaǵymyz kúndegiden erekshe sabaq. Sabaǵymyzǵa qonaqtar kelip otyr. Qonaqtarmen sálemdesip alaıyq.
Jaqsy oqyp sabaqty
Ádep saqtaý sánimiz
Sálem berdik sizderge
Basty ıip bárimiz
b) Psıhologıalyq daıyndyq.
Matematıka kerek ár kúnge,
Matematıka qajet ómirde
Matematıkany oqımyz
Mıymyzǵa toqımyz
- Barlyǵyńa sabaqta sáttilik tileımin!
Matematıka - Abaı atamyz ǵalymdar patshasy degen eken. Iaǵnı matematıkany
bilsek barlyǵyn da bilemiz ekenbiz.
II. Aktýalızasıa
1) 5 - esep Amaldar tártibin anyqta jáne esepte.
(120+300): 7=60
720: 8+200=290
(370+30): 5=80
(500 - 20): 60=8
360: 60+840=846
370+150: 5=400
7•(700 - 650)=350
560: 8•3=210
50•6+630: 9=370
2. Tirek bilimderin belsendirý.
1. Kez kelgen sandy birge kóbeıtkende, qandaı san shyǵady?
2. Sandy sol sannyń ózine bólse, neshe shyǵady?
3. Nóldi sanǵa bólgende, neshe shyǵady?
4. Sandy nólge bólýge bola ma?
5. 2 - ge qaldyqsyz bólinetin sandar qalaı atalady?
6. 2 - ge qaldyqsyz bólinbeıtin sandar qalaı atalady?
7. Eger esepte qosý men kóbeıtý amaly kelse, aldymen qandaı amaldy oryndaımyz?
İİİ. Jańa sabaq.
- Dápterimizdi ashyp, búgingi kúndi jazyp qoıamyz: Qazir qaı aı? Osy aıda qandaı ataýly kún bar?
Jeltoqsannyń 20 - sy
Synyp jumysy.
- Biz qaı elde turamyz?
- Elimizdiń táýelsizdiginiń neshe jyldyǵyn atap óttik?
- 22 qandaı san? - Otan, týǵan el, el rámizderi, Astana qalasy jaıly qandaı óleńder bilesińder?
( Balalar ádebıettik oqýdan jattaǵan óleńderin aıtyp shyǵady).
- Egemendi elimizdiń jarqyn bolashaǵy sendersińder. Balalar, búgin biz sendermen táýelsiz elimizdiń gúldengen «Abaı»aýylyna júırik attarmen saıahatqa shyǵamyz.
- Abaı Qunanbaev kim?
- Abaıdyń qandaı óleńderin bilesińder?
- «Adam bolam deseńiz» óleńinde Abaı atamyz 5 jaqsy qasıet jáne 5 jaman qasıet týraly aıtqan.
- 5 qandaı san?
- At ústinde oınalatyn qandaı ulttyq oıyndardy bilesińder?
1. Jylqy maly týraly maqal - mátelder aıtqyzý.
2. Oqýshylardy «Bozjorǵa», «Qulager» degen eki topqa bólý.
Búgingi sabaǵymyzda osy ulttyq oıyndardy eki topqa bólinip oınaı otyryp, matematıkalyq tapsyrmalar oryndaımyz!
Eki top oqýshylary juldyzsha, sharshy, úshburysh belgilerimen baǵalanyp otyrady.
1.«Kókpar» oıyny. Aýyzsha esepte.(1 - esep)
Esepteýge júırik bolsań jasyńnan
Matematıkaǵa oryn berseń basyńnan
Barlyq ǵylym soǵan úıir bolady
Dosyń solar tabylatyn qasyńnan
1.«Bozjorǵa»toby
6•20
5•20
8•20
2•20
0•20
9•20
2.«Qulager» toby
7•100
3•100
9•100
0•100
5•100
4•100
2. «Asyq atý» oıyny. Qaı san ornynda joq? (2 - esep)
Kel, balalar, oınaıyq!
Oınaıyq ta oılaıyq
Qandaı esep bolsa da,
Sheshpeı ony qoımaıyq
1. «Bozjorǵa» toby
9 • □ = 540
1000 - □ =630
380+□ = 540
7 • □ = 630
90 • □ = 540
□ • 90 = 630
Kóbeıtý jáne bólýdi pysyqtaý júkteý
Kóbeıtý jáne bólýdi qaıtalaý slaıd júkteý
You Might Also Like
-
Sabaq taqyryby: B. Soqpaqbaev. «Meniń atym - Qoja» povesi
-
Sabaqtyń taqyryby: Kóbeıtý jáne bólý 62∙546; 33852: 546
