InfoHub Logo

Kókónister men jemister týraly jumbaqtar

Yzaqor buǵyp jatyr,
Saqaly shyǵyp jatyr.
(jýa)

Jerde jatyp jelindeıdi,
Kúz túskenshe jelinbeıdi.
(qaýyn)

Kók laǵym kógende jatyp semiredi.
(Qarbyz)

Jasyl ala dóńgelek,
Baqshada jatyr dóńgelep.
(qarbyz)

Ár jeliniń asty tolǵan kók qoıan,
Jaz bolǵanda kók qoıandy jep qoıam.
(qıar)

Butaǵynda azyǵy
Ortasynda azyǵy.
(alma)

Qysta kıimin tastaıdy,
Kóktemde kıine bastaıdy.
(aǵash)

Bir qaltanyń ishinde birneshe shar,
Árbir shardyń ózindik uıasy bar. (As burshaq)

Butaqta ilinip turamyn,
Piskende sebetke quladym. (Jemis)

Ósirdim ulpa qar,
Sheshýin kim tabar? (Maqta)

Ashýly qonaq bul anyq,
Tońyp sheshse, jyladyq. (Pıaz)

Ósirer tyń dala,
Kóshirer qambaǵa.
Aınalar unǵa da,
Aınalar nanǵa da. (Bıdaı)

Urmaı - soqpaı jylatady,
Árkim biraq unatady.
(Pıaz)

Tegis jer kesildi,
Arqandaı esildi. (Jyrtylǵan jer)

Qyr basynda árqıly,
Sary teńiz tolqıdy. (Egin)

Jezge uqsas sabaǵy,
Dáni – halyq tamaǵy. (Bıdaı)

Marjanyn túzgen,
Satylap tizgen. (Masaq)

Bireý berdim,
Onyn terdim. (Tuqym)

Túskende salqyn kúz,
Jınadyq altyn tis. (Júgeri)

Kóktemde
Aq gúlge oranady,
Kúzde
Qolǵa dop bop oralady. (Alma)

Til úıirgen dámi bar,
Sary altyn tús – sáni bar.
Shaqsań eger keptirip,
Súıeginiń dáni bar,
Baqqa turar sán berip,
Alqa etip tizip al. (Órik)

Qyzyl kúreń túri bar,
Tebindegen búri bar.
Pisken kezde qaýlaıdy,
Altynnan bir aýmaıdy,
Bal tatyǵan nóri bar,
Onda emniń bári bar. (Shabdaly)

Shertseń kók jolaq syrtynan,
Pisse ún shyqpas urtynan.
Shıki bolsa, sampyldap,
- Tıme; — deıdi tańqyldap. (Qarbyz)

Qarala qoıymdy,
Baılap em,
Jelide jatyp toıyndy. (Qaýyn)

Baqshadan jer qazyp,
Jıyp aldym jez qazyq. (Sábiz)

Buıra tulymy,
Jelmen oınaıdy.
Qyzyl muryny,
Jerge boılaıdy. (Sábiz)

Tigip alyp kók shatyr,
Qyzyl-kúreń dop jatyr. (Qyzylsha)

Alasa tal,
Tamasha tal.
Samsap tur almasy,
Ol alqyzyl,
Ol qanqyzyl,
Boıalǵansha, almashy! (Qyzanaq)

Doptar jatyr jelisi bar,
Qabat - qabat terisi bar. (Oramjapyraq)

Qos qulaǵy qalqaıyp,
Sý ishken saıyn marqaıyp.
Kún ysysa ton jınaıdy,
Dop bolǵanda el jınaıdy. (Oramjapyraq)

Túbi tolǵan qumalaq. (Kartop)

Syrnaıynan tógip jyr,
Kúnge sálem berip tur. (Kúnbaǵys)

Qalpaǵy bar dóńgelek,
Sary gúlmen qorshalǵan.
Qaraı - qaraı kúnge erek,
Moıny talyp sharshaǵan. (Kúnbaǵys)

Júzin orap gúlmenen,
Kúnge qarap telmirer.
Tispen shaǵyp,
Tilmenen,
Dámin tatqan el biler. (Kúnbaǵys)

Úıi de joq,
Kúıi de joq.
Biraq
Jaýynnan da,
Daýyldan da
Qymsynbaıdy.
Ystyqqa da,
Sýyqqa da
Shyn shydaıdy
Sheshýin aıta ǵoı,
Balalar bilsin jaıdy. (Ósimdikter)

Kún nurymen pisedi,
Ýyljyp qolǵa túsedi. (Jemis)

Qar astynda qystady,
Aqpen bórkin tastady. (Báısheshek)

Aǵashtardyń kórkemi,
Máńgi jasyl butaǵy.
Meken ǵyp taý - ólkeni,
Káýsár aýa jutady. (Shyrsha)

Qysy - jazy sheshpeıtin,
Kóılegi bar jasyldan.
Ózgertpeıdi esh keıpin,
Jaralǵandaı asyldan. (Shyrsha)

Jasyl bolyp jypyrlap ónedi,
Sary bolyp úzilip semedi. (Japyraqtar)

Jazda jaınaıdy,
Kúzde jaıraıdy. (Aǵash japyraǵy)

Jazǵy kıimi jasyl,
Qysqy kıimi aqshyl. (Qar jamylǵan aǵash)

Ózine shap shaq,
Kıgen qalpaǵy appaq,
Balalar tur qaptap. (Baqbaq)
Mektep jasyna deıingi balalarǵa arnalǵan jumbaqtar toptamasy