InfoHub Logo

Eki bólimdi drama Shyńǵys Aıtmatovpen birlesip jazǵan

QATYNASÝSHYLAR:

Dosbergen Mustafaev — sovhozdyń agronomy
Almagúl — áıeli, geografıa pániniń muǵalimi
Mámbet Abaev — tarıh pániniń muǵalimi
Ánýar — áıeli dáriger,
Ósipbaı Tataev — ony Iosıf Tataevıch dep ataıdy, ǵylym doktory
Isabek — jýrnalıs jazýshy.
Gúljan — áıeli, aktrısa
Aısha apaı — muǵalıma, mektep-ınternattyń burynǵy dırektory
Orman jumyskeri
Shofer

BİRİNSHİ BÓLİM

Alystan zańǵar qarly jotalardyń silemi shalynady. Iýl aıynyń orta sheni. Jaısań kóktóbeniń basy. Sahna túkpirinen baıqalatyn shatqaldy jaqpar tastardyń etegimen taý ózeni aǵyp jatyr. Kún senbi. Tús aýǵan shaq. Oń jaqta tómennen tóbege shyǵatyn jol bary belgili. Jazdyń babyna kelgen kezi. Tús aýyp bara jatqan mezgil. Qaýlap erkin ósken shópterdiń tumsa qalpyna qaraǵanda mal aıaǵy túgel bul araǵa adam da sırek keletin tárizdi. Áririekte taspen talasyp qısyq-qyńyr bitken qaraǵashtar kórinedi. Aınala qulaqqa urǵan tanadaı tym-tyrys... tabıǵat kórkinen basqa kózge shalynar dáneńe joq.

Biraq búgin osy jerde ózgeshe bir tirshilik nyshany baıqalady. Óıtkeni Dosbergenniń qalaýymen bizdiń keıipkerlerimiz burynǵy mekteptes, maıdandas dostar bas qosqan. Ósipbaıdan ıaǵnı Iosıf Tataevıchten basqasy seıil-serýenge arnalǵan qarapaıym jupyny kıimde. Árdaıym óz dárejesine laıyq siresken galstýk, qyry synbaǵan kıimde júretin Ósipbaı ǵana. Anda-sanda burap qoıatyn moınyna asyp alǵan tranzıstoryna deıin bar. Áıelder jaǵy áli kórinbeıdi. Olar keıinirek keledi. Oǵan deıin erkekter shatyr qurýmen áýre.

Mámbet.(shatyrdyń bir buryshyn tartyp jatyp). Dosbergen, sál solǵa taman. Áı, Ósipbaı... Iosıf Tataevıch, sen sol ornyńnan qozǵalma.

Iosıf Tataevıch. (galstýgin jóndep). Al, qozǵalmadyq endeshe. Eskertetinim, — tek meni ne Ósipbaı nemese Iosıf Tataevıch dep ataǵanyń jón bolar, jarqynym. Ekiniń biri.

Mámbet. Egizdiń syńary bolsań da munyń ońaıǵa túse qoıar ma eken. Bala kúnińde Ósipbaı ediń, búkil soǵys boıy Ósipbaı boldyń, maǵan, qazir de Ósipbaısyń. Biraq seni barlyq jerde mártebeńdi kóterip Iosıf Tataevıch deıtin bolǵan soń solardyń izimen baıaǵy...

Iosıf Tataevıch. Resmı jaǵynan kelgende deısiń ǵoı, solaı ma?

Mámbet (kúlip). Joq, resmı degen sóz be eken, halyqtyń qurmetin aıtam da...

Dosbergen. Dáreje daýyn keıin sheshe jatarsyńdar. (Shatyrdyń ár buryshyn zerleı qarap turǵan Isabekke.) Sen tym qyńyr tartyp kettiń, joldas. Munyń aqberen jýrnalısiń atyna laıyq emes, baýyrym. Kórdiń be, qısaıtyp jiberdiń.

Isabek. Men bar ǵoı ózi, ǵafý etersiz, árıne. Qudaı senderdiń bárińdi túgel glazamerden quralaqan qaldyrǵanyna men kináli emespin. Kak raz men týra ustap turmyn. Búldirip jatqan óziń.

Mámbet (mán bere). Glazamer degeniń biz qoldana almaıtyn qural ekeni ras. Bul jaǵynan saǵan qaıdan jeteıik.

Iosıf Tataevıch. Myna buryshtyń jibi qysqalaý ma deımin. Qazyqqa jetetin emes, endi qaıttik?

Dosbergen. Ǵylym doktorynyń galstýgin jalǵaýdan basqa esh ylaj joq.

Iosıf Tataevıch. Joq, munyń onsha sypaıylyqqa jatpaıdy, joldas agronom.

Mámbet. Ay, tarta bermeseıshi endi, Ósip... to estIosıf Tataevıch! Jiptiń qysqalyǵy ońaı sharýa, qazyǵy myqty bolsa boldy. Áńgime qazyqta. Qybyr etpeı, turǵan-turǵan jerinde qazyq ornyn belgileńder.

Isabek. Al belgiledik. Basta endi. (Balǵanyń kezegi kelgende árqaısysy turǵan jerlerinde qazyq qaǵady. Baýlaryn baılap shatyrdy turǵyzady.)

Mámbet. Mine, kórdińiz be, bir sharýanyń beti beri qarady degen osy.

Iosıf Tataevıch (kerilip). Ýf... Bul ıttiń munsha mashaqaty baryn buryn-sońdy bilsemshi.

Dosbergen. Baqsaq, bul baqandaı tórt jigittiń bitirgen jumysy. Sabaz, bizdiń babalarymyzdy aıtsaıshy. Áli esimde, sheshem marqum balalaryn shubyrtyp júrip-aq kıiz úıdi bir ózi tigip, bir ózi jıǵan. Shatyr degeniń kıiz úıge qaraǵanda múlik bop pa?

Mámbet (shatyrǵa aınala qarap). Tamamda, jutynyp shyǵa kelgen sıaqty.

Isabek. Onan da ǵylym doktorynyń galstýgi aman qalǵanyna shúkirshilik etińder.

Iosıf Tataevıch. Bul da bolsa bir olja (aınala qarap). Myna jeriń jumaq qoı, janym-aý? Netken ǵajaıyp, tóńirek tamyljyp tur. Joq, beker kelmegen boldyq. Qut-bereke degeniń osyndaı-aq bolar. Biraz bıikke shyǵyppyz-aý, samoletpen qarap turǵandaımyn.

Isabek. Áı, ras aıtasyń osyndaı jer jannatyn bala kúnimizde qalaı ańǵarmaǵanbyz.

Mámbet. Kezinde ańǵarmaǵanymyz az ba bizdiń.

Dosbergen. Aý, ol kezde mundaı transport boldy ma? Aýyldan azanda shyǵyp, bu jerge jetkenshe kún batatyn. Qazir mashınaǵa minseń boldy, bir saǵattyń ishinde jetip kelesiń, aıta beretin jıyrmasynshy ǵasyryń osy.

Iosıf Tataevıch. Da, jigitter bizder tamasha ýaqytta ómir súrip kelemiz. Dosbergen, beri qarashy, anaý jazyqta jatqan qaı aýyl eken?

Dosbergen. Aý, ol bizdiń sovhoz ǵoı. Sonyń ústimen kelgeni joqpyz ba búgin?

Iosıf Tataevıch. Á, solaı eken ǵoı. Iapyraı sol jerdegiler osy turǵan bizdi kóre me eken, áı?

Dosbergen. Isabek aıtsyn, munyń qudaıdan enshisin alǵan glazameri bar ǵoı. (máz bolyp kúledi, Isabek úndemeıdi.)

Mámbet. (Iosıf Tataevıchke). Bizdi qaıdam, Isabek ekeýiń aýyl adamynyń kózine shalyna bermeıtin bıiktesińder ǵoı.

Isabek. Mámbettiń qyrshańqy tili qalmaıdy.

Dosbergen. Munyń aıtyp turǵany durys. Men bolmaǵanda ekeýiń de óz betterińmen kelip Kóktóbeni baqytqa bólemes edińder.

Iosıf Tataevıch. Qyzmet, qyzmet baby, jigitter. Dostarymen birge serýen salyp júrýdi kim qalamaıdy deısiń. Biraq soǵan...

Isabek. Qala adamdarynyń da jaıyn eskerý kerek. Myna sen Dosbergen bolsań agronomsyń, myna Mámbet balalardy oqytady. Aýyldaǵylardyń bos ýaqytynda qısap bar ma. Senderdiń osy tirlikterińe keıde ári qyzyǵa, ári qyzǵana qaraımyn. Bizder degende dóńgelek qýalaǵan tıyn tyshqandaı damyl joq.

Mámbet. Onyń ras, qýalaǵanda da shań ilestirmeıtin bolýyń kerek, birinen soń biri shyǵyp jatqan maqalalaryńdy oqýǵa biz de úlgire almaımyz.

Iosıf Tataevıch. Qolynan kelgen qonyshynan basady jigitter, bulaı muqatýdyń reti kelmes.

Isabek. Mine jón biletin adamnyń sózi. Buǵan ne aıtasyń.

Mámbet. Jeńildim, joldas jýrnalıs.

Iosıf Tataevıch. Belgili jazýshyny jýrnalıs degeniń onsha jarasyp turǵan joq. Tym bolmasa jýrnalıs mejdýnarodnık deseıshi. Mysaly, Moskvada jýrnalıs-mejdýnarodnık degenderge bas ıip turady. Onyń reti de bar. Bizderde bul saladaǵy adamdar óte sırek... Sonan kelip...

Dosbergen (bólip). Qudaı uryp... kórdińiz be men de baıqamaı jýrnalıs dep qoıyp edim. Osy saýatsyzdyq-aq túbime jetetin boldy.

Isabek. Qoıyńdarshy, jigitter, myna Mámbet bolmasa áńgime mende emes... Eski dúnıe tarıhy, Orta ǵasyr tarıhy taqıasyna tar kelip júrgendeı keıde ádebıetke kelip kıligetinin qaıtersiń.

Mámbet (kúlip). Saǵan eliktep júrgen joqpyn ba, óziń-aq aıtshy? Solaı emes pe?

Iosıf Tataevıch. (tranzıstoryn burap). Ol jaǵyn endi bylaı qoıyp... ózgeler ne aıtar eken endi sony tyńdaıyq.

Tranzıstor... oblystyń basqa aýdandarynda azdaǵam bult shyǵady, keı jerlerinde jańbyr jaýady.

Isabek. Al kerek bolsa.
Bári aspanǵa qaraıdy.

Dosbergen. Qorqatyn dáneńe de joq. Shatyrdy ne úshin qurdyq? Sosyn bar ǵoı bul sınoptık degenderiń baryp turǵan sýaıttar!

Isabek. Óz basym túnge qaraı jańbyr sál-pál sirkirese qarsy bolmas edim. Kıiz úıde nemese shatyrda jatqanda jańbyrdyń sybyrly syryna ne jetken. Búkil dúnıeni umytyp alys álemge qıaldap ketesiń...

Mámbet. Esińde bar ma, Isabek?
Endi oılasam arman bir —
Alty qanat aq ordanyń,
Týyrlyǵyn sabalap,
Jaýar edi aq jańbyr,
Tóger edi taýdan nur.
Tekemettiń sý bolǵan
Qunyǵa jutyp hosh ıisin,
Ertegige eligip,
San oılarǵa berilip,
Kózimdi almaı oshaqtaǵy
Qara jýsan shoǵynan
Jatar edim aldynda
Aıym týyp ońymnan
Juldyzym týyp solymnan.
Qıalymdy aq kıizge oraǵan
Beý jan ana, sol otaýǵa,
Qary kóshken Alataýǵa,
Esten ketpes kúnderge,
Aq jańbyrly túnderge
Qalaı,
Qaıtip oralam?

Isabek:

Kıiz úı de joq sondaǵy,
Sen de joqsyń,
Taý — áni!
Aq jańbyr da baıaǵydaı
Satyrlatyp jaýady, —

(bári únsiz, árkim óz oıymen áýre. Sózdi Isabek bastaıdy.)

Qanshama jyldar ótti. Otyz ba, odan da kóp-aý, aıaısyń, amal qansha.

Mámbet. Oǵan qaı zaman. Mekteptiń ádebı úıirmesinde sen osy óleńniń tas-talqanyn shyǵaratynyń esińde me? Oıpyrym-aı sol kezde seniń bilmeıtin sózderiń joq edi... «Burynǵy ótip ketken, qarǵys atqan feodaldyq dáýirdiń kıiz úıin kókseý, ańsaý» — dep sýyryla jónelgenińde záremiz zár túbine ketken.

Bári keledi.

Isabek. Balalyq ne degizbeıdi. Bárimiz bala edik qoı... Ýaqyt, zaman... taz taqyrǵa ósken jaýqazyndar emespiz be. Sen onan da, keıin qalaı baýyrlasyp ketkenimizdi aıtsaıshy. Aramyzdan qyl ótpeıtin tatýlyq boldy... «Bárimizdiń ortamyzdaǵy eń talantty sol» degendi ómiri aýzymnan tastaǵan emespin.

Iosıf Tataevıch. Iá, jigitter, keıde taǵdyr degenge tabynýǵa da týra keledi. Dál osylaı bolady degen úsh uıyqtasa kimniń oıynda bar edi. Árıne, túptep kelgende jel turmasa qamys basy qımyldamaıdy, ıaǵnı bez prıchıny net sledstvıe...

Dosbergen. Táńiri tileýińdi bergirler, búginshe danyshpandyqtaryńdy qoıa turyńdarshy. Onan da qazir myna fýdzıamanyń basynda qatyndarymyzdy qalaı qarsy alýdyń qamyn oılaıyq.

Isabek. Kóktóbeni Fýdzıama dep júrgen Almagúl me?

Dosbergen. Endi kim dep ediń?

Isabek. Oı, azamatym-aı! Geograf áıeli bar adamnyń armany bar ma eken?

Dosbergen. Tap sodan aıdarymnan jel esip júrgeni shamaly. Aýyldaǵy mysyqtarǵa sheıin at qoıyp alǵan. Toponımıka degen bir pále shyǵardy, túsinsem buıyrmasyn. Ekskýrsıaǵa súırep oqýshylardyń da yǵyryn shyǵarady. Kópke deıin munysyna tilim kelmeı júrdi. «Fýdzıama» degenińiz aıtýǵa ońaı emes eken. «Áı, ózimizdiń tolyp jatqan taýlarymyzdyń aty buıyrmady ma saǵan» desem de bolar emes. «Fýdzıama» degenniń ǵajaıyp máni bar, ol kıeli, qasıetti taý dep ottaıdy.

Iosıf Tataevıch. Munyń syryn byltyr men Iaponıaǵa barǵanda bildim. Alystan Fýdzıamanyń ózin de kórdim. Ǵajap!

Isabek. Men bar ǵoı ózi... munyń mynadaı maǵynasy bar. Árbir taza býddıst óz ómirinde eń bolmaǵanda bir joly fýdzıamanyń basyna shyǵyp qudaımen tildesedi. Sol kıeli taýda óziniń ıgi isterimen, kinárat, kinásin aıtyp, búgingi tilmen aıtsaq qudaıǵa esep beredi eken.

Dosbergen. Din degende qyzyq-aý ózi. Dindi ýaǵyzdaýshylardyń shyǵarmaıtyny bolsaıshy bul.

Mámbet. Áńgime munda dinde, dindarlyqta emes. Din degen bul jerde jeleý ǵana. Túp-tamyryna qaraǵanda bul adam balasy ómirinde tym bolmasa bir ret óz ar-ımanymen betpe-bet kelip ózine ózi jan-júregin jaıyp salýdy ańsaýdan týǵan qubylys. Kúndelikti pendeshilikten bir sát qol úzip ózimen ózi syrlasýyn murat tutqandyqtan bolsa kerek.

Isabek. Fýdzıamaǵa tek ózimen ózi syrlasý úshin ǵana shyqpaıdy, qudaıǵa minajat etip tabyný úshin shyǵady. Qudaı degenińiz shyrqaý bıikte. Adam ataýlyńyz oǵan qurt-qumyrsqa sıaqty órmelep azaptanyp jetedi. Sóıtip ózi jasaǵan bar qylmysyn jalbarynyp jaıyp sap kinásinen aqtalady. Adam balasynyn ómirge degen yntyzarlyǵymen birge ulylyǵy da osynda jatyr.

Mámbet. Seniń qudaı týraly baıyptaýyń «qudaı kókte, adam jerde» dep quldyq urǵan orta ǵasyrdaǵy kór saýat sharýanyń uǵymynan aınymaıdy eken. Al qudaı degeniń saıyp kelgende tek qana ataý, qudaı sol ózińniń aryń — sol aryńnyń aldynda eseptesý ǵana bolsa qaıtesiń? Árkimniń bir qudaıy bolsa ol óziniń ary. Múmkin, adam balasynyń óziń aıtqan ómirge yntyzarlyǵy da jasaǵan kinálaryn ózine ózi keshirýge dármeni jetpeýden týǵan shyǵar.

Isabek. Men bar ǵoı ózi... ǵafý etińiz, bul jaıynda ıdealıser bylaı degen...

Iosıf Tataevıch. Ózderiń qyzyq ekensińder, oı... qaıdaǵy bir joqty qozdyryp senderge ne bolǵan. Nemene, sonda otyra qalyp qudaıǵa tabynýymyz kerek pe? Keshirińizder, bul jerde otyrǵannyń bári ateıser.

Dosbergen. Sózge sál ǵana qonaq berińizder. Esterińizde me, bárimiz maıdanǵa kirgende bizdiń aramyzda qudaıdy eń aldymen aýyzǵa alǵan Sabyr bolatyn. Vıslaǵa jetkende bir jazǵan óleńi bar edi ǵoı, bilesińder me? Al soǵan deıin, mektepte oqyp júrgende bárimiz qosylyp shyrqaıtyn ándi ózi bastaýshy edi ǵoı. Teksti bylaı edi!

Káne, qudaı, bermen qara,
Túkireıin tumsyǵyńa, —
ar jaǵy esimde joq, áıteýir osylaı kete beretin.

Mámbet. Balalyqtyń bos sandyraǵy da.

Isabek. Men bar ǵoı ózi... Keshirińiz bul sandyraq emes. Sol kezdegi belgili aqynnyń óleńi bolatyn, ári tiri, bul kúnde qartaıǵan.

Dosbergen. Joq, meniń aıtaıyn dep otyrǵanym bul emes, basqa. Sabyrdyń Vıslada jazǵan óleńin aıtam. Ol qudaı týraly bolatyn. Men oǵan ol kezde túsine qoıǵan joqpyn. Biraq baıqaımyn, sol, bir nársege kózi jetken soń jazdy. Seniń esińde qalǵan joq pa Mámbet? Bylaısha aıtqanda...

Mámbet. Dál aıtýym qıyndaý bolar, al maǵynasy «seniń qudaıyń bar, ol aryń, aryńa senseń ol qudaıyńa sengendigiń...» dep keletin umytpasam.

Isabek. Mende bir jerde osy óleń jazýly. Buǵan endi ne dersiń? Azǵan aqyn, tozǵan talant. Jarq etti de joq boldy. (Oılanyp únsiz qalady.)

Iosıf Tataevıch. (óz boıyna jat náziktikpen). Al maǵan onyń mahabbat jaıly jyrlary unaıtyn. Árbir joly júrek qylyn shertip, án-áýez izdep turatyn... (Paýza. Kenet serpilip, qatqyl únde.) Bárine, bárine ózi kináli.

Aýyr únsizdik basady. Osy sátte tómennen bularǵa jaqyndaı bergen áıelder úni keledi.

Dosbergen (serpilip.) O, bizdiń hanýmdar ǵoı mynalar. Keldi degen osy, káne qarsy alaıyq. (bári oryndarynan turyp, solaı qaraı betteıdi.) Áı, myqtylarym-aı, jettińder me.

Almagúl, Ánýar, Gúljan qoldarynda taǵam salǵan sýmkalar.

Shoferdyń qolynda samaýyr. Jigitter kómekke umtylady.

Gúljan (kinálaı ázildep). Ylǵı bor kemik maýbas, tómenge túsip qarsy alýdy da bilmeıdi bular.

Isabek. Keshirersiń qymbattym, shatyr qurýdyń áýresimen qol bosamady. Hosh kelipsizder, fýdzıamanyń basyndaǵy árbir qadamdaryńyz qyzǵaldaqpen kórkeısin, úlbiregen sınorıtalar. Hor qyzyndaı hanýmdar, sizderge arnalǵan parsy patshasynyń shatyryn sulý sáýlelerińizben jaryq etip bizdi baqytqa bóleńizder! Marhabat!

Dosbergen. (shoferdyń qolyndaǵy samaýyrdy alyp shetke shyǵaryp). Sen qazir aýylǵa tart, bizdiń úıge Aısha apaı kelý kerek, sol kisini osynda ákelesiń de keıin aparyp tastaısyń, uqtyń ba? Biz erteńge deıin osynda bolamyz. Múmkin erteń keshtetip qaıtarmyz, túsindiń ǵoı.

Shofer. Jaraıdy. (Basyn ızep shyǵyp ketedi).

Dosbergen (qolynda samaýyr, shatyrdy ıegimen nusqap, áıelderge taǵzym etip). Ýa, uly mártebelilerim! Sizderdiń tapsyrmalaryńyzdy ýaqtyly oryndaǵanymdy habarlaýdy ózime zor baqyt sanaımyn. Shadyman shattyqqa qurylǵan shatyrlaryńyz daıyn.

Iosıf Tataevıch. Paı, paı, paı. Seniń dilmar ekenińdi baıaǵydan bilmegenime qaıranmyn.

Ánýar. Sonsha sýyrylyp jatqandaryń bir shatyr. Budan myqty is bitirseńder qalaı kúmpilder ekensińder.

Mámbet. Báıbishe syn máselesin tejeı turaıyq.

Isabek. Ánýar haným, syn jaǵynan óz baıyńyz da eshkimnen kende soǵyp turǵan joq.

Gúljan (aınala súısine qarap). Apyr-aı, rahat boldy-aý. Bar dúnıe alaqandaǵydaı kórinedi eken.

«Kók teńizdiń ortasynda Fýdzıama — Kóktóbe
Sonsha bıik — uqsaıdy ózi aspanǵa barar ótkelge.
Shyńyn onyń mekendeıdi — senseń eger ańyzǵa
Kúıbeń pende tirliginen ada dana abyzdar.
Osy óleń kimdiki edi ózi, umytyp qalyppyn.

Almagúl. Japonda da aqyn bar.

Gúljan. Munyń aqyl bolar ma, Almagúl. Fýdzıamanyń basy da osyndaı-aq shyǵar.

Isabek (mıyǵynan kúlip). Fýdzıamanyń basyna shyqqan adam, ózgege aıtpas eń qupıa syryn aqtaratynyn bilemisiń, haným? Fýdzıama dep ataıtyn sebebi sol.

Gúljan. Qudaı aldynda jan-júregimdi jaıyp salýǵa qazir daıynmyn. Aldymen, erkek ataýly, ózderiń bastap kórińdershi, tabandaryń turar ma eken. Solaı emes pe, kelinshekter.

Almagúl. Álbette, aldymen baılarymyzdyń áýselesin kóreıik, qanshalyqty qadir-qasıeti bar eken.

Ánýar. Sen de balasyń-aý, Almagúl, shetinen tesik dorba, osylarda ne syr, ne qupıa bar deısiń.

Dosbergen. Bizdi tym jerleı bermeńiz, Ánýar. Ýaqytynda kórermiz. Biraq Gúljan Isabekke qosylǵansha sońynan qansha jigit júgirgenin jasyryp qalmasa boldy.

Gúljan. Onyń jarasy jeńil. Kerek deseń kúni búginge deıin sońymnan qalmaı júgirip, ah degende aq jalyn atyp júrgenderdi kózinen tizip shyǵýyma bolady.

Almagúl. E, báse, sóıtip sazaıyn bershi osylardyń.

Isabek. Mámbet te biraz ýaǵyz aıtyp kózimizdi ashyp edi, endigisine táýekel, qandaı qıyn-qystaý bolsa da bel býdyq.

Ánýar. Ómiri bala oqytýmen kele jatqan qasqa emes pe, aınalasyndaǵylardyń bárin balasyný munyń boıyna sińgen naýqas. Kózine kórinip, qolyna túskenniń bárine aqyl aıtyp otyrmasa ishken asy boıyna sińbeıdi. Oǵan tańdanbaı-aq qoıyńdar.

Iosıf Tataevıch. Mynaý Ánýar ne deıdi, Mámbet-aý.

Mámbet. Aıta bersin, ómir boıy bala oqytý da ońaı emes.

Dosbergen. (báriniń sózin bólip.) Ýa, dostar, myna Fýdzıamanyń basynda senderden jasyratyn syr joq. Qudaıdan da, senderden de eshteńe búkpeımin. Meniń fılosofıamnyń zańǵar bıigi turmys adamdy bıleıdi degen qaǵıda. Olaı bolsa qudaıdyń járdemimen aldymen iship-jep toıyp alaıyq, sodan keıin baryp ózimniń oıym da, boıym da jete bermeıtin, álgi nemene edi, vysokıı materıalaryńdy taldaýǵa kirisermiz. Áıelder dastarqandy qamdaǵansha, erkekter qaýymy ana ózenge baryp qol jýyp qaıtaıyq.

Iosıf Tataevıch. Mine, sózdiń tazasy. «Tabıǵat aıasynda apetıt ashylady» degen eken bir danyshpan, júrińder endeshe.

(Erkekter ketedi)

Gúljan (kekete). Osynsha aqyldy sózderdi bular qaıdan bile beredi, janym-aý.

Ánýar. Erkek ataýlynyń áıelderdiń aldynda aqyldy kórinýge bar janyn salatyn ádeti emes pe, solardy qoıshy, onan da aramyzdaǵy eń ataqty óziń, dastarqannyń qara jumysyna aralaspaı-aq qoı.

Gúljan. (taqpaqtap). Qaıdaǵy ataq, kókirek kúpti, oı tuman, oryndalǵan arman joq. «Sýsyǵan dúnıe baıansyz!» ıapyraý, osy kimniń sózi edi?

Almagúl. Sonsha sarnap ne kórindi?

Gúljan. Jáı, ánsheıin.

Ánýar. Baıyń jazýshy, óziń aıtýly aktrısa, odan artyq ne kerek.

Gúljan. Bul jerde baıdyń sharýasy joq. Óner adamy árkim ózine ózi jaýap beredi.

Almagúl. Ónerge qatysy joq adam dáneńege jaýap bermeıdi demekpisiń.

Gúljan. Qoıshy, qaıdaǵyny aıtpaı. Meniń oıymdaǵy basqa, óz basymnyń derti, óz janymnyń órti. Dezdemonadan bastap Marıa Stúarttan ári Kleopatradan bir-aq shyǵý edi armanym. Olardyń jan-dúnıesin halyqqa jarıa etken ómirdiń ókinishi bolmas edi. Óıtkeni, adam tragedıasynyń shyńy solardyń basynda. Keıde búgingi ómirdiń syr-sıpatyn uǵý úshin adam balasy alysqa, óziniń ótken shalǵaıyna zer salady. Biraq, teatrdyń onymen isi joq. Men tragedıada oınap bir silkingim keledi. Qazirgi pesalarda ne bar, kórip júrsińder, onyń nesin aıtaıyn. Ómir bolsa ótip barady. Mine bıyl otyz segizge keldim. Oınap júrgen rolderimniń báriniń ónerge úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy. Sonda men ne bitirdim deı alam. Jurt osylaı bolý kerek dep oılaıtyn shyǵar. Joq, joq, joq. Osynyń bári oıyma oralǵanda keıde jyndanyp kete jazdaımyn.

Almagúl. Munyń endi sál artyqtaý. Sen týraly aıtyp jatady, jazyp jatady. Gúljan degendi búkil el biledi, syılaıdy, respýblıkaǵa eńbegi sińgen artıska degendi kóringenge berip jatqan joq qoı. Ónerde qol jetkenge toqmeıilsimeý jón shyǵar. Biraq mynaýyń tym asqaqtaǵandyq-aý deımin.

Gúljan. Mine, kórdińiz be, kózi ashyq, kókiregi sara degen sen de meni túsinbeısiń. Al, aıtyp jatyr, jazyp jatyr, odan ne shyqty. Meniń alar asýlarym, shyǵar shyńdarym qaıda. El esinde qalar bir obraz jasamaı quralaqan ketkenim be sahnadan.

Ánýar. Bul ómirge seniń de ókpeń bar eken-aý? Myna men sıaqty aýdannyń aýrýhanasynda, úlken-kishisine qaramaı, erteden qara keshke «aýzyńdy ash, kózińdi jum, tilińdi shyǵar, demińdi shyǵarma» deýmen qudaıdyń qutty kúni ómiriń ótip jatsa kórer em. Onyń ústine baıyń mıǵula muǵalim bolsa.

Gúljan. Aınalaıyn Ánýar, biz bir-birine shalǵaı, eki dúnıeden, eki tilde sóılep turmyz. Shynym sol. Eki tilde. Bilgiń kelse, sen ózińe de, halyqqa da paıdaly is atqaryp júrsiń. Sen óz isińniń mamanysyń, solaı ma? Men she, men de sondaı óz isimniń mamany bolǵym keledi. Men ómir ataýlynyń kózdegen murat-armanyn aıtyp turmyn.

Ánýar. Arman degen aldamshy kimde ǵana joq deısiń...

Jigitter kele jatady.

Almagúl. (Isabekke.) Áı, jazýshy joldas, myna áıelińniń qaıǵy-qasiretine qalaı shydap júrsiń? Áıeliń armanynan shyǵatyndaı birdeńe jazbaımysyń?

Isabek. Paıǵambar da týǵan jerine jat degen bar emes pe. Jazý jaǵynan budan aıaǵanym joq...

Gúljan. Seniń jazyp júrgenderiń...

Isabek. Aıta ber, aıta ber. Esińizge taǵy bir salaıyn, haným, meniń eńbekterim ýaqyt talabynan týady.

Gúljan. Senen kim talap etse sol talap etsin bári bir shama-sharqyń pýblısısıkadan asa almaıtynyńa áldeqashan kózim jetken.

Isabek. Álbette, men klasık emespin. Bizdiń haným úshin aıta berseń klasık joq.

Iosıf Tataevıch. Endi qaıttik aǵaıyn? Seni maqtap júrgen synǵa seneıik pe, joq álde, myna jan jaryńnyń sózine seneıik pe?

Gúljan. Abzaly, árkim ózine ózi sengenge ne jetsin.

Mámbet (aıyzy qanyp). Al kerek bolsa, Gúljan, endi shamaly aıasaıshy jurtty.

Isabek. Músirkemeı-aq qoı, bar aıtqany seniń oıyńnan shyǵyp otyr.

Dosbergen. Joldastar, joldastar! Jergilikti ǵana mańyzy bar maıdan bastalmaı turǵanda káne, dastarqanǵa bet buryńdar-aý, otyrmaımysyńdar endi.

Isabek. (qýanyp). Osydan aqyly bolmas.

Bári dastarqanǵa aınala otyrady.

Almagúl. Árıne, úıdegideı bola qoımas, o jaǵyn keshirersińder, degenmen samaýyrymyzdy ala keldik.

Gúljan. Onda turǵan dáneńe de joq. Naǵyz raqaty osy. Tabıǵattyń myna kórkine ne jetsin.

Isabek. Bul pikirińizdi qoldaýǵa daıarmyn. Mynadaı poezıaǵa toly tóbe turǵanda, úıde tyǵylyp otyrǵannyń ózi qylmys. Solaı emes pe, jigitter?

Dosbergen. Tabylǵan sóz. Al endi dastarqan basynyń ajary úshin tamada saılaý mindeti tur. Shyǵys áıelderiniń teńdik alýynyń taǵy bir jarqyn kórinisin álemge aıǵaqtaý nıetimen dastarqan taǵdyryn Gúljanǵa tapsyrsaq deımin...

Gúljan. Aý, Almagúl turǵanda maǵan yńǵaısyz bolar, ózi ne aıtar eken?..

Almagúl. Jo-joq, mundaıdyń jón-jobasyn sen molyraq bilesiń, bastaı ber.

Iosıf Tataevıch. Qadirin bilgen adamǵa tamadalyq ta osal qyzmet emes.

Gúljan. Qyzyqsań qıdym saǵan.

Iosıf Tataevıch. Oıbaı, o ne degeniń, tóreńizge quldyq, bas shulǵımyz da otyramyz ózińizge.

Gúljan. Bolsyn endeshe. Bul roldi de oınap kóreıik.

Isabek (keketip). Múmkin talantyńnyń taǵy bir qyryn kórip qalarmyz osy joly.

Gúljan. Myna eshki bastyń meni keketken túrin qara, myń jerden keketseń de meniń aýzymnan Isabek danyshpan degen sózdi estimeı ketersiń bul dúnıeden.

Isabek. Halyq aıtsa boldy, qalyp aıtpaıdy.

Gúljan. Tapqan ekensiń aqymaqty.

Isabek. Seniń mineziń osy otyrǵannyń bárine málim. Ne deseń de, jurttyń qulaǵy úırengen.

Dosbergen. Ay, aǵaıyn, bylaı endi. Tamada taǵyna mindi, al ketemiz.

Gúljan. Neden bastasam eken? Aldymen quıyp alyńdar. (Bári birine-biri quıyp, tamaq ala bastaıdy).

— Maǵan sýhoıdan...

— Mynaý da jaman emes...

— Tamasha eken.

— Sharap minemiz be, joq aqjorǵanyń ózimen taıpaltamyz ba?

Tómennen mashınanyń úni estiledi.

Dosbergen. Mynaýsy ne taǵy. Búgin-erteń bul jaqqa qaraı shybyn ushyrmańdar dep edim ǵoı.

Isabek. Mynaýyń tamasha eken. Búkil Kóktóbe seniń menshigińde me edi?

Dosbergen. (ázildep). Terıtorıa sovhozdiki bolsa, bul tóbe meniń menshigim emeı, kimdiki? Keshirińizder, áıelimniń enshisi eken ǵoı. Fýdzıama degen osy kisiniń ashqan geografıalyq jańalyǵy. (Mashına jaqqa qol bulǵap.) Áı, qaıda, qaıda barasyń, qaıt keıin, qaıt dedim ǵoı saǵan, mynaý qaıtedi-eı. (Janynda shofer, aq shashty qartań áıel kele jatady. Bul Aısha apaı.) Oıbaı, masqara boldym-aý, Aısha apaı ǵoı. Ýra-ýra!!! Baıqamaı qalǵanyma keshirersiz. (Bári de oryndarynan turyp Aısha apaıdy qarsy alady).

Aısha apaı. (entigin zorǵa basyp.) Aman-saý barmysyńdar, aınalaıyndar. Túý, júregi qurǵyr qaǵyp ketti-aý qartaıdy degen osy. Onyń ústine Dosbergenniń aıqaıynan shoshyp, basqa bireýlerdiń ústinen shyqtyq pa dep qorqyp ketkenim.

Dosbergen. Bul endi meniń esersoqtyǵym boldy, keshirersiz, Aısha apaı. (Shoferge.) Raqmet, jigitim. (Shofer ketedi.)

Isabek. Mine dastarhannyń ajary endi kirdi... kelgenińiz mundaı jaqsy bolar ma, Aısha apaı.

Aısha apaı. Sender úshin men jerdiń túbine barýǵa daıarmyn ǵoı, bala-baýyrlarym-aý. Alqa-qotan otyryp bas qospaǵanymyzǵa biraz zamandar boldy-aý shamasy...

Iosıf Tataevıch. Beri, beri tórge shyǵyńyz. Jaıǵasyp otyryńyzshy, Aısha apaı, sizben kóriskenimizdiń ózi qanshama ǵanıbet.

Aısha apaı. Raqmet, Ósipbaı. Qarap otyrmyn, áli baıaǵy qalpyń.

Isabek. Aısha apaı, myna Gúljan degen sypaıy kelinshek bizdiń úıdegi kelinińiz bolady. Basqalaryn ózińiz tanıtyn shyǵarsyz.

Aısha apaı. E, aınalaıyn-aı, bala-shaǵalaryń aman ba? Bulaı júzbe-júz kórispegenimiz bolmasa, syrtyńnan jaqsy bilemin. Anda-sanda televızordan da kórip qalamyn.

Gúljan. Siz týraly kóp estigenmin apa, shúkir, búgin ózińizdi kórip otyrmyn. Kóńil tazada, qutty qonaq keledi degen osy.

Aısha apaı. «Bárimiz jınalyp osylaı baratyn boldyq, kelińiz» dep Almagúl telefon soqqanda, júregim jarylyp keter me eken dep edim.

Dosbergen. Bul ıdeıanyń ıesi aldyńyzda otyrǵan myna men bolamyn, apa.

Aısha apaı. Oǵan kúmánim joq, aınalaıyn. Mashına jiberipsiń, raqmet. Áıtpese bul jerge jete alam ba, senderdiń úılerińe deıin avtobýspen kelgenmin, qurysyn adam degen syımaıdy. Demalys bolǵan soń ba, áıteýir yǵy-jyǵy. Bárin aıt ta, birin aıt, ózderińdi kórgenime shúkirlik etip otyrmyn.

Mámbet. Endi qaı jaǵynan alsaq ta orta toldy degen osy.

Iosıf Tataevıch. Joldas tamada, ruqsat etińiz.

Gúljan. Sóz joldas Tataevqa berildi.

Isabek. (sybyrlap). Árkimniń ataǵyn da, laýazymyn da jarıalap otyrý kerek.

Gúljan. Ondaı da salty bar ma edi. Sóz ınstıtýt dırektory, ǵylym doktory (Isabekke sybyrlap). Qaı ǵylymdiki edi ózi.

Isabek (sybyrlap). Tarıh, tarıh. Sony da umytyp qalǵansyń ba?

Gúljan. Qazir ǵylym degenniń salasyna san jetpeıdi, qaısy biri este qalýshy edi...

Dosbergen. Biraq ol shubyryndyǵa Ósipbaı kirmeıtin shyǵar. Quryqty chlenqorlyqqa salǵaly júrgen joq pa osy kúni.

Iosıf Tataevıch. Jaraıdy, qoıyńdarshy endi. Men eshkim de emespin. Aısha apaıdyń aldynda Ósipbaımyn. Bitti sharýa. Budan bylaı meni Ósipbaı dep ataýlaryńdy ótinemin.

Mámbet. Seni túsinýdiń ózi qıyndap ketken eken. Birese bylaı ata, birese olaı ata deýiń qaı bultaǵyń.

Iosıf Tataevıch. O jaǵyn keıin, meniń aıtaıyn degenim mynaý...Búgin bizdiń bárimizdiń bas qosyp otyrýymyz úlken meıram, joldastar! Mundaı bas qosýdy jeńistiń jıyrma bes jyldyǵynda bastaǵan men edim. Mynalardyń bári boldy, ol kezde, Aısha apaı, sizdi izdestirip taba almadyq, bir jaqqa ketken bolýyńyz kerek. Mine, búgin, Dosbergen men Almagúldiń dastarqanynyń basynda qolyma tıgen múmkinshilikti paıdalanyp, mektep qabyrǵasynda bizge, osy otyrǵan jigitterge bergen tálim-tárbıeńiz úshin, shyn júrekten alǵys aıtqym kelip otyr. Qazir respýblıkaǵa eńbegi sińgen úlgili ustazdyń birisiz. Bizder bolsaq ózińizge belgili, óte mańyzdy istermen shuǵyldanyp júrmiz.

Dosbergen. Áı, seniń mańyzdy isińniń bul jerde qajeti ne? Odan basqa eske alatyn eshteńe joq pa bizde.

Iosıf Tataevıch. Eger ǵylymı sovette bireý dál sen sıaqty kılikse, «jaltyrat tabanyńdy» dep qýyp shyǵar edim.

Bári kúledi

Mámbet. Qudaı saqtap ǵylymı sovet emes, Kóktóbeniń basynda otyrǵanymyzǵa shúkirshilik. Keshirersiń, Ósipbaı meniń esime bir jaılar túsip otyr. Kelinshekterge aıtam. Altynshy klasqa kóshken jylymyz, Aısha apaı tarıhtan beretin muǵalim Erden Hasenovıchke kúıeýge shyqty da ketti. Týǵan apamyzdy bireý alyp qashqandaı qyzǵanysh degende shek joq. Óz basym bul kisiniń kúıeýiniń sabaǵyna barýdy da qoıdym. Ol úshin talaı sybaǵamdy da aldym. Erkek pen áıeldiń arasynda mahabbat bolady degen ol kezde túsime de kirip shyqpaıtyn. Biz bul kisilerdiń mahabbatyn ózimizge jasaǵan opasyzdyq dep uqtyq. Áı, balalyq-aı!

Gúljan. Ol kisi qazir bar ma?

Aısha apaı. Joq, Stalıngradta opat boldy.

Iosıf Tataevıch. Asa meıirban adam edi marqum.

Aısha apaı. Bári de ótip ketken dúnıe ǵoı. Biraq, ózi de qınalyp júrdi. Balalar burtıyp syrt aınalyp ketetin kórinedi. «Aý, mynaý boqmuryndaryńa aıtsaıshy, maǵan sálem berýden qalyp barady. Kinám qaısy meniń» degeni áli kúnge deıin esimde.

Isabek. Ol kezdegi Aısha apaıdy kórgen jigittiń sharq urmasqa shamasy joq. Bala bolsaq ta beker qyzǵanbadyq-aý deımin.

Mámbet. Kórdińiz be, Aısha apa, «qyzdyń sory sulýlyǵy, túlkiniń sory qyzyldyǵy» degenge sonda kóz jetti ǵoı.

Iosıf Tataevıch. Sondyqtan da men osy tosty, Aısha apa, sizdiń analyq ázız júregińiz úshin, adamgershilik bıik parasatyńyz úshin, densaýlyǵyńyz úshin alyp jiberemin.

Aısha apaı. Raqmet aınalaıyndar, kóp jasańdar.

Isabek. Men sizdiń balańyzdy kórdim ǵoı. Alǵashynda tanymaı qaldym, dyrdaı jigit bop ósipti.

Aısha apaı. Ákesine tartqan ba eken?

Isabek. Aýzynan túsip qalǵandaı.

Aısha apaı. Úıli-jaıly boldy, qazir Qaraǵandyda. Eki nemeremiz bar. Kelinim de jaqsy bala bolyp shyqty. İshi-baýyryńa kirip turady. Kózim tiride ózim asyrap, tárbıelep berem, balanyń kóbi jaqsy dep qulaqtaryna quıyp otyram. Bizder bolsaq, soǵystyń kesirinen tileýimiz kesilip qaldy. Joldasym marqum maıdanǵa attanarda «balamyz bireý-aq» dep arman qyp ketken-di. Jalǵyzyńdy kózińniń qarashyǵyndaı saqta, budan aırylsań bizdiń jer betindegi tamyrymyz tartylyp, julynymyz úzildi deı ber, odan qalǵan tirshilik tul-túnek dep edi. «Eger de nemere kórgenshe tiri bolsań, ózińdi baqytty sana, eshteńege ókinish aıtýshy bolma» degeni jáne bar. «Kitaptarymdy balam úshin saqta, meniń balama budan artyq qaldyrar muram joq» — dep qaıta-qaıta tapsyrdy. Oralmasyn sonda ózi de bilgen eken marqum. Bári de, bári de boldy ǵoı, mahabbat ta, shańyraq ta jarasty. Tek baıany az boldy. Demek taǵdyr solaı... Senderge, jastarǵa qarap qýanam da, beker ómir keshpeppin dep kóńilge medet sanaımyn.

Gúljan (Isabekke). Áı, jazýshysymaqtar, ádebıetti saýdaǵa salýdan basqa kásipteriń bar ma, Seılon sapary, Malı sapary, taǵy basqa saparlaryń jaıly kez kelgen spravochnıkten oqýǵa bolatyn shatpaqtarmen áýresińder. Ony jáne týyndy deısińder-aý, týmaı týa shókkirler.

Isabek. Munymen ne aıtqyńyz kelip edi?

Gúljan. Jan-júıeńdi bılep, júrek tebirenter shyǵarmań qaıda? Aqpannyń alaı-túleı boranyndaı arpalysqan adam taǵdyry qaıda? Qıt etse «Biz Shekspır emespiz, biz Shekspır emespiz» dep shyǵa kelesińder. Bul árıne, ónerdiń jalyna jarmasqan darynsyzdyń dármensiz dáleli ǵana. Shekspır bolmasań da óz boıyńa shaq shyndyqty aıtýǵa shamań kele me? Seniń kitabyńnyń betinde júregińniń órtine oranyp shyqqan bir oı qashan bolady.

Isabek. Sen, jarqynym, teatr sahnasynda turǵan joqsyń, Fýdzıamanyń basynda bylaı oınama.

Gúljan. Álbette, biraq sen de ádebıetpen bylaı oınama. Meniń jaram jeńil. Senderdiń qoldaryńnan oıymdaǵydaı dúnıe týsa sony oınaý ústinde, sahnada ólip ketýge daıarmyn. Al sen she? Sen óz eńbegińniń adaldyǵyna basyńdy berýge bel baılaı alamysyń?

Isabek. Men oǵan bar ómirimdi baǵyshtaǵan adammyn, sonyń bári sen úshin shyǵar, baıqa, menen aýlaq.

Almagúl. Gúljan saǵan ne boldy?

Gúljan. Men ónerdiń óresin aıtyp turmyn. Tek bura, buza túsinbeńder.

Mámbet. Óz basym, Gúljannyń aıtqanyna qosylam.

Isabek. Qosylǵanda qandaı, mundaıǵa sen árdaıym daıarsyń. Synaý men mineý kimniń qolynan kelmeıdi.

Mámbet. Áńgime synaýda da, mineýde de emes. Búkil adam balasynyń tarıhynda ár urpaqtyń keshken ómiri, opyq pen ókinishi, jeńisi men jemisi aralas joly ádebıet pen ónerde ǵana óz ólshemin tabady. Sol tarazyǵa biz de túsemiz. Bizden de keleshekke qalar úlgi-úrdis, shúkir, barshylyq. Qalaı ómir keshtik, ne úshin kúrestik? Bizden keıin qalaı bolý kerek? Osynyń bárine jaýap beretin tek qana ádebıet pen óner.

Ánýar. O, jaratqan, mynaý taǵy da jurttyń kózin ashyp, ýaǵyz aıtýǵa ketti.

Isabek. Ádebıet jaıly osy jyly sózderińe raqmet. Biraq osynsha júkti tek qana ádebıet arqalap shyǵady degenińiz artyqtaý sıaqty. Bizdiń taǵdyrymyzdy tarapqa salar odan da basqa tarıhtyń qubylystary baryn umytpaý kerek. Ádebıet degen ne? Onyń qolynan ne keledi?

Mámbet. Bizder bala emespiz ǵoı Isabek. Bizdi óksheles urpaq aldynda jalań qabat shyǵaryp sala qoıatyn ádebıettiń maǵan keregi joq. Biz ótken kezeńniń óz ulylyǵy bar emes pe? Mysaly, myna otyrǵan Aısha apaıdyń shashy kúnge aǵarǵan joq, ár tal aq shashynda árqaısymyzdyń taǵdyrymyz bar emes pe? Óz basym osy kisiniń beınesi ádebıette jaıdaq jarshy emes, bar bolmysymen, jan-júıesimen kórinse eken demekpin. Ózimiz jaıly aıtar shyndyq az ba. Másele sonda jatyr ǵoı, janym-aý. Óıtkeni keler urpaq qadir-qasıetińdi baǵalaı otyryp, qateligińdi betińe basýdy da biledi. Óziń moıyndap ketseń úlgi bolmaspysyń, keleshek qamy, seniń qateligińdi qaıtalamaýda jatqan joq pa...

Gúljan. Mine azamattyń, erkektiń áńgimesi dep osyny aıt. Qudaıdy, kóz aldyńda, osy Fýdzıamanyń basynda bar dep qoıaıyq — sol qudaıdyń aldynda tek shyndyqty, tek shyndyqty ǵana aıtaıyqshy. Qupıanyń qulpyn, syr sandyqtyń kiltimen ashaıyq. Sizden bastadyq Iosıf Tataevıch.

Iosıf Tataevıch. Meni Ósipbaı dep atańdar degen ótinish aıtqanym bar emes pe.

Gúljan. Ǵafý, ǵafý, ózińizden bastalsyn Ósipbaı. Qyzmet dárejesi jaǵynan da senen joǵarǵysy joq eken.

Iosıf Tataevıch. Áńgime dárejede emes, ózi bylaı ǵoı joldastar. Men osy, jańa ǵana sóılegen sıaqty edim, sondyqtan...

Almagúl. Joq, Aısha apaıdyń ańsap otyrǵany basqa.

Iosıf Tataevıch. Endeshe bylaı, baıaǵy ózińiz attandyrǵan maıdan saparynan beri talaı-talaı zamandar ótti. Aldymen artıllerıster daıyndaıtyn ýchılıshede oqydyq, sodan keıin soǵystyq, aqyry aman-saý oraldyq... qysqasy osy.

Ánýar. Munyń bári jalpylama sóz. Sen basqa jaqqa tartyp kettiń. Árkim ózi týraly, óziniń tynys tirligi jaıly aıtsyn dep otyrǵan joqpyz ba?

Aısha apa. Ie, ıe maǵan sodan artyq jyrdyń da, syrdyń da keregi joq. Óz qolyńnan ushqan balapannyń, azamat bolyp, at arqasyna mingendegi qýanyshyna ne jetsin...

Iosıf Tataevıch (galstýgin jóndep). Sonda tek ózim týraly ǵoı...

Mámbet. Nege qınalyp otyrsyń?

Iosıf Tataevıch. Joq, áńgime onda emes. Men biletin raýaıattarda mundaıda sózdi tamadanyń ózi bastap, basqaǵa baǵyt-baǵdar silteýshi edi...

Isabek. Onda men-aq bastaıyn. (Bári de «tamada», «tamada» dep shýlap qoıa beredi.)

Gúljan. Á, á solaı ma, ańdyǵandaryń men, izdegenderiń shyndyq bolsa qınalar jáıim joq, bastadym endeshe. (Aısha apaıǵa.) Apaı, siz de kelinińizdiń kim ekenin bilgenińiz abzal.

Aısha apaı. Óı, aınalaıyn, sóıtshi.

Gúljan. Sonymen aktrısamyn. Meni jurttyń bári biledi. (paýza.) Soǵys kezi, turmys aýyr, áke-aǵalar maıdanǵa ketken. Qyryq tórtinshi jyly on tórt jasymda tigin fabrıkasynda istedim. Sonda júrip ómirimde birinshi ret urlyq jasadym.

Isabek. (namystanyp). Mynaý ne dep ketti. Basqa bir jóni túzý sóz túspedi me aýzyńa...

Gúljan. Bólme sózimdi. Men úshin namystanbaı-aq qoı... Shyndyqtan artyq jóni túzý ne bolýshy edi. «Seniń sahnadaǵy oıynyńda shyndyq shamaly» dep synaǵanyńda men úndemeımin ǵoı. Óıtkeni shyndyqty sýǵa, ómirdi dýǵa aınaldyryp jazýǵa ózińniń etiń ábden úırengen. Sen jazyp, men oınaı almasam áńgime basqa. Al dál qazir ózim týraly bar shyndyqty aıtýǵa pravom bar shyǵar.

Aısha apaı. Óı, aınalaıyn, qysylma bári ózimiz ǵoı...

Gúljan. Ol urlyqty men jetiskenimnen jasaǵan joqpyn. Sheshem aýyryp jatty, ózimnen kishi inim bar. Kartochkaǵa alǵan nannyń jáıi belgili. Bir kúni ákemniń qaraly qaǵazy keldi. Maıdanda opat bolypty. Kórshiler kóńil aıtyp kele bastady. Olarǵa dám aýyz tıgizýge jaǵdaı shamaly. Eshkimnen kók tıyn qaryz, qos ýys dán ala almaısyń. Sodan keıin keldim de ishimnen eki erkek kóılekti kıip fabrıkadan shyqtym. Erteńine bazarǵa aparyp satyp, sonyń aqshasyna kelgeninshe kartoshka, un, az ǵana maı alyp ákemniń jetisin berdik. Osy kezde oılap ketsem sol eki kóılek tánime kirpiksheshendeı qadalyp turǵandaı bolady. Keıde túsime engende shoshyp oıanamyn. Eger osy Fýdzıamanyń basynda ádilet qudaıy bar bolsa — keshire gór osy qylmysymdy dep jalbarynamyn búgin.

Isabek (yzalanyp.) Taǵy, taǵy da, taǵy da qandaı urlyq jasadyń?

Gúljan. Kerek bolsa ony da aıtam... Jasymnan ónerpazdar úıirmesine jaqyn júrdim. Soǵys bitisimen teatr ýchılıshesine túsip, oqyp júrgende myna sumyraıǵa kezdestim.

Isabek. Mássaǵan. Jurttyń báriniń baıy mendeı sumyraı bolsa, qudaıyna kúnde bir qoı shalyp otyrar edi.

Gúljan. Men sen úshin qoı túgil, tyshqan murnyn da qanatpas edim.

Dosbergen. Ay, aǵaıyndar, aǵaıyndar! Bul jerde senderden basqa jurt bar ekenin umytpańdar!

Gúljan. Keshirersiń Dosbergen, sheginiske jol joq, aıtyp bolaıyn. Bul oqýyn bitirip gazetke men teatrǵa ornalastym. (Paýza.) Sonda baryp, sonda baryp eshbir qudaı keshpeıtin, keshirmeıtin urlyǵymdy jasadym. Ony ózim de keshpeımin, qudaıdan da keshirim suraýǵa betim joq. Ol kinám «ázir basymyz jas, bala qaıda qashar» degen myna jaýyzdyń tilin alǵandyǵym, sol bir qarǵys atqan túni jasaǵan urlyǵym... Mini sodan beri, sodan beri...

Isabek. Sen óziń mas bolyp qalǵan ekensiń!

Gúljan. Iá maspyn, qanymdy qaraıtqan óz ýyma ózim mas bolyp turmyn. Aısha apa, siz anasyz siz óz balańyz ǵana emes, kópke ana boldyńyz. Ózi ana bolmaǵan adam, maıdanda balalaryn joǵaltqan analardyń rolin qan jylamaı qalaı oınamaq. Baqsam maıdanda balasyn joǵaltqan ana menen álde qaıda baqytty eken. Óıtkeni onda emirengen analyq sezim boldy ǵoı. Al men bolsam, óz qolymnan, óz qolymnan... Nege ǵana, nege ǵana... Keshirińizder, keshirińizder, qudaı úshin keshirińizder... (Býlyǵyp shyǵyp ketedi).

Isabek (qıpalaqtap). Men bar ǵoı... oqasy joq keıde munyń osyndaı minezderi bolyp turady. Oǵan mán bermeńizder, men qazir ózim ákelem. (Ketedi.)

Aısha apaı (ókinishti). Obal-aı, baıqamaı áp-ádemi otyrystaryńnyń shyrqyn buzdym-aý.

Mámbet. Siz qysylmańyz apaı, o ne degenińiz, áńgime sizde emes, Gúljan aq kóńil, ashyq minezdi adam. Kúıinip júrip shynyn aıtady, shynyn aıtyp, taǵy kúıinedi.

Aısha apaı. Iá, solaı eken ǵoı ózi.

Iosıf Tataevıch. Árkimniń bir armany bar degen osy. Balanyń baryna ne jetsin, biraq qazir sony tárbıeleý de ońaı emes.

Dosbergen. Durys aıtasyń, sábı kúninde bir sári, al qazirgi jastardy túsiný qıyn. Ómiri sen estimegen, úsh uıyqtasań túsine kirmeıtin birdeńelerdi soǵyp otyrǵanda esiń shyǵady. Bir nárse deı bastasyń, «osy aqylyń da jeter, toıdyq» dep aýyzyńdy ashtyrmaıdy.

Almagúl. Nege solaı ekenin oılaǵan kúniń boldy ma? Múmkin olar senen úlgi tutar qasıet kórmeıtin shyǵar? Olardyń boıynan sen nendeı jaqsylyq baıqaısyń? Óz basyń qandaı aqyl bere alasyń? Ózara sóıleskende olardyń kóńiline qonar, oıyn baıytar qandaı jańa ınformasıalaryń bolady?

Dosbergen. Qaıda siltep barasyń, janym-aý. Mynaý aıaq alysyńa qaraǵanda uzamaı erli-zaıypty adamdar da bir-birin jańa ınformasıalarmen baıytyp otyrý kerek degendi shyǵararsyń.

Almagúl. Shyǵarý emes, dál osyndaı jáı eń aldymen erli-zaıypty adamdardyń arasynda myqty bolýy shart.

Iosıf Tataevıch. Keshirińiz, árıne, erli-zaıyptylardyń bas ıeri aldymen mahabbat.

Almagúl. Árıne, mahabbat nemese jańa meniń baıym aıtqan birin-biri jańa ınformasıamen baıytyp otyrý.

Dosbergen. Uqsam buıyrmasyn... sonda biz ekeýmiz qalaı bolǵanymyz? Men sıaqta qarapaıym agronom, óz basym seni jańa ınformasıamen baıytyp júrmin deı almaımyn.

Almagúl. Men de qarapaıym muǵalımamyn. Biraq kúnderdiń kúninde bul týraly saǵan da aıtar bolarmyn.

Dosbergen. Kórdińiz be, Aısha apaı, bul zamannyń áıelderi qalaı-qalaı qıǵystaıdy. Shirkin, dúnıe-aı, feodalızm kezindegi áıelder qarasyn kórsetpeı ketti-aý. O zamanda baıyń aıtty, bitti sharýa.

Ánýar. Óıtip zarlamaı-aq qoı, Dosbergen. Áli de senderdi shama-sharyqtaryńa qaraı erkeletpeı júrgemiz joq.

Mámbet. Bizdi nege erkeletetinderińdi bilýge bola ma? Jańaǵy shama-sharqy degenniń shegi bar ma?

Ánýar. Bar, nege bolmasyn.

Dosbergen. Ǵylymı-tehnıkalyq revolúsıanyń shalqyp turǵan zamanynda áıelge baı bolý ońaı emes eken.

Mámbet. Bárinen ózińmen óziń bolý qıyn.

Almagúl. Bul sózińdi quptaýǵa bolady.

Iosıf Tataevıch. Ózińmen óziń bolý degen ne degen sóz? Mámbet ekeýiń taǵy ne bastap otyrsyńdar?

Almagúl. Onda ne tur? Bul qym-qıǵash standartızasıanyń týǵyzǵan problemasy. Sosıologtardyń búgingi bas qatyryp otyrǵany osy.

Iosıf Tataevıch. Al senderge ne joq, solaı-aq bolsyn deıik, nemene kóringenniń kórpesin ólshep júrý kerek pe? Bolary boldy, boıaýy sińdi. Tarıhtyń tegershigi keri aınalmaıdy. Sender ne deseńder, o deńder, ne bolý kerek, sol bolady.

Mámbet. Aý, biraq adam árbir tarıhı proseske ózinshe oı júgirtip, baıyppen qaramas pa.

Ánýar. Sen osy tarıhqa baıyppen oı júgirtip qaraýdan basqa qolyńnan ne kelip jatyr. Odan ne bitirdiń. Tarıh bolsa óz betimen kete beredi, sen bolsań sol baıaǵy mektebińniń qabyrǵasynan ári uzamaısyń.

Dosbergen. Aısha apa, qazir osylardyń bárin Fýdzıamanyń basynan qýyp shyǵaıyn ba? Nemene, sender osynda aıtys uıymdastyryp danyshpandyqtaryńdy dáleldeý úshin keldińder me? Aısha apaı ekeýimizdiń mıymyzdy ashyttyńdar ǵoı, táıt ári, aqyldaryńdy bastaryńa shaınap jaq.

Aısha apaı. Qoı, qoı olaı deme, Dosbergen. Bulardyń sózine men de uıyp otyrmyn.

Dosbergen. Jo, joq, bulaı bolmaıdy. Bul jerde hozáın men, bular qonaq. Qonaq ekensiń ish, je, kóńil kóter. Ne bop barady ózi. Bireýi ózara kerildesip taıyp berdi. Endi bireýleri ǵylymı-sosıologıalyq kókparǵa túsip jatyr. Myna, men sorly, áıelim ınformasıamen baıyta qoımaıtyn qasqa, dalada qalýym kerek pe? Kóne almaspyn buǵan. Keshirińizder, analardy súırep ákeleıin. (Ketedi.)

Aısha apaı. Áı, balapandarym! Baıaǵy bala kúnderiń esime túsip, búgingi qalyptaryńa boıym úırenbeı otyr. Bári ózgergen, ıe, ýaqyt degen óz ókimine kóndiredi.

(Paýza)

Ánýar. Joldas dırektor, Ósipbaı jarqynym, bylaı shyǵyp shamaly áńgimeleseıikshi, báribir seniń qabyldaý bólmeńe bizdiń qolymyz jetip jatyr ma?

Iosıf Tataevıch. Sol da sóz bop pa eken? Meniń esigim kimge bolsa da árdaıym ashyq. Al sen degende qaqpa aldyna shyǵyp qarsy alýǵa daıarmyn. Biraq, báribir, sen kelmeısiń ǵoı... kettik.

Ánýar. Mámbet! Maqsýda Máskeýden oralǵanda tapa-tal túste ekeýi qol ustasyp ketti dersiń. (Mámbet basyn ızep kúledi, Tataev, Ánýar shetke shyǵady.) Ósipbaı, sen endi Mámbetke qol ushyn berseń netti. Qalaǵa kóshkim keledi. Keıde prezıdıýmda otyrǵan ózińdi televızordan kórgende ishim ýdaı ashıdy. Alystaǵy aldamshy saǵymdaı bar ómir bosqa ótip barady. (Paýza.) Sonaý bir kesh esińde me? Men ınstıtýtty bitirip bara jattym. Sen bolsań Maqsýdamen qaldyń. Barǵan soń Mámbetpen kezdestim. Átteń sol kezde ǵoı seniń biraýyz jyly sózin bolǵanda... qoıshy áıteýir, bári ótti de ketti, ony eske alǵannan ne paıda?

Iosıf Tataevıch (kisimsip). Vot ımenno. Úıdiń myzǵymas múlkindeı áldeqashan orny-ornymyzǵa melshıip turyp qalǵanbyz. Bul tirlik nege bulaı boldy eken? Ómir ókinishke toly. Amalyń qansha? Taǵdyr, taǵdyr... Ánýar.

Ánýar. Álbette, álbette, jalpy ol da, sen de bir-birińe degendeı... meniń aıtaıyn degenim ol emes edi, onan da bir bet qyńyrlyǵynan kók tıyn paıda joq ekendigine Mámbettiń kózin jetkizý kerek. Munyń qolynan bári keletin adam.

Iosıf Tataevıch. Kelgende qandaı. Osynyń ornynda basqa bireý bolsa áldeqashan akademıada otyrar edi. Biraq seniń túsinýiń kerek — bul qazir toqyrap qalǵan adam. Árıne, bir mektepte zavých etip ornalastyrýǵa usynys jasap kórýime bolady. Al, odan ári asa almaıtyny esińde bolsyn. Óziń kórip otyrsyń, ne bári orta mekteptiń muǵalimi ǵana. Soǵan qaramaı keń oılap, kesek týraǵysy keledi, netken menmendik deseıshi. Óz basym arǵy bergini túsinetindikten, onyń ústine bala kúnimizden birge óskesin shydap otyrmyn. Al meniń ornymda basqa bireý bolsa, birge otyrmaq túgili munymen sóıleýdi ózine ar sanar edi.

Ánýar. Qaıt deısiń endi. Em qonbaıtyn Don-Kıhottyń ózi. Biraq áńgime munyń basynda da emes. Ańǵaryp otyrǵan shyǵarsyń... Ashyǵyn aıtpaı onyń nesin senen jasyram. Qansha aıtqanmen senen búkken syrym bolǵan joq qoı. Qaıtken kúnde de osy mektepten tipten, osy aýdannan bizge ketý kerek. Baıqaımyn Almagúl men Mámbettiń arasynda bir pále bar. Ony ishteı sezem. (Jylaıdy.)

Iosıf Tataevıch. Qoı, qaıdaǵyny aıtpa, ol múmkin emes. O ne degeniń? Sendeı áıeldiń kózine shóp salý degen... onyń endi ábden kóziń jetti me? Sen degen, kórik deseń kórik... Qoı, olaı emes shyǵar, á?

Ánýar. Bilmeımin... bilmeımin. Áıteýir baǵana Almagúl «erli-zaıypty adam birin-biri ınformasıamen baıytyp otyrý kerek» degendi beker aıtqan joq. Mámbettiń de teorıasy osy.

Iosıf Tataevıch. Bul jaǵyn Dosbergen seze me?

Ánýar. Joq, ol beıhabar, baıqatpaıdy ǵoı. Tek men ózim ǵana sezem. Qudaı úshin saǵan ǵana aıtyp otyrmyn. Tisińnen shyǵara kórme, beti aýlaq...

Iosıf Tataevıch. Meniń ishimde túlki tunshyǵyp, arystan aram ólim jata beredi. O jaǵynan qam jeme. (Bular dastarhan basyna keledi.)

Aısha anaı. Ósipbaı aınalaıyn, suraýǵa bata almaımyn. Osy seniń úıińdegi kelin qaıda?

Iosıf Tataevıch. Aıtýǵa meniń de esimnen shyǵyp ketipti, kelinińiz Maqsýda — hımık, dısertasıasynyń sharýasymen Máskeýge ketken. Eki balamyz bar, úlkeni bıyl ınstıtýttyń úshinshi kýrsynda, qyzymyz toǵyzynshy klasta oqıdy. Shúkir, ómirge ázir ókpem joq.

Aısha apaı. Bári qaıyrly bolsyn, jaqsy eken, jaqsy eken...

Iosıf Tataevıch. Ázirshe bir ǵylymı ınstıtýttyń dırektory bolyp júrip jatyrmyn. Jumys ári jaýapty, ári kúrdeli, sonysymen qyzyq. Biraq jaqynda joǵary jerge shaqyryp keńeskendeı boldy, shamasy uzamaı qyzmet babynan bir ózgeris bolatyn syńaıy bar. Ómir talabynan kenje qalǵyń kelmeıdi — demek dısertasıany da qorǵap aldyq... (Gúljan, Isabek, Dosbergender keledi.)

Isabek. Kezinde bir danyshpan «Semeınyı senany — kapıtalnyı remont lúbvı» — degen eken, aqyry solaı bolatyn shyǵar, keshirińizder, aǵaıyn.

Gúljan (aq jarqyn). Nazar aýdarmańyzdar, bizdiń ómirimizde kapıtalnyı remont degen jıi bolyp turady.

Ánýar. Oı, qoıyńdarshy, áldeqashan umytyp ketti ondaı áńgimeni...

Gúljan. Durys, durys sondaı-aq bolsyn. Kánikı, onan da jumysymyzǵa kiriseıik. Fýdzıamanyń basyndaǵy syrlasýdy jalǵastyraıyq... Káne, endigi kezek kimdiki edi?

Iosıf Tataevıch. Onan da kóńil kóterip, án salyp, erkin otyrmaımyz ba? Sondaı oıynnyń keregi ne?

Gúljan. Á, mynań qara, tapqan ekensińder! Maǵan bárin aıtqyzyp alyp, ózderiń sútten aq, sýdan taza bop shyqqylaryń kelip otyr eken ǵoı, joq bolmaıdy, aǵaıyndar, men ony oıyn dep bastaǵan joqpyn, basta kelistik pe solaı, bitti sharýa. Endigi kezek sizdiki, joldas Ósipbaı, joldas Iosıf Tataevıch, qulaǵymyz sizde.

Iosıf Tataevıch. Ay, bul nemene, tergeý me?

Gúljan. Beti aýlaq, biraq joldastaryńyzdy da syılańyz.

Aısha apaı. Oıynǵa aınaldyrmańdarshy endi. Ósipbaı aınalaıyn, jańa tym táýir bastap aıtyp kele jatyr ediń...

Iosıf Tataevıch. Jaraıdy, tek sizdiń qurmetińiz úshin ǵana Aısha apa. Sonymen ǵylym doktorymyn. Men munda úı ishim, qyzmetim jaıly aıttym. Endi ózi belgili ǵoı, tak, dısertasıa qorǵaldy, jumys júrip jatyr dedik. Áıel de qorǵaýdyń qamynda, ózim jańa bir eńbegimdi jaryqqa shyǵarýdyń áreketindemin. Oqymysty bolǵan soń, eńbegińniń ýaqtyly shyǵyp turǵanynan zıan joq.

Ánýar. Oıbaı-aý, onyń ne zıany bolýshy edi. Myna Mámbetke «aınalańa qarasaıshy jarqynym, olardyń aqyly senen asyp bara jatqan joq, basy ekeý emes» dedim ǵoı men talaı ret. Biz biletinderdiń qanshamasy dısertasıa qorǵady! Dáneńeleri ketken joq, qaǵanaǵy qaryq, saǵanaǵy saryq júrip jatyr. Sol munyń qolynan da keledi. Biraq kejegesi keıin tartyp baspaıdy. «Men ǵylymda shabaq aýlaǵym kelmeıdi» dep shirenedi. Seniń shabaq, shortańyńda jurttyń nesi bar, kerek taqyrypqa jazdyń ba bitti.

Iosıf Tataevıch. Taqyryp óz aldyna, onyń aktýaldy jaǵyn oılay kerek, materıal jınaý da ońaı emes, eń bastysy qatelespeýde jatyr.

Mámbet. Osy áńgimeni beker qozǵadyń, Ánýar.

Ánýar. Qoıdym, qoıdym, mektebińnen aırylma. Óle-ólgenshe ý-shýdyń ortasynda, bireýdiń balalaryn oqytýmen ket. Ózińniń de, ózgeniń de janyn jegideı je de júr. Bul dúnıeden atyń da, zatyń da belgisiz bop ketsin. O bastan ketken bir qatelik, endi jóndelmeıdi.

Almagúl. Menińshe Mámbet durys aıtyp otyr.

Ánýar. Árıne, ánderiń áldeqashan jarasyp júr ǵoı.

Almagúl. Ómirde árkimniń óz orny bar. Mámbet bireýdiń balasyn oqytyp tárbıeleıdi. Al, Ósipbaı bolsa «respýblıkamyzdyń ońtústik aýdandaryndaǵy eńbekshiler arasyndaǵy ınternasıonaldyq tárbıe» jáıli dısertasıa jazady. Aıtpaqshy, nege ońtústik aýdandarda? Sonda batys, shyǵys, teristik aýdandardaǵy ınternasıonaldyq tárbıe basqa ádispen júre me? Osy jaǵy maǵan túsiniksizdeý.

Iosıf Tataevıch. (qyzynyp). Basqasha ádis bar dep eshkim aıtpasa kerek, tek ǵylymı-zertteý júrgizilgen aýdandar kórsetilgen.

Almagúl. Ǵylymı-zertteý dediń á? Men dısertasıańdy oqyp shyqtym. Kóbine, ótkizilgen jıyndardyń esebi, gazet maqalalarynan baıandaý, qaı ulttan qansha qyzdyń qaı ultqa shyqqanyn -ınternasıonalızmniń shyrqaý bıigi degendi dáleldeýge tyrysypsyń. Ol da sóz bolyp pa, sodan basqa taǵy ne bar edi?

Dosbergen (áıeline). Ay, qaıda-qaıda ketip barasyń shynymen daýlasqyń kelip otyr ma? Shyraǵym-aý, Ósipbaı soǵan ǵylymı dáreje aldy ǵoı... Árıne ózi úshin... Baıqap, baıqap sóıle. Nemene, Ósipbaı jalǵyz deımisiń... qoı, ári, o ne degeni... doǵar áńgimeńdi...

Iosıf Tataevıch (Dosbergenge). Sen de kóńirsitip barasyń, aldymen óziń doǵar áńgimeni. Bul pikirińe túp-tamyryna deıin qarsymyn. Men bul saladaǵy búkil tájirıbeni saralap, salmaqtap shyqtym. Internasıonalızm degenimiz — komýnıstik qurylystaǵy eń mańyzdy prınsıptiń biri.

Mámbet. Oǵan ne daý bar. Eki jerdegi ekiden tórt shyǵýy qandaı aqıqat bolsa, bul da sondaı aqıqat. Áńgime seniń ǵylymǵa qanshalyqty úles qosqanyńda bolyp otyrǵan joq pa?

Iosıf Tataevıch. Sol ǵylym tóńiregindegi jurt ta, birdeńe túsinetin shyǵar, baýyrym. Shyntýaıtyna kelgende pikir aıtatyndaı sen kim ediń? Bul máselede seniń ne sharýań bar?

Mámbet. Sharýam bolǵanda qandaı. «Ózińniń de, ózgeniń de janyn jegideı jep ý-shýdyń ortasynda bireýdiń balalaryn oqytýmen ket» dep bizdiń áıel jańa ǵana aıtty ǵoı. Men tarıhtan sabaq berem. Men biraq qaı soǵystyń qashan, kimmen bolǵanynyń deregin baıandaý emes, eń aldymen adam balasynyń tarıhy, ótken joly búgingilerdiń ómirine sabaq bolýyna bar kúshimdi salam. Men, ınternasıonaldyq yntymaq, eldiktiń, bostandyqtyń, birliktiń, terezesi teńdiktiń birden-bir túp qazyǵy ekendigin uǵynǵansha, adam qaýymy qanshama qıyn kezeń, aýyr joldardan ótkenin oqýshylarym da, tyńdaýshylarym da tereń túsinse eken deımin.

Iosıf Tataevıch. Jeter, jeter sen mektepte sabaq berip turǵan joqsyń. Ony biz de bilemiz. Bári de aıdan anyq.

Mámbet. Dál sen oılaǵandaı ǵana sabaq berip júrsem meniń qunym kók tıyn. Joq, baýyrym, mektepte shyn máninde ustaz bolý ońaı sharýa emes. Árbir istiń óz muraty, óziniń qat-qabat matematıkasy bar. Óz basym bul jaǵyn tolyq meńgerdim dep bilemin. Osyǵan oraı ózgelerdiń de ónerdi qaljaǵa, ǵylymdy saýdaǵa aınaldyrmaı óz isiniń qat-qabat matematıkasynyń syr-qupıasyna jeti júırik sańlaq bolǵanyn qalar edim.

Ánýar. Qoıshy ári, óz basyńdy jarylqadyń da, endi bireýge aqyl aıtýyń qaldy ma?

Mámbet. Sen bar ǵoı endi...

Iosıf Tataevıch. Áı, osy budan buryn aıtsań qaıda qaldyń? Men eńbegimdi barlyq dostaryma jiberdim, bir de bireýi «mynaýyń bylaı eken» degen joq. Sonda óziń nege úndemeı qaldyń? Ǵylym jolynda jora-joldastyq degen bolmaıdy, kelip ǵylymı sovette nege sóılemediń, qazir, mine endi...

Mámbet. Toqta, toqta! (Paýza.) Buǵan kinálimin, moıyndaımyn. Tek bul sapar bolsa ǵana jarasy jeńil ǵoı. Biraq osy úndemeı qalýdyń arqasynda talaı kúnáhar bolǵan joqpyz ba? Basqany bylaı qoıǵanda, mine, bárimiz de bas qosyp otyrmyz...

Isabek. (jedel bólip.) Mámbet, bosqa aramter bolyp keregi ne? Túımedeıden túıe kórýge qumarlyǵyń-aı seniń. Qudaı-aý, túkke aspaıtyn dúnıege sonsha qyzyl keńirdek bolatyn nesi bar. Ómir degen zaýlap ótip barady. Bárimizdiń de barar jerimiz belgili, solaı emes pe. Ózińniń de, janyńda otyrǵan aǵaıyndardyń da kóńiline qarasaıshy. Oıbaı-aý, bul jerde dısertasıa degen de áńgime bop pa, ony sheshetin ǵylymı sovet degen bar. Bilgishterdiń bári sonda, aıdalada otyryp, bizge ne joryq...

Mámbet. Menińshe, osylaı ózara dostar bas qosqanda aqtan jarylyp sóıleskenniń zıany joq dep oılaımyn.

Isabek. Olaı bolsa endigi kezek meniki.

Dosbergen. Ýa, joǵary mártebeli ıntellıgensıa, jeter endi ıntellektýaldyq daý-sharlaryńdy jıyp qoıyńdar. Poslýshaıte mená, sozdatelá materıalnyh blag, potomý chto bez mená Vy nıkto, pýstoe mesto. Da, ne smotrıte tak na mená! Aınalaıyn Aısha apa, oınap aıtam, bulardyń daý-dalbasy ásheıin áńgime, oǵan kóńil bólip renjimeı-aq qoıyńyz, bizdiń bárimizdiń, bárimizdiń baıaǵy dostyq yqylasymyz sol qalpy. Siz bizdiń ómir baqı súıikti ustazymyz bolyp qala beresiz. Al endi ózim týraly kettim, Aısha apa. Kórip otyrsyzdar, myna men bas agronommyn. Meniń komýnızmim — ózimniń úıimnen bastalady. Bala-shaǵanyń qarny toq pa, kıimi bútin be, denderi saý ma, sharýa bitti. Maǵan tek soǵys bolmasa boldy. Eshkimge ótirik aıtpaımyn. Qyzmet babynda eshkimdi aldamaımyn, urlyq jasamaımyn, ózimniń adal eńbegimmen júrip jatyrmyn, maǵan sol da jetedi.

Aısha apaı. Mine sózdiń sultany, óz eńbegine qanaǵat etkenge ne jetsin.

Dosbergen. Turmysym jaman emes. Jeke menshik úı bolsa jasaýly, mashınamyz da bar. Meniń dúnıe jınaǵanym áıelime onsha unamaıdy. «Tym qunyǵyp barasyń» deıtindi shyǵardy. Onsyz bola ma? Ay, agronom bolǵan soń ózine laıyq qonaǵy bar, eń ar jaǵy shetelden delegasıalar kelgende bizdiń úıden bastaıdy, solardyń aldynda sovet agronomyna jupyny kórinýdiń de ózi uıat emes pe, ol dúnıeqorlyq emes, kózi ashyq adamǵa munyń ar jaǵynda saıasat jatyr.

Almagúl. Dosbergenniń osy saıasatynyń arqasynda bizdiń úıdiń ishi mebel magazıninen aınymaıdy.

Ánýar. Molodes, Dosbergen. Azamat dep osyny aıt. Ómirdiń raqatyn myqtap kórip otyrǵan Dosbergen sıaqtylardyń densaýlyǵyna bir alyp jibereıikshi.

Gúljan. Maǵan Dosbergenniń baryn biltelemeı, aǵynan jarylyp, aqtaryla aıtqany unap otyr. Ózi týraly jaltarǵan da joq, jasyrǵan da joq, jáıip saldy.

Dosbergen. Janym-aý, nesin jasyramyn?

Aısha apaı (oılanyp). Ie, ýaqyt ótken saıyn, adam da ózgere beredi eken-aý. Qaraptan-qarap otyryp tańqalam... Áli esimde Sabyrdyń dostarynyń ishinde eń bolbyry, da ańqaýy da osy Dosbergen bolatyn.

Dosbergen. Oǵan tańdanatyn ne bar, Aısha apa-aý, ómir talqysy bárine úıretedi. Dúnıeniń eń ebedeısiz maqluqaty aıýdyń ózi de bir túıir qant úshin sırkte keshke deıin bıleıdi ǵoı. (Bári kúledi.)

Isabek. Pa, pa, pa mynaýyń shyqty endi, eto obrazno! (Aısha apa Dosbergenge eki oıly qarap qalady.)

Dosbergen. Árıne, kúlki úshin aıtam, Aısha apa. Aıý óz betimen ketsin, meniń jónim bir basqa. Dosbergen sıaqty aq kóńil, ańqaýlarǵa myna Isabekteı danyshpandar máz bolyp kúle bersin, meıli, báribir meni bular baǵalap, túsinip jatqan joq.

Mámbet. Seniń osy bir kózge uryp turatyn ańqaýlyǵyńdy da túsine qoıý ońaı emes shyǵar.

Aısha apa. Aınalyp keteıinder. Senderge qarap otyryp qýanyshymda shek joq. Birese daýlasyp, birese oınap-kúlip otyrǵandaryńa myń qatta shúkir, óıtkeni meniń bar ómirim, taǵdyr-talanym sendermen sabaqtasyp jatyr ǵoı. Men pedtehnıkýmdy bitirip ınternatqa tárbıeshi bop kelgende on segizge tolǵan joq edim. Aýyl balalaryna arnalǵan qaladaǵy jalǵyz ınternat bolatyn. Onda myna tórteýi ekinshi klasta oqıtyn. Aıta berse talaı hıkaıalar boldy ǵoı...

Gúljan. Mini, mini sol jaǵyn aıtyńyzshy, apaı. Áıtpese bulardyń bári perishte bolyp kóringisi keledi.

Aısha apaı. Bularǵa qaraǵanda ol kezde perishte jolda qalady. Ǵajaıyp balalar edi. Soǵystyń basynda meni dırektor etip taǵaıyndady. Qurysyn, ne qıyndyq kórmedik, kádimgi qyryq ekinshi jyl, soǵystyń qan sapyryp turǵan kezi, bir kúni beseýi qazdaı tizilip, qol ustasyp kelip tur, ıe, ne? «Biz maıdanǵa attanamyz» demesi bar ma. Janym shyǵyp kete jazdady. «Bul qaı sumdyqtaryń, on jetige bıyl keldińder, aldymen mektep bitirý kerek emes pe» desem bularǵa sóz qonýdan ketipti. Ózderi ábden bel býǵan. Menen buryn voenkomatqa baryp kelipti.

Isabek. Aısha apaı, osy jaǵyn basa aıtyńyzshy. Sondaı oqıǵa bolǵan desem, Gúljan osy kúnge senbeıdi. Bul ınısıatıvany eń aldymen bastaǵan men edim ǵoı, esińizde me, Aısha apa.

Aısha apaı. Jańylmasam, bárin bastaǵan Sabyr bolatyn.

Gúljan. (kúlip.) Sýaıttyǵyń kórinip qaldy-aý.

Isabek. Biraq endi ózi...

Iosıf Tataevıch. Oǵan talaspaı-aq qoı. Bastaǵan Sabyr bolatyn.

Isabek. (Mámbet pen Dosbergenge). Áı, sender nege aıtpaısyńdar birdeńeleriń kete me? Isabek edi deseńdershi.

Mámbet. Deı almaımyz. Ósipbaıdyń tilimen aıtqanda moraldyq pravomyz joq. Onanda sózdi bólme.

Aısha apaı. Áńgime kimniń buryn bastaǵany emes qoı, qazir onda ne tur? Bári de bir klasta oqıdy. Bir bólmede turady. Meniń kabınetime beseýi birdeı kirdi. Sonyń aldynda Sabyr kelip beseýmizdi búgingi sabaqtan bosatyńyz tyǵyz sharýamyz bolyp tur degen. Sodan keıin bári birge kelip: «Apaı, sizden bir úlken ótinish bolyp tur» — dedi, «Al, aıta qoıyńdar, ne bop qaldy sonsha?» — «Biz voenkomatqa baryp edik qaıtaryp jiberdi. Mektep dırektorynan óz erikterimen maıdanǵa attanýlaryna qarsylyq joq degen onyń ústine beseýińdi de bir áskerı bólimge jiberý jáıli ótinishterińdi kórsetken qaǵaz alyp kelińder dedi». Júregim tas tóbeme shyqty, esimnen tanyp qaldym. Endi ne demekpin, aranyn ashyp jatqan ajalǵa bar deıin be, álde basqalar bara bersin sender qalyńdar deıin be? Ábden sasqanymnan «erteń kelińder!» dep shyǵaryp saldym. Jalǵyzdan-jalǵyz ári oılap, beri oılap, endi qaıttim? Áli býyndary bekimegen bala. Shetinen opat bop ketse, ne ǵylam? Álde jarymjan bop oralsa ne betimdi aıtam? Esebin taýyp balalardy maıdanǵa jibermeńder desem be eken? Bulardyń Otanǵa degen pák mahabbaty men ystyq yqylasynyń betin qaıtaryp, jigerin qum qylǵannan ne paıda tabam? Qoıshy áıteýir ári tolǵanyp, beri tolǵanyp basym dal boldy. Bolmaǵan soń keshke raıkomǵa baryp bárin baıandadym. Endi qaıtem deımin ǵoı baıaǵy. Raıkom sekretary «Balalar ózińizdiki, ózińiz sheshińiz» dep qarap tur. Erteńine bular da keldi. Qaǵazyn jazyp voenkomatqa jiberdim. Shyǵaryp salýǵa ózim bardym. Qyzyl vagonǵa beseýin mingizdim. Qarasam ketip bara jatqandardyń ishindegi eń jastary osylar... «Qudaı-aý, meni ne qara basty, munym ne?» — dep ózimdi ózim jerlep tań atqansha jylaıyn. Keıin Sabyrdyń atasy kelgende qoryqqanymdy kórseńder. Terezeden qarasam túıeli bireý kelip túsip jatyr. Sabyr onyń jalǵyz nemeresi bolatyn. Sabyrdyń ákesi aýyldaǵy birinshi traktorıst edi, ony kýlaktar traktorymen qosa órtep jibergen. Endi nemerem qaıda dep shal qyrǵyndy salady-aý. Oǵan ne dep jaýap berem degen saıyn, úreı joq, qalshyldap baram. Sóıtsem álgi shal balalardy shyǵaryp salýǵa úlgire almadym dep keshirim suraýǵa kelipti... Mundaı da adal jandar bolady eken. Buryn qudaıǵa senbesem de sol kúnnen bastap «osy ketken jas jaýqazyndarymdy aman-esen úıirine qosa kór» dep jalynbaǵan, jalbarynbaǵan qudaıym joq. (paýza.) Endi mine, sol kóz jasymmen surap tilep alǵan bala-baýyrlarym, tek baqytty bolyńdar. Árdaıym abyroıdan aıyrmasyn, senderdiń otbasy, bala-shaǵalaryń aman bolsyn!..

Isabek. Aısha apaıdyń myna ǵajap nıeti úshin, ótken kúnderimizdiń shuǵylaly sáýlesi úshin alyp jibereıik. (Bári soǵystyryp ishedi.)

Aısha apa. Senderdi kórsem boldy, esime Sabyr túsedi. Ózi bir jalyn atyp turǵan bala edi ǵoı.

Isabek. Qudaı úshin, sózińizdi bólgenime keshirim suraımyn, osy bir sátti paıdalanyp, bir tost aıtyp jiberýge ruqsat etińizder... Aısha apaı bizdi maıdanǵa attandyrǵanda bir klasta oqyǵan bes bala edik. Sonyń biri bizdiń ishimizdegi eń talantty, eń parasatty, bárimizden oq boıy ozyq bolatyn. Ádeıi asyryp aıtyp otyrǵan joqpyn, jasy bizben túıdeı qurdas bolsa da, aqylǵa degende ákemizdeı edi. Sondyqtan, joldastar, aramyzda joq bolsa da myna Aısha apaıdyń aldynda sol Sabyr úshin bir alyp qoıaıyq.

Aısha apaı. Baǵy janbaǵan beıshara boldy ǵoı, estýime qaraǵanda iship ketken kórinedi.

Isabek. Qansha degenmen kúni búginge deıin sonyń burynǵy talantty shaǵyna tabynbaı júre almaımyn.

Aısha apaı. Bulardyń mekteptegi balalyq kezi qyzyq edi. Ózimizdiń qabyrǵa gazetine Sabyr da, Isabek te nomer saıyn óleń jazatyn. Bir joly, umytpasam jetinshi noıabr merekesiniń aldy, Sabyrdyń óleńiniń astyna Mergenov Isabek dep óziniń atyn jazyp qoıypty. Al, aıqaı bolsyn.

Isabek. Ol da balalyqtyń bir túri, keshirińiz, árıne, shynyna kelgende ádeıi bizdi shatastyrý úshin myna Ósipbaı sıaqty qýlardyń istep júrgeni, qazirgi tilmen aıtqanda, provokasıonnye proıskı...

Ósipbaı. Áı, baýyrym, jalańnan aýlaq, beker shatpa jurtty.

Mámbet. Sony kim jazsa de seniń minezińdi biletin adam jazǵan.

Isabek. Joq, joq, olaı emes, aǵaıyn, eń aldymen meniń aqyndyǵymnyń odan tómen ekendigi jurttyń bárine aıan-dy. Ony ózim de moıyndaıtynmyn. Sabyrdyń serpip silteýi degen bólek, asqaq jatatyn. Keıde arsy-gúrsi tógip tastaýshy edi-aý. Aramyzdan qyl ótpeıtin. Oryn jetpegende egiz qozydaı bir krovatta jatyp ta júrdik. Solaı emes pe, Aısha apaı.

Aısha apaı. Ol kezdegi tatýlyqtaryńa jurt qaıran qalatyn.

Isabek. Bilgen adamǵa bizdiń býynnyń tarıhy tamasha. Myna áıelderimiz onyń kóbin túsine bermeıdi... sodan álgi jerde artılerıa ýchılıshesin bitirisimen bizdi maıdanǵa jiberdi. Bárimiz de batareıadamyz. Armıanyń artrezervinde turǵan kezimiz... endi sol jerde turǵanda... ne aıtaıyn dep edim qudaı-aý esimnen shyǵyp ketkenin qarashy.

Iosıf Tataevıch. Múmkin, meniń senderden qalyp qoıam dep gospıtáldan qashyp shyǵyp qýyp jetkenimdi aıtaıyn degen shyǵarsyń.

Isabek. Iá, ıá, ondaı da bolǵan. Bir-birimizden aıyrylyp qalsaq aram óletindeı kóretinbiz. Qaıtsek te birge bolǵymyz keletin.

Mámbet. Iá, maıdan degeniń burynǵydan da baýyrlastyryp jiberdi ǵoı. Sondyqtan da oq jaýyp turǵannyń ózinde óz basymyzdy oılamaı bir-birimizden aırylyp qalamyz ba dep, qorqatynbyz... Osy kúni oılap otyrsam bárimizdiń uıtqymyz Sabyr bolǵan eken. Onyń bizden góri erte eseıýi bylaı tursyn, tipti kekse kemeńgerliktiń syńaıyn tanytatyn. Qazaq, qyrǵyz tilinde shyǵatyn dıvızıanyń gazetinde redaktorlyqqa shaqyrǵannyń ózinde bizdi qımaı zorǵa ketti. Sonda nege ekenin bilmeımin, ózimizden-ózimiz oısyrap jetimsirep qaldyq. Sodan ba, qudaıdyń qutty kúni esebin taýyp bizge bir soǵyp ketedi. Soǵan qaramastan Sabyrdyń eki ulttyń gazetine redaktor bolǵanyna ishteı maqtanyp jaryla jazdap júrdik. Aman-saý jeńiske qolymyz bir jetse, erteń respýblıkalyq gazettiń redaktory óz ortamyzdan shyǵady, jaýynger, aıtýly aqyn, bul bolmaǵanda kim bolady dep talaı bósken kúnderimiz de boldy. Balalyq pa, ańqaýlyq pa kim bilsin, áıteýir solaı silteýshi edik.

Isabek. Bári durys-aý, biraq keıbir jaǵdaıattardy umytyp ketip otyrsyń. Mysaly Sabyrdyń maıdanda jazǵan óleńderiniń bolmashy jerinen ilgeshek izdep ózeýrep otyratyn kim edi? Aqynjandy adam tórelikti aldymen senen izdese, sen kelip...

Mámbet. Aıta ber... aıta ber...

Dosbergen. Ay, joldastar, aǵaıyndar, bul nemene, qaıda otyrǵandaryńdy bilesińder me? Meniń dastarqanymnyń ústinde Fýdzıamanyń basynda...

Aısha apa. Qoı, balalar, ótken kúnniń kózine kireýke túspesin. Ásirese maıdannan jazǵan hattaryńdy aıtsaıshy. Bárin de jylap otyryp oqýshy edim. Sabyr ylǵı «Asa qadirli Aısha apa, Ósipbaı, Isabek, Mámbettiń aman-saýlyǵyn habarlaýǵa ruqsat etińiz. Shaıqasta bular talaı fashıske qan jalatty. Men de sondaımyn» dep jazar edi. Bir joly Isabektiń «búgin tórt fashısi jaırattym, apa» degen haty keldi. Qoryqqanym sonsha: «balapanym-aý, óziń aman qalǵanyńa shúkir» dedim ishimnen. (Bári kúledi.)

Dosbergen. Áı eshkibas, mynaýyń ne? Apa-aý, meniń janymda Qobylandy da, Er Tarǵyn da bolǵan joq, osy Isabek bolatyn. Ondaı qaıratyn ózim kórgen joqpyn. Qaıdaǵy tórt fashıs? Múmkin sen olardy bizden urlanyp júrip óltirgen shyǵarsyń?

Gúljan. O beıbaq, jórgegińnen qaǵynyp, sol kezde-aq sorly sumpaıynyń qamytyn kıgen ekensiń ǵoı...

Isabek. Sender qyzyq ekensińder, tyldaǵylardyń rýhyn kóterý úshin jazǵanymdy nege túsinbeı otyrsyńdar. Shyntýaıtqa kelgende bizdiń snarádtar júzdep, myńdap jaıpap jatty. Neýjelı solardyń tórteýi meniń enshime tımeıdi.

Mámbet. O baqqumarlyq, tarıhtyń tegeýrininiń tetigi qaıda jatyr!

Iosıf Tataevıch. Degenmen sen Isabek ınsapty jigit ekensiń. Mynaý esisińmen júzin óltirdim deseń de jurt senetin túri bar.

Aısha apa. Qoıyńdarshy, Isabekke báriń birdeı shúılikpeı, sol haty qurǵyr qaıdan esime sap ete qaldy... biraq endi ol da túsinikti. Óıtkeni ol kezde maǵan kúsh-qýat bergen de senderdiń hattaryń ǵoı. Keıde gazetten Sabyrdyń maıdannan jazǵan óleńderin oqyǵanda shúkir, maıdandaǵy balalarym tiri eken, mine óleńmen sálem joldap jatyr dep tóbem kókke talaı jetken. Sol kezde gazetten qıyp alǵandarym áli kúnge deıin saqtaýly. İshinde seniń de óleńderiń bar Isabek.

Isabek. Oı, Aısha apaı-aı, kezinde boldy ǵoı biraz nárse, biraq, ásirese álgi... Átteń... ony eske alǵannan ne paıda qazir...

Aısha apa. Bilem, bilem, amal ne, osy kúnge deıin sonyń anyǵyna jete almaı-aq qoıdym. (Paýza.)

Isabek. Ótip ketken soń, qansha aıtqanmen oı da sergimeıdi, boı da sergimeıdi...

Iosıf Tataevıch. Ótkendi kóńirsitip keregi ne osy?

Mámbet. O ne degenin, ótkendi umytqanda qaıda qoıasyń? Qalaı umytasyń, erte me, kesh pe bári bir osy áńgime aıtylýy kerek edi. Nesin jasyramyz, Sabyrdyń taǵdyryna osy otyrǵan tórteýmiz de ortaqpyz.

Iosıf Tataevıch. Muny ne pıǵylmen aıtyp otyrǵanyńa túsinbeımin. Biletinim sol — óz arym taza. Ádebıettiń bilgiri de, dúldúli de osy Isabek ekeýiń. Sabyrmen keıde aıtysyp, keıde aspanǵa kóterip óleńin jatqa soǵyp júretin sender bolatynsyńdar.

Mámbet. Ósipbaı, sen ol bultaǵyńdy qoı, sen de bermen qara Dosbergen. Onyń óleńderine bárimiz de bas ızep, qulshyna tyńdap quldyq urdyq pa, urdyq. Ótirik pe osy? Ol árbir jazǵan jolyn bizge kórsetetin. Endi ne jazar eken dep kútip júretinbiz. Múmkin biz bolmasaq ondaı aqyn týmas pa edi, kim bilsin. Óıtkeni, ol óziniń aqyndyq qudiret qýatyn aldymen bizdiń tez talqymyzdan ótkizetin. Dálirek aıtqanda muzbalaq aqynnyń topshysyn qaıraıtyn jartasy, talantyn shyńdaıtyn jalyny biz bolatynbyz. Ol bizdiń rýhymyzdy tý etti.

Iosıf Tataevıch. Álbette, albyrt jas kezimiz, aramyzda Sabyr boldy, ony jalǵan deı almaımyn. Biraq at quıryǵyn kesip aıtarym, álgi ózine pále bolyp jabysqan poemasyn men quptamaımyn. Nege ol jurttyń bárinen aqyldy, aspannan túsken fılosof bolyp kóringisi keldi. Ol tegin emes. Ondaı óleńder meniń oı dúnıeme de, jan sezimime de jat.

Mámbet. Men saǵan janyńa jat dúnıeni jaqsy kór dep otyrǵan joqpyn ǵoı. Bilgim keleri — biraq nárse. Ol — Sabyrdyń basyn kóleńke shalǵanda bárimizdiń áp-sátte taıqyp shyǵa kelgenimizdiń sebebi nede? Árıne, adam bolǵan soń, kún saıyn qan keship, qazaǵa súrinip júrgen soń bir qatelesti-aý deıik. Biraq biz onymen birge óstik. Onyń jan syryn bizden artyq biletin kim bar edi. «Qolyna qarý almasa týǵan aǵam maǵan jat...» degen óleńdi jazǵan sol ǵoı. Osyndaı jyrlarymen, óziniń órt minezimen bizdi baýrap alǵan joq pa edi. Ol bolmasa múmkin sol baıaǵy onynshy klasymyzda oqyp qala bermes pe edik. Múmkin sol Sabyr bolmasa búgin dál osy jerde, maıdanda óıtti maıdanda búıttik dep lepirip sen de kókiregińdi bylaı soǵyp otyrmaǵan bolar ediń.

Iosıf Tataevıch. Seniń osy ne aıtqyń keledi, jarqynym? Al ony keıin bosatty, aqtady, endi ne kerek. Qazir araqtan basqa aǵaıyny joq, bor kemik bolyp shyqqanyna kim kináli?

Mámbet. Bundaı sózge qalaı aýzyń barady, o ne degeniń?

Iosıf Tataevıch. Men ózimniń berip otyrǵan baǵamnyń dáldigine de, ádildigine de kámil senemin.

Mámbet. Mini, mini kórdiń be, sen keshe maıdanda búgin bar, erteń joq, qaı jerde qyljıyp qalatynymyzdy bilmeı jan talasyp júrgenniń ózinde, qaıtkende jaqsy kóriný, qaı jaǵy paıdaly ekenin eki eli esińnen shyǵarmaýshy ediń.

Iosıf Tataevıch. Áı, sen ne dep kókip barasyń? Óziń qaıda boldyń sonda, ádilet shyndyqty aıtýǵa qumar bolsań sol kezde tilińdi bireý sýyryp alyp ketti me? Osydan keıin meniń dál seniń óz basyńa kúmánim bar. Káne, myqty bolsań aqtalyp kórshi. Aqtalshy káne, fakti, maǵan fakti kerek. Shtabqa baryp Sabyrdyń ústinen óziń jetkizbegenińe kim kepil bola alady. Endi kelip búgin ózińdi beıkúná perishtege balap, jurttyń bárine qyr kórsetip aıypker izdeısiń. Sózge kelgende sorly emessiń, biraq onyń seniń aqtyǵyńa tıgizip jatqan paıdasy shamaly. Ay, baıaǵyda ótip ketken oqıǵa, shuqylaısyń kelip, shuqylaısyń kelip, múmkin óz kináńdi bireýge aýdarýdyń tásili shyǵar bul da. Olaı emes dep dáleldep kórshi káne. Dáleldeshi eger túp qazyǵyna taıap aıtsam, men senderdiń bárińe de, Mámbet saǵan da, Dosbergen saǵan da, Isabek saǵan da kúmánim bar. Esterińde bolsyn budan aýlaqpyn, óıtkeni ózimdi ózim bilem.

Mámbet. Seniń bárimizge de kúmándanýǵa haqyń bar. Biz bir-birimizge sonyń ishinde saǵan da kúmándimiz. Netken sumdyq, biraq sumdyqtyń eń kókesi Sabyrdy alyp ketkende bárimizdiń únsiz qalǵanymyzda jatyr... Bizdiń qara bet, masqara bolǵan jerimiz sol. Sol únsizdikti óz basyma ólgenshe keshirmeımin. Men sen sıaqty jurttyń bárine kúmándanǵym kelmeıdi. Maǵan Sabyrǵa jala japqan adamnyń kim ekenin, nege óıtkenin bilsem boldy... Bilgen kúnde de ol adamǵa ne isterim beımálim. Tek osy ómirden tynysh keter edim.

Dosbergen. Adam bolǵandaǵy túrimiz osy bolsa jetisken ekemiz. Shetimizden kúnákár ıtten jaralǵan bolyp shyqtyq qoı. Oıpyrym-aı, ne dep kettińder! Endi qalaı kún kórdik... Al áńgime bylaı, ótkendi qaıta-qaıta aıtyp shashyńdy julǵanmen, odan Sabyrǵa tıer kók tıyn paıda joq. Sabyrǵa meniń janym ashymaı ma, ashıdy. Poezıa degenniń meniń murnyma ısi de kirmeıtinin ózderiń bilesińder... Sabyrdyń óleńderi, endi durys qoı, bir kezdegi meni mazaqtap álgi ne deýshi edi, epıgram degenniń talaıyn jazdy. Odan Isabek te, Ósipbaı da qur qalǵan joq. Isabekti «sóılep ketse avtomat, uıyqtap jatyp maqtanad» dese, Ósipbaıdy «Asqananyń bórisi, mekteptiń jaıaý serisi» — dep qatyratyn. Meni de ońdyrmaıtyn, ústińnen dál túsip jatsa qalaı renjısiń, men munyń bárin aıtyp otyrǵanym, joldastar...

Isabek. Toqta, toqta, alalamaı aıt, aıtqysh bolsań, myna Mámbet te sybaǵasyn alǵan. Esińde me, «Ádilet dep Mámbetim eńireıdi, kóz aldynda tursa-daǵy kórmeıdi» deýshi me edi?

Dosbergen. Talaı sileıtti ǵoı. Shynynda da Sabyr ózine qandaı sense, bizge de sondaı senetin. Bet-júzine qaramaı basyp salatyn. Dostyqqa bári jarasady eken ǵoı. Álde, sol, eńsemiz túsip júrgende kóńil kótersin dedi me, kim bilsin... Aıtyp-aıtpaı nemene, bolar is boldy, boıaýy sińdi, qur bekerge mańdaı tóbelegennen ne paıda, onan da davaı zamnem, vopros dlá ıasnostı.

Almagúl. Joq, joq keshir, Dosbergen, abzaly myna bizder otyrǵanda bul áńgimeni bastamaýlaryń kerek edi, ózderiń jeke kezdeskende bir sári. Al endi bastaǵan ekensińder onda...

Gúljan. Almagúl durys aıtady. Endi senderdiń áıelderiń bir kezderi aralaryńda ne bolǵanyn bilmeı qoımaıdy... Onyń ústine otyrǵan jurtty syılaý kerek. Bizdi bylaı qoıǵanda Aısha apaı qandaı oıda otyrǵanyn kim bilsin, beseýińniń báriń tiri, ólgen eshkim joq, sender biriń týraly ólgen, joǵalǵan adamdaı aıtyp otyrsyńdar... Sonda sender jáıli biz ne oılaýymyz kerek? Bul ne degen sumdyq. Jo-joq, bylaı qaldyrýǵa bolmaıdy, onan da aqıqatyna jetýdi qarastyraıyq.

Mámbet. Onyń aqıqatyna jetse ózimdi eń baqyttynyń biri der edim.

Isabek. Jalǵyz sen emes baýyrym, bárimiz de sol.

Aısha apa. Uzyn qulaqtan estýime qaraǵanda Sabyr maıdanda bir poema jazady, sol úshin aıyptalyp sottalady, keıin beıkúnáligi anyqtalyp aqtalady. Biraq onyń neden bastalyp, qalaı bolǵany senderge ǵana málim. Tek aıtarym, senderdiń beseýiń de maǵan qolymnyń bes saýsaǵyndaı birdeı qymbatsyńdar. Sabyrdy soǵys kezinde jastar sonshalyqty jaqsy kóretin. Onyń óleńderin óziniń antyndaı jatqa soǵatyn. Jýyrda ınternattyń qyryq jyldyǵyna baılanysty mektep mýzeıine materıaldaryńdy jiber degen hatyma «Asa qurmetti Aısha apa, meni uly Otan soǵysynda qaza tapqan deı salyńyz! Sabyr» — dep qol qoıypty. Buǵan ne aıtarsyń. (Paýza.) Bul netken jumbaq? (Paýza.)

Isabek. Osy jumbaq tóńireginde kóp oılandym... Biz maıdanǵa Batys Ýkraınada tústik. Fashıser bizdiń shabýylymyzdy toqtatýǵa bar kúshin salyp baqty. Biraq tegeýiringe shydamaı sheginip bara jatty. Uzamaı shekaraǵa jetemiz - Otan azat bolatynyn bárimiz de bildik. Soǵys degenniń bólek zańy, bóten erejesi bolady, adamnyń oı-sezimin de baǵyndyryp ózgeshe sergek serpin týǵyzady. Sol kezdegi Sabyr tamasha jalyndy jyrlar jazdy, ol týyndylar jańa Aısha apaı aıtqandaı búkil jastardyń, bizdiń týymyzǵa aınaldy. Myna aldaryńyzda otyrǵan paqyryńyz da sol bir kúnderi tógip-tógip tastady. Meniń jazǵanymnyń bárin de Sabyr óz gazetinde jarıalady. Endi sol maıdan jyrlarymdy tańdamaly shyǵarmalaryma engizgeli otyrmyn. Onsha kóp emes, úsh tomdaı bolyp qalar, ıýbıleı degenniń de tóbesi kórinip keledi. Aıta beretin elý «jyldarymnyń jemisi osy» dep, ony da kimniń durys qarsy alǵysy kelmeıdi deısiń.

Gúljan. Tiri bolsaq kóre jatarmyz... Sonymen Sabyrdyń jaǵdaıy ne boldy?

Isabek. Qyrǵyn shaıqaspen memlekettik shekaraǵa jettik-aý áıteýir. Otan basqynshylardan máńgi baqı bosady degen qýanyshta shek joq. Sodan keıin... bul meniń jeke óz basymnyń pikiri, baıqaımyn Sabyrdyń minezi ózgerip sala berdi. Bir joly óziniń jigerli jyrlaryna uqsamaıtyn, tipti Sabyr jazdy deýge kelmeıtin óleń oqydy. Ol kesel bop jabysqan poemasynyń bas jaǵy bolatyn. Dál qazir esimde joq, biraq maǵynasy «qan qazadan jırendim, shaıqastan da jalyqtym, azat boldy Uly Otan. Endi, taǵdyr, qanat ber, Alataýǵa ushamyn», — dep keledi de ári qaraı kete beredi. Sondaı bir muń-zarǵa toly dúnıe...

Almagúl. Onda ne tur, adam balasyna tán sezim tolqyny emes pe, ańsaý, arman, saǵynysh...

Isabek. Sabyr et, Almagúl, munyń tórkini tegin dúnıe emes.

Mámbet. Osy óleńdi nege jazǵanyn sol kezde óz basym túsingen joqpyn... ras, óz jerimizdi jaýdan azat ettik, biraq shaıqas onymen aıaqtalǵan joq qoı. Tarıhtyń tarazysynda Evropa halyqtarynyń taǵdyry turdy. Olardy fashızm sheńgelinen azat etýge qudiret kúshi jetetin tek biz ǵana boldyq. Otanyna sheksiz berilgen parasatty aqyn-azamattyń osyǵan túsinbeýi qalaı? Óz poemasynyń rýhyna jat jylaımandyqtyń qaıdan paıda bolǵanyna tań qaldym? «Baǵzy zamannan tarıh soǵysqa soǵyspen jaýap berip keledi. Sen osyny túsin, Sabyr, soǵys muraty — jeńis» — dep talaı aıttym.

Gúljan. Nemene, sonda saǵan qarsy dáleli boldy ma?

Mámbet. Qaıdan bolsyn, tek bir joly, «osynyń qanshama ómirdi qyrshynynan qıyp, qanshama qan qazaǵa dýshar etetinin baıqaısyń ba», — dedi. Men turyp, «oǵan ne daý bar, qanshama qyrǵyn bolsa da tarıhtyń bizge qoıyp otyrǵan bir-aq talaby bar — ol jeńis saltanaty» — dedim. «Durys aıtasyń, bul aqıqatty moıyndaımyn», — deı tura sol alǵashqy baǵytta poemasyn jaza berdi. Qoly qalt etse sonyń ústinde, uıqysy da, kúlkisi de azaıdy. Tipten kóz aldymyzda qartaıyp bara jatqandaı boldy... Poemasy, «Dabyl úni óshkende» dep atalatyn.

Qalsa bir sát dabyl úni úzilip,
Óre turyp árýaqtar órimdeı,
Jurt kózine kórinbeı,
Maǵan qaraı shubyrady tizilip.
Kómegim joq, qol qysqa,
Kórsete alman kózderińe tańdardy,
Qandaı sózben jubatarmyn
Keshe alapat soǵysta,
Opat bolǵan jandardyń
Ajal bárin teńgerdi.
Zor adamdy, pendeni,
Qaraǵa da, hanǵa da,
Jaqsyǵa da, jamanǵa.
Bólmeıdi eshkim ólgendi.
Kelse aldyma jıylyp,
Ótinse eger qıylyp,
Ne aıtarmyn olarǵa —
Jaqynda emes, jat ta emes,
Kim dep endi saparǵa!
Asyq etip adamdy —
Atyp oınar álde bireý bar ma eken?
Qaıǵy-zarǵa qamaýly —
Adam degen álde sorly ań ba eken?
Sendirem be,
Kóndirem be ýájimmen
Biri qalmaı maǵan kelgen kúnde de.
Kelip keter ne bar meniń sózimnen
Júrgenderge endi basqa dúnıede.

Osylaı kete beredi kádimgi óz jan-kúıiniń tolǵaǵy. Qan keshýden jany túrshikken adýyn aqyn adal júrektiń, taǵdyr talantynyń janyn qınaǵan saýalyna jaýap izdeıdi. Ár jańa taraýy bitisimen bizge ákelip oqıtyn. Keıde bárimiz — keıde eki-úsheýimiz bas qosyp qalamyz. Daýystap oqýǵa jany qumar edi. Tyńdaýshylary baryna máz bolyp raqattanatyn...

Ánýar. Bet aldyna shubyrta bermeı, aqyry ne boldy, sony aıtsaıshy.

Mámbet. Qysqa qaıyratyn bul qyljaq anekdot emes.

Isabek. Qysqa qaıyrý talantpen qaryndas.

Mámbet. Qysqa shyǵarmadan alǵan aqsha kúrmeýge kelmeıdi deýshi ediń bir kezde sen!

Isabek (qysylyp qalyp). Dál osy jeriń orynsyz, dostym! Keregi ne sondaıdyń...

Mámbet. Sózimdi bóle berme, nemese óziń aıt. Daýsyń dirildep, kóziń jasaýrap, Sabyrdyń óleńderin aldymen maqtaıtyn sen bolatynsyń.

Isabek. Aınalaıyn óziń bastadyń, endi óziń aıaqta. Men maqtasam, aqyn Sabyrdyń óleńderin maqtadym, onyń jóni bir basqa.

Mámbet. Bir basqa degenińe jol bolsyn! Birge óstik, birge soǵystyq, bárimizdiń tynys, tirligimiz ortaq emes pe edi. Sóıtip júrgende seniń oǵan shyndyqty betine basyp aıtýǵa batylyń jetpedi.

Isabek. Biz de habardar bolaıyq, jarqynym. Sen qaı shyndyqty aıtyp qaryq qylyp ediń?

Mámbet. Men óz oıymdy odan eshqashan búkken joqpyn. Shamam kelgenshe saqtandyrýǵa tyrystym. «Myna poemanyń ıdeıalyq óresine qarsymyn. Qanshama tamasha jazǵanyńmen ózimiz azaptaǵylardy azat etýshiler bola turyp, qaza tapqandardyń bárine joqtaý aıtyp, qara jamylyp, zar shegýimiz dál qazir orynsyz, orynsyz emes-aý, aǵattyq, adasqandyq», — dedim. «Olar bostandyq úshin janyn pıda etti, endi biz búgin kúresten bas tartyp, solardy joqtap qol qýsyryp otyrýymyz kerek pe» dedim!

Almagúl. Adam qashan da bolsa ólgenderdi aza tutady.

Mámbet. Jeńiske jettik, aza tutý az boldy ma? Ol kezde soǵys áli aıaqtalǵan joq. Álem ómir men ólim úshin arpalysyp jatty.

Isabek. Árıne, Sabyrdyń poemasynyń ıdeıalyq kúńgirttigi bylaı tursyn, túp-tamyrymen qate bolatyn.

Mámbet. Muny búgin aıtyp otyrsyń ǵoı, ol kezde maqtaǵanda aıaq-qolyn jerge tıgizbeýshi ediń. Ol seniń sózińe qudaıdaı senetin, aqyry sol maqtaýyń orǵa jyqty.

Isabek. Maqtadym, odan qazir de bas tartpaımyn. Óleńdigin alǵanda sırek kezdeser shyrqaý shabyttyń jemisi bolatyn. Jasyrmaımyn, jan júregimmen qýandym. Al ashyǵyna kelse Sabyr ekeýimizdiń dostyǵymyz sen sıaqty tóbelespen aıaqtalyp, artynsha shtabqa júgirgen men emes.

Mámbet. Aqyry eske salǵanyń mundaı jaqsy bolar ma. Osyny sen aıtatynyńdy bilip edim.

Isabek. Kózi ashyq áýlıeligińdi basyńa shaınap jaq. Óz arym taza, bitti. Sen ne bolsań ol bol, onda isim joq.

Dosbergen. Shamaly bylaı aıqaı-shýsyz bola ma. Búgin bárińe birdeı ne jaý tıdi? Nemene sonsha? Qaıda otyrǵandaryńdy oılasańdarshy? Joq, jigitter, bul...

Aısha apa. Mámbet, Sabyrǵa qol jumsaýǵa qalaı dátiń bardy.

Mámbet. Bolary boldy, Aısha apa, bári sol poemanyń kesirinen. Blındajda Sabyr ekeýimiz ǵana otyr edik. Eregise kele «Aqynym, sen adal, ádil jolyńnan adastyń» dedim. «Ónerde salýly capa jol joq, ár aqynnyń júregi ózinshe jol tabady — ólshemiń ózińe» — dedi ashýǵa býlyǵyp. «Olaı bolsa sen baryp turǵan qara basyńdy ǵana oılaıtyn qorqaq, sý júrektiń ózisiń» dedim. Sup-sur bolyp aldy da jaǵyma tartyp-tartyp jiberdi. Shydaıyn ba men de siltep qaldym. Tóbeles bastalyp ketti. Sosyn, sosyn jalt buryldy da aldy-artyna qaramastan kete bardy. Qýyp jetip, «ekeýimiz búginnen bastap jaýmyz, erteń bireýmiz oqqa ushsaq, júregimiz selt etpeıtin bolsyn!» degendi aıtpaqshy da boldym, onyń reti kelmedi. Uzaq jyldar kórispeı ketýimizdiń basy sol kúnnen bastalatynyn men onda qaıdan bileıin. Tóbeleskenime áste ókinbeımin, sondaǵy aıtqan aýyr-aýyr sózderime ókinem. Qan maıdanda júrip qaıran aqyn búkil adam balasynyń basyna túsken taýqymettiń salmaǵyn sezgen eken. Sondaı adal dosymnyń bet júzine qaramaı balaǵattap, sonsha kinálaýǵa qalaı aýzym bardy eken deseıshi. Baqsam, ol adam ataýlyǵa tán aqıqattyń máńgi qupıasynan syr shertpek eken. Onyń kiltıpany da kóp, keshegi qyrystyq kórinetin aqyndyq asqaq qudireti de sonda jatyr eken. Amal ne, onyń bárin kesh, soǵystan keıin, uqtym. Sol ekeýmiz shekisip qalǵannan keıin kóp uzamaı ony qoljazbalarymen alyp ketip, uzaq jyldar úıirinen aıyrmaǵanda múmkin myna bizder dáýirimizdiń uly aqyndarynyń birimen zamandas atanar ma edi kim bilsin!

Isabek. Tamasha! Ári yrǵap, beri yrǵap otyryp aqyry bir baılamǵa tireldiń-aý sen de. Sabyrdyń sol poemasyndaǵy negizgi oıdyń ózegi túptep kelgende teris demeısiń ǵoı, solaı ma? Deme men kezinde onyń óleńderin «daýysym qaltyrap, kózim jasaýrap» beker maqtamaǵan ekenmin. Aqyn júregimen aqyn árýaǵyn sonda ańǵarǵan bop shyqtym ǵoı...

Mámbet (bólip). Sen túlki bultaqqa salǵandy qoı. Óziń jańa ǵana «Sabyrdyń poemasynyń ıdeıalyq kómeski kúńgirttigi bylaı tursyn, túbirimen qate bolatyn» degen joqsyń ba? Men ózimshe taldaı otyryp túp-tamyryn tanýǵa tyryssam, sen qıǵashtaı kelip kıligesiń de, taǵy óz paıdańa qaraı tartasyń. (Paýza.) Áńgime Sabyrdy tereń tolǵandyrǵan rýhanı qat-qabat qaıshylyqtyń, sol kezdegi ishki syryn osy tórteýimizdiń birimiz uqpaǵanymyzda jatyr. Tolǵanys ústindegi rýhanı qaıshylyq sýretkerdiń qylmys, kinási emes, onyń shynaıy shyndyqty izdený jolyndaǵy dıalektıkasy. Ótelmes ókinishim de — osyny kezinde ańǵarmaǵandyǵym.

Isabek. Baıqaımyn, sen búgin biraz syrǵydyń. Bul qaı qyryń kórsetip otyrǵan. Meniń adaldyǵyma kúmán keltirýge qandaı pravoń bar. Janym-aý, shtabqa tura júgirgen men emes shyǵarmyn.

Mámbet. Árıne, sen emes, men, men júgirgen.

Shymyldyq.

EKİNSHİ BÓLİM

Alǵashqy otyrystan ózgeris joq. Áńgimeni taǵy da Mámbet bastaıdy.

Mámbet. Sabyr sol pálege ushyraıtyn kúni shtabqa barǵanmyn. Dıvızıa komandıri «Seniń qolyń jaqsy, nagradaǵa usynylǵandardyń dokýmentterin toltyrýǵa shtabqa baryp kómektes» dedi. Keshke deıin sonda boldym. Tizimnen basqa dáneńe jazǵan joqpyn. Blındajǵa tún ortasynda keldim. Sender uıyqtap qalypsyńdar. Eki kúnnen keıin Sabyrdy barlyq qoljazbalarymen arnaýly bólim alyp ketti degendi bir-aq bildik. Ońaı dúnıe emes ekenin birden túsindim. Qansha degenmen soǵys ýaqyty, nemen biterin kim bilsin, jedel áreket jasap, bir esebin taýyp qol ushyn bereıik dedim. Ózara keńestik. Bólim komandırinen bastap ári qaraı izdeneıik degenimde, aldymen sen, Ósipbaı, Isabek, sen de, Dosbergen, sen de — úsheýiń qosylyp alyp meni úgittedińder. Sonda senderge qulaq asqanyma osy kúnge deıin ókinemin. Bir qylmysym bolsa sol «Armıanyń ýstavy boıynsha izdenýge bolmaıdy, kerek dese ózderi shaqyryp suraıdy, izdenem dep qaıta kesir tıgizip alasyń, anaý bolmaıdy, mynaý bolmaıdy» dep toqsan toǵyz dálel aıtyp kóndirdińder túge. Sonymen bárimiz qybyr etpeı únsiz qaldyq. Sabyrǵa sol joly izdegende kómegim tıer me edi, joq pa, bilmeımin, biraq... (Paýza.)

Dosbergen. Maǵan sózdiń tazasy kerek. «Sabyrdyń sol óleńderi jaıly dál qazir ne oılaısyń» dese «ózińniń de ózgeniń de basyn aýyrtpa» dep qaraımyn da otyram. Soǵystan keıin beıbitshilikten basqa án salǵan joqpyz. Beıbitshilik saqtalsa boldy! Anaý-mynaý solqyldaqtyǵyńnyń maǵan kók tıynǵa keregi joq. Poezıa degenińmen ómiri kórshi qonǵan emespin. Óz basym ol kezde úndemeı qalǵanymdy jón sanadym. Shaqyryp alyp surasa áńgime basqa, onda da ońdyryp eshteńe aıta almas edim. Kim bilsin, birdeńe der edik te.

Iosıf Tataevıch. Óıttim-búıttim dep kókirek qaǵa almaımyn. Kóbisi esimde qalmapty, basy-qasynda bolǵan joqpyn. Óz basymnyń qatysy shamaly. Biraq, Sabyr da perishte emes, demek bir pálesi bar, áıtpese teginnen-tegin aıyptap súrginge salmasa kerek.

Almagúl. Ay, ony keıin aqtap jiberdi ǵoı.

Iosıf Tataevıch. Onyń bári keıin, ol kezde keıin deıtin uǵym bolmaıtyn.

Mámbet. Baıaǵydan beri seniń mundaı qanypezer adam ekenińdi bilsekshi...

Iosıf Tataevıch. Ne deseń o de, men zamannyń adamymyn, eshkimdi de jekpe-jekke shaqyrmaımyn, ózgege qıanatym joq, ataǵym da, abyroıym da óz eńbegimniń arqasynda kelgen. Syılaıtynym tártip, demek oılanýdyń ózi, oıdyń ózi tártipke baǵynsyn, kerek deseń óleńge de tártip kerek. Al endi men qanypezer adammyn ba, basqamyn ba, ol óz aldyna másele. Meniń bir biletinim — sol oqıǵanyń kezinde shtabqa barǵan men emes, myna sen bolatynsyń.

Isabek. Mámbet, bar páleni bastaǵan sen, saǵan kúdigim bar deýge aýzym barmaıdy. Árıne, biraq sol shtabqa barǵanyń oıyma oralǵan saıyn ózime ózim jaýap tappaı qınalamyn.

Mámbet. Ol bir maǵan taǵdyrdyń basqan tańbasy da.

Isabek. Bilmeımin, bilmeımin.

Aısha apa. Basym zeńip ketti-aý, senderdi tyńdap otyryp ań-tań qalam. Birge óstińder, maıdanda birge boldyńdar, al birińniń basyńa is túsip edi, ony buryn-sońdy bilmegen, kórmegen adamdaı árkim bastaryńmen áýre bop qala berdińder, mundaı da bolady eken, á?

Isabek. Sabyrǵa qol ushyn bermedi eken dep oılamańyz, Aısha apa. Men óz basymdy alaıyn, ana jaqtan kelisimen-aq qolynan jetektep otyryp redaksıaǵa ornalastyrdym. İship júrip odan shyǵyp qaldy. Taǵy da bir redaksıaǵa aparyp tyqtym. Odan da ketti. Radıoǵa telidim, em qonbady, ne kerek taıǵanaqtaı berdi.

Gúljan. Osynyń bárin birinshi ret búgin estip otyrmyn. (Isabekke.) Sabyr týraly osy ýaqytqa deıin nege bir aýyz sóz aıtpadyń?

Isabek. Onyń saǵan aıtatyn nesi bar?

Gúljan. Ay, birge ósken dostaryń emes pe? Balalyq bazar, talaı syrlaryń ortaq boldy ǵoı. Endi óz degenderińe qoldaryń jetip júrgen dostarysyńdar. Olaı bolsa Sabyrdy búgin osynda nege ertip kelmedińder.

Isabek. Sen ne aıtyp otyrsyń? Ol ábden maskúnem bop bitken adam. Áıeli áldeqashan ketip qalǵan... Eń ar jaǵy qyzy da jýyrda kúıeýge shyqqan toıyna shaqyrmapty! (Paýzadan keıin.) Báribir arqan salyp súıreseń de ol munda kelmeıtin edi.

Iosıf Tataevıch. Bárine ózi kináli. Jalǵyz sol ma, oralyp kelgenderdiń talaılary eki bilekti sybanyp eńbekke aralasyp el qatarynda júrip jatyr. Kimdi kinálaıdy, kimge ókpeleıdi, tarıhqa ma? Úlken tarıhı kezeńderde ózine laıyq qateligi bolmaıtyn ol qandaı tarıh? Ómir degen ońaı dúnıe emes. Áńgime sonyń qym-qıǵash qıyndyǵyn jeńe bilýde. Mundaıda óz betińdi, atyńdy joǵaltpas úshin, bıik sana, qaıtpas jiger kerek. Ol she? Tabansyz talant, jigersiz adam, joq boldy da júre berdi.

Gúljan. Boldyńdar-aý deımin, endi maǵan qulaq asyńdar.

Dosbergen. Buǵan da shúkir. Al endi tamada ketti. Ýra!

Gúljan. Álgiden beri Sabyr hıkaıasyn bar zeıin-zerdemmen tyńdap otyrdym. Baıqaǵanym soǵystyń sumdyǵyn kózimen kórip júrgen Sabyr muń-zarǵa toly poema jaza bastaıdy. Soǵys ataýly adam balasyna apat, solaı emes pe? (Paýza.) Biraq «jaýdy óz ordasynda talqandamaı tynbaımyz» degen uranmen bara jatqanda mundaı jyrlar bylaısha aıtqanda soǵystan bas tartqan bolyp tanylýǵa múmkin. Solaı emes pe? (Paýza.) Meniń óz ákem maıdanda qaıtys boldy, sol kezde mundaı óleń oqysam men de dál osylaı oılaýym ǵajap emes. (Paýza.)

Almagúl. Meniń eki aǵaıym da qyrshyn ketti. Biri lóchık, ekinshisi tankıst edi. Árıne, áńgime qazir olar týraly emes. Men de bastan-aıaq tyńdap otyrmyn. Endi osy oqıǵa nege bylaı boldy degen saýalǵa bıtarap qalý múmkin emes. Aldymen basyn ashyp alaıyq. Eger Sabyrdyń poemasy ne gazette, ne jýrnalda basylmasa, radıo arqyly berilmese sonda...

Isabek. Esh jerde jaryq kórgen joq. Syrty kók, qalyń dápter bolatyn. Ony bárimiz de bilemiz.

Almagúl. Demek, óziniń kúndelik dápteri ǵoı? Nebári kúndelik dápter ǵana. Aqyn adam aınalasyndaǵy kóz kórgen oqıǵany ózinshe baǵalap, óz topshylaýyn jazýǵa qaqysy bar ǵoı. Meniń osy túsinigim durys pa? Endeshe qatelesýi de múmkin.

Isabek. Múmkin be, múmkin emes pe degen ne sóz? Bilgiń kelse bylaı. Ol sol poemasyndaǵy ıdeıadan Vena qalasyna kirgenshe bas tartqan joq, aqyry aıdalyp tyndy.

Almagúl. Biraq maıdan dalasynda óz qarýyn tastap, jaýyngerlik boryshynan bas tartqan joq qoı. Ol ózinshe sezgen, túıgenin jyr dúnıesinde oılap...

Iosıf Tataevıch. Onyń taǵdyryn sheshkender basqasha oılaǵan bolar. Aınalyp keteıin-aý, oılap-oılap deısiń, aldymen qalaı oılaýdy bilý kerek qoı. Bizdiń bar oıymyz da, jigerimiz de túgeldeı jeńis jolyna jumsaldy, sondyqtan da jeńiske jettik...

Dosbergen. Óıtip kúıe jaqpa, Ósipbaı. Sabyr seni men menen kem jaýynger bolǵan joq. Venanyń túbinde bir jýrnalısiń Sabyrdyń bizge jazǵan hatyn ákep bergeni esińde ǵoı. «Shtrafnoı batalónǵa suranyp edim. Qabyldamady, hosh bolyńdar» dep eki-úsh aýyz-aq sóz jazypty. Sol hatty nege jibergenin bilesiń be? Sebebin oılaǵan kúniń boldy ma?

Iosıf Tataevıch. Kúnásin qanymen aqtaǵysy kelgen de. Biraq shtrafnoıǵa da jibermeýiniń ózi tegin emes. Ol — senbedi degen sóz.

Gúljan. Biraq óz basy senderge sendi ǵoı. Al senderdiń bireýiń buǵyp júrip búldirgensińder.

Ánýar. Qudaı úshin qoıyńdarshy endi. Sen de emessiń, sen de emessiń, múmkin senderden basqa bireý kórsetken shyǵar, ony kim biledi, ondaılar az ba?

Isabek. Áı, qaıdam oǵan endi...

Mámbet. Dıvızıa boıynsha bizdiń tilge túsinetin, Sabyrdy bylaı qoıǵanda osy tórteýimizden basqa eshkim bolǵan joq. Óleńdi túsinetin adam oqıdy ǵoı, soǵan qaraǵanda...

Gúljan. Men baıqap otyrmyn, joldastar, báriń de beıkúná sábı, aq qanatty perishte bolyp kóringileriń keledi. Ne deseńder, o deńder, Sabyrǵa jasaǵandaryń — baryp turǵan jaýyzdyq. (Paýza.)

Isabek. Sen asyra siltep kettiń-aý.

Iosıf Tataevıch. Men mundaı formýlırovkany qabyldaı almaımyn. Búkil qaýym múddesi úshin jasalǵan áreket — esh ýaqytta jaýyzdyqqa sanalmaıdy. Sender meni óz basyn aqtap otyr dep oılap qalmańdar. Men jaýyzdyqqa barǵan joqpyn, bara qoıǵan kúnde aıtarym álgi.

Gúljan. Myna sózińe qaraǵanda kez kelgen jaýyzdyqty aqtaýǵa bolady ǵoı.

Iosıf Tataevıch. Aıtarymdy aıttym, qaıtyp alarym joq. Árkimniń óz prınsıpi bar.

Dosbergen. Ay, aǵaıyndar maǵan da jandaryń ashysyn da, sorly basym, myna jyn soǵyp ketken Fýdzıamanyń basyna senderdi nege ákeldim eken. Áp-ádemi Kóktóbege qaıdaǵy japonnyń aıdaryn taqqan sen qatyn. Sondyqtan da mynalar bizde qonaqta otyrǵanyn okonchatelnyı umytty. Álgi býddanyń qudaıy deı me, sonymen syrlasamyz dep ne taptyńdar káne? Joq, joldastar, mundaı qysyr talaspen eshkimdi jarylqamaısyńdar. Bárin de umytaıyq, durys aıttym ba, Aısha apa?

Aısha apa. Bul da jón. Sender báribir qazir bul tas túıindi sheshe alatyn túrleriń joq, ózderińdi de, ózgelerdi de beker qınamaı-aq qoıyńdar.

Dosbergen. Káne, káne, iship-jep, oınap-kúlip degendeı, myna taza tabıǵattyń raqatyn kórmeımiz be? Qazir koster daıyndaımyn. Kóktóbeniń basyndaǵy kosterdiń jalyny búkil álemge bir-aq kórinetin bolsyn. Tamada, tamada, káne quıdyq, tańdaı keýip barady.

Bári de serpilip qalady, ydystarǵa quıady. Mámbet palatkaǵa qaraı bettedi.

Almagúl. Oıbaı-aý, samaýyrym áldeqashan sónip qalypty ǵoı. (Mámbetke ere, ile-shala.) Sabyr týraly osy ýaqytqa deıin bir aýyz syr aıtpaǵanyń ne?

Mámbet. Munyń bar hıkaıasyn Dosbergennen biledi dep júrmin ǵoı. Shynyna kelgende mundaıdy aıtýdyń da ózi ońaı emes eken.

Almagúl. Báribir eń aldymen osyny tek sen, sen ǵana aıtýyń kerek edi maǵan. Mini qazir, qazir basym aınalyp, júregim bir túrli sýyldap... átteń qonaq ıesimin, áıtpese qazir taıar edim osy jerden... Bilem, bilem Sabyrdy satqan sen emes! Saǵan senem, saǵan senem. Joq, joq sen emes, sen emes.

Mámbet. Meniń dálelim joq qoı, dálelim joq. Sabyrǵa sol kezde qol ushyn bere almadym, endi, endigimniń bári beker...

Ánýar (jáıimen Iosıf Tataevıchke). Mámbettiń jańaǵy áńgimelerinen keıin... sen endi oǵan kómektespeıtin shyǵarsyń, á?

Iosıf Tataevıch. O jaǵynan qam jeme, bári de Mámbettiń ózine baılanysty, kelgisi kele me, bitti. Bir-aq, onyń boıyndaǵy qyńyrlyq pen nadan namysqoılyǵy jibermeıdi. (Paýza.) Áı, Ánýar, Ánýar, qalaǵan teńizińniń jaǵasynda ózińmen qol ustasyp serýendi salyp júrer me edi... Sen sıaqty áıelmen... Átteń dúnıe júregińdi jáıip salyp degendeı. Amal joq, amal joq, aıaq tusaýly, qol buǵaýda. Mursha, mursha kelmeıdi.

(Shatyr janynda.)

Almagúl. Joq, Sabyr aldynda aryń taza. Bilemin, bilemin, sen emes. Júr, júr, analarǵa baraıyq. Ana samaýyrdy ala júr. Káne, ketti Mámbet. (Mámbet samaýyrdy ákeledi de, shatyr jaqqa betteıdi. Almagúl dastarqan basyna keledi.)

Dosbergen. O, Aısha apa, nesin aıtasyz, Sabyrmen birge talaı qyzyqqa battym ǵoı. Atamańyz deımin. Óleńderi barlyq gazet-jýrnaldarda basylyp jatty, talaıyn ánge salyp aıtyp júrdi jurt. Ásirese qyzdardan kóp hattar keletin. Oqyp úlgire almaısyń. Sizden jasyratyn ne syr bar. Ózim Sabyr bolyp talaı qyzdarǵa hat jazdym... Sabyr oǵan kúletin. Oıdoı, talaı mahabbat jalynyna jylyndyq qoı! Hat arqyly oıbaı, bári de hat arqyly. Eń azaby árbir hattyń aıaǵyna bir-eki aýyz óleń jazý shart. Bul jaǵynan meniń qoq etpeıtinimdi ózińiz bilesiz. Ondaıdan áıteýir, obalyna ne kerek, Isabek qutqaratyn. Ol kezde bul da óleńdi burqyratyp júretin.

Aısha apa. Isabek tym táýir jazatyn, beker tastap ketti.

Gúljan. Shynymen tym táýir me?

Isabek. Jasynda óleńdi kim jazbaıdy deısiz? Ol da izdenýdiń bir joly. Aqyrynda ózimdi baısaldy da, qudiretti prozadan bir-aq taptym. (Mámbet keledi.)

Gúljan. Osy aıtyp turǵanyńa óziń senesiń be?

Isabek. «Áıelińe qadiriń joq etińdi kóredi, aǵaıynǵa qadiriń joq betińdi kóredi» degendeı, Aısha apa, onyń ústine qalamdas joldastaryń da qyzǵanshaq, kúnshil.

Gúljan. Bári túsinikti. Áıeliń moıyndamaıdy. Aınalańnyń bári Salerı. Kúndelikti ániń ǵoı.

Isabek. Nege bolmasyn? Ár Mosarttyń óz Salerıi bar. Tabıǵat o basta solaı jaratqan. Pende bolǵan soń baıaǵy pendeshilik...

Dosbergen. (bólip). Osy sen et jaǵyna qalaı ediń eı?

Isabek. Ákele ber.

Dosbergen. Qazir, qazir. (Ketedi.)

Isabek. Jasyratyny joq, Aısha apa, tirlik etý de, jumys isteý de kúnnen kúnge qıyndap barady. Habaryńyz bar, ózim Azıa-Afrıka jazýshylarynyń konferensıalaryna belsendi qatysamyn. Ásirese basqa memleketterdi aralaýdan alǵan áserlerim jeke kitap bolyp shyqpaı ma, sodan bastap, ashyq dushpan, jasyryn dushpan degenderden aıaq alyp júre almaımyn. Qurysyn, adam yǵyr bolady eken... «kórshiniń qýanyshyna kórshiniń qany qashsa odan qaıyr kútpe» — dep bekerge aıtpaǵan ǵoı, apa.

Aısha apa. Ondaıǵa nazar aýdaryp qaıtesiń. Jumysyńdy istep júre ber, eshkimge zıanyń tımesin.

Isabek. Jumys jaǵyna myqtymyn-aý, búkil jan-júregim sonyń ústinde. Uıqysyz túnderde qısap joq. Biraq myna kúnshildik degenińiz sor boldy. Kitabym shyǵa qalsa boldy myqty degen jazýshylaryńyzdyń ózi búkil eńbegimdi haltýra dep jar salady. Bárin joqqa shyǵarady. Buǵan ne aıtarsyń? Amal joq, izińdi ańdyǵan salerızmmen bar múmkinshiligińdi paıdalana maıdanǵa shyǵysyń. Qanyńmen jazǵanyńdy haltýra dese ózińdi haltýrshık dese, qalaı shydarsyń?

Mámbet. Esińizge sala keteıin. Salerı Mosartty esh ýaqytta haltýrshık dep ataǵan emes. Ol Mosarttyń danyshpandyǵyn jylap otyryp moıyndaǵan adam. Sóıtip júrip danyshpandy ý berip óltirse de — odan asa almady, muratyna jete almaı ómiri qorlyq, kúızelispen ótti. Jylap júrip zorlyq jasaıtyndardyń aqyry solaı bitpek.

Isabek. Aı, Mámbet-aı, qudaıym qazirgi Salerılerden saqtasyn de onan da. Ana Salerı maestro. Ol erke azamat, zulymdyqty óz qolymen istedi. Ondaılardy qurmetteý kerek. Bul kezdegi salerıler she? Ózi emes, bireýler arqyly túbińe jetedi. Jınalys saıyn betińdi tyrnatady, gazetke jazdyrady, qolma-qol óltire almaıdy, júıkeńdi jegi qurttaı jep óltiredi.

Mámbet. Baıqaımyn, saǵan nan tabý da ońaı emes eken, baýyrym.

Isabek. Durys aıtasyń, keıde kirpik qaqpaı shyǵatyn túnderim bolady.

Mámbet. Oı sońyndasyń ǵoı baıaǵy? Ne oılaısyń?

Isabek. Oı baıaǵy bireý — sum tirliktiń qamy. Ómir shirkin zaýlap ótip barady. (Paýza.) Aıtpaqshy, Aısha apa, soǵys jyldarynda Sabyrdyń óleńderi basylǵan barlyq gazet, jýrnaldardy sizge ózim taýyp berem. Mende bári bar. Eń ar jaǵy maıdan gazetterine deıin tabylady. Onyń shyǵarmalaryn tis-tyrnaqtap júrip, mendeı jınaǵan adam joq. Endi bárin bir jınaq etip baspaǵa usynaıyn dep otyrmyn. Osyǵan oraı sizden bir ótinishim bar, Aısha apa. Álgi ózimiz oqyǵan mekteptiń mýzeıin jabdyqtaǵan kezde Sabyrdyń qataryna meniń de shyǵarmalarymdy qoıarsyz.

Aısha apa. Qam jeme, bul ótinishińdi eskerem.

Mámbet (Isabekke). Onyń qajeti ne? Soqqy jegen jannyń qasynda, «muratyma jettim, tórt qubylam túgel» dep saltanat quryp turǵyń kele me?

Isabek. Sen de soǵasyń-aý. Men munymen ekeýimizdiń rýhanı tamyrlas jatqanymyzdy dáleldemekpin. Osyndaı qyńyr oılar saǵan qaıdan keledi? (Paýza.) Cay emessiń, Salerı ekenińdi moıyndaýyń kerek.

Mámbet. Sonda seni kúndep júrmin be?

Isabek. Ol da ǵajap emes.

Mámbet. Joq, baýyrym, qaýipsinbeı-aq qoı, óıtkeni sen Mosart emessiń.

Almagúl. Osy jaqynda men bir jýrnaldan maqala oqydym. Sonda Salerı týraly qyzyq pikir aıtylǵan. «Árbir istiń óz Mosarty, óz Salerıi bar, sondyqtan árdaıym tek qana danyshpandy qoldap, ekinshi jaǵyn esepke almaý qıanat. Kún men túnniń almasýy, izgilik pen zulymdyqtyń arbasýy tirlik tetigi tárizdi. Adam qaýymy tek danyshpandar qaýymy ǵana bolýy múmkin emes» deıdi.

Isabek. Mm... pikiri qyzyq eken. Taýyp alyp oqıtyn dúnıe.

Mámbet. Olaı bolsa Genıı men Zlodeıstvo problemasyn qaıda qoıamyz? Avtor bul tarapynan bir jańalyq ashpaı ma?

Almagúl. Asha qoımaǵan. Biraq maqala avtorynyń aıtýynsha, báribir adam ataýlynyń Salerısiz kúni joq bolsa, onyń kúnshil kúıbeń tiriligine de, beıbaq haline de, sheger azabyna da adamgershilik aıanyshpen qaraý kerek deıdi.

Gúljan. Ǵajap eken. Túsinsem buıyrmasyn. Sonda nemene «qyzǵanyshpen kúnshildiktiń quly jasasyn» deımiz be?

Iosıf Tataevıch. Buǵan tańdanatyn ne bar? Ómirde árkim ózi úshin kúresedi. Adam dúnıege eki qaıtara kelmeıdi, bir keldi me, bilgenin isteıdi, ózgeden kem bolmaýǵa tyrysady. Nemene danyshpan ataq abyroıdyń ushar shyńyna shyrqap bara jatqanda ol etekte máz bolyp qarap tura berýi kerek pe? Joq, keshirińizder, ol ózi úshin kúreske shyǵady, qozy jaýyryn jebemen shyń basyndaǵy danyshpanyńyzdy tartyp jiberip, tóńkerip túsiredi. Salerıdiń ózin tanytar ómirdegi orny osy.

Gúljan. Adal, aqyl aıqasy emes, baıaǵy baqastyq, baıaǵy zulymdyq.

Iosıf Tataevıch. Aınalyp keteıin, Gúljan, men bul joly da óz kózqarasymdy qorǵap, óz prınsıpimdi ustap qala berem.

Isabek. Ótken jyly Seılonda bolǵanda bir býddanyń monaǵymen shaıqasqanym bar. Men oǵan «eger jer betinde jamandyq joıylyp, tek qana jaqsylyq qalsa, ómir ataýly órisin joǵaltady, bári bitedi» degenimde jumǵan aýyzyn asha almaı qaldy.

Mámbet. Múmkin jamandyq pen jaqsylyqtyń kúresi bitken kúnde bolar.

Isabek. Árıne, árıne. Sodan keıin Pakıstannyń jazýshylarymen kezdeskenimde...

Gúljan. Al bastaldy. Aravıada pálen jazýshynyń aýzyn ańqıtyp kettim, Senegalda siltideı tyndyrdym, Indıada únin shyǵarmadym, Egıpette eseńgirep qaldy, Qambodjada qaıran bopty, ne kerek, munyń jeńbegen jazýshylary shamaly. Soǵan qaraǵanda osymen sóıleskenderdiń kóbisi jarymes-aý, deımin.

Qolynda ojaýy Dosbergen keledi.

Dosbergen. Ýa, qurmetti qonaqtar, toqtynyń eti de jaqyndap qaldy. Uzamaı búgingi Fýdzıama basyndaǵy adamdardyń ańsaǵan armany oryndalady.

Aısha apa. Kún de biraz bop qaldy... Al endi men júreıin.

Dosbergen. Aısha apa, mynalardyń meniń mıym jete bermeıtin talas-talqysy bastalmaı turǵanda bir-eki aýyz sóz aıtyp qalaıyn. Búgingi kúnnen tapqan bas oljam, ózińizdiń ortamyzdan tabylǵandyǵyńyz. Kóktóbeniń basynda taǵy da sizdiń kelgenińizge raqmet aıtyp, árıne, mashınamyz tómende kútip tur. Asyqpańyz, sóz arasyndaǵy áńgime ǵoı, ne, sonymen kóp jylǵy ustazdyq eńbegińizdi eske alyp, sizdiń densaýlyǵyńyzǵa tartyp jiberýge ruqsat etińiz. Túlekterińizdiń kim bolǵanyn óz kózińizben kórip otyrsyz... Opasyz adam bolǵym kelmeıdi. Boıymyzda ne jaqsy qasıet bolsa bári sizdiń ekken uryǵyńyz. Mini, sizdiń uly júregińiz, uzaq densaýlyǵyńyz úshin kettim.

Iosıf Tataevıch. Shyn júrekten aıtylar alǵysymyzdyń bári sizge arnalady, Aısha apa. Qanshama ǵajaıyp adamdar tárbıeledińiz. Ana esebinde, ustaz esebinde qalaı maqtansańyz da jarasyp jatyr. Basqasyn bylaı qoıǵanda myna otyrǵan Isabek Mergenovty alaıyq, muny qazir kim bilmeıdi! Mámbet bolsa respýblıkamyzdaǵy belgili muǵalimderimizdiń biri, sóz arasynda aıta keteıin astanalyq bir mektepke baratyn ýaqyty da jetti. Dosbergenińiz mynaý, bas agronom, óz mamandyǵynyń sheberi... qonaq jáıliligi óz aldyna.

Dosbergen. Eh, dostarym, bul ómir emes, peıish qoı. Ózińdi umytyp ketpe, Ósipbaı. Bes mınýttan keıin akademık, tipti odan ári qaısysy edi... Sen áli mınıstr bolyp qaramaı ketip júrme.

Iosıf Tataevıch. Kúle tur, kúle tur. Aısha apa, sizden bir ótinishim mynaý. 7 noıabrde bizdiń úıde bolyńyz. Osy Fýdzıamanyń basyndaǵylardyń bári de sol kúni sizben birge bolady degen úmittemin. Maqsýda qýanyp qalady, ol ózi tamasha áıel, kelinińizdi aıtam.

Aısha apa. Barýyna baraıyn, biraq menen de bir ótinish, sol kúni beseýińdi birge kórsem dep edim.

Iosıf Tataevıch. Oǵan quldyq, men daıyn...

Dosbergen. Onyń reti kele qoıar ma eken, Aısha apa. Sabyrmen ózim sóılestim ǵoı. «Ótkenniń bárine salaýat, úı-jaıyńdy bárin daıyndap berem, aýylǵa júr, birge bolaıyq» dep qanshama jalyndym... qolyn bir siltep qulaq asqan joq.

Aısha apa. Aınalyp keteıinder, men de endi júreıin. Senderge bárine raqmet. (Paýza.) Men bir kezde oılaýshy em... Ózim kóz ashqaly Sovet ókimetimen birge jasap kelgen adammyn. Bes jasymda ákemdi de, sheshemdi de basmashylar kózbe-kóz óltirip ketti. Detdomǵa alyndym, oqydym. Hat tanyp, kitap oqı bastaǵannan kókirek kózi, búkil álemniń esigi ashylǵandaı boldy. Sol jyldary, ózimshe, kóp uzamaı jurttyń bári bilim alady, sodan keıin bulaq sýyndaı móldir muń-muqtajsyz, mádenıeti sanaly ómirdiń saltanaty bastalady dep oılaýshy edim. Sóıtsem, ómir degen ıirimi men tolqyny arpalysyp, eki ıyǵyn julyp jep aǵyp jatqan adýyn ózen eken. Qarap otyrsam, biletinderiń de mol talas-tartystaryń da oryndy... Bizdiń de talasymyz osy reýishtes — dúnıede ne jaqsy, ne jamannyń tóńireginde bolatyn. Adam balasy ádilet pen aqıqatqa ejelden ǵashyq bop týǵan. Onyń bar syr-sıpatyn ańsaýda shek bolmaıdy. Bárin taptym, bárine jettim degen kúni... (Paýza.) Báribir muny Sabyrdan artyq aıta almaısyń. Sol óleńi jýrnalǵa jarıalanǵanda onsha baıybyna bara qoıǵan joq edim. Biraq esimde qalypty. Keıin jyldar ótken saıyn mán maǵynasyna túsine bastadym. «Qaıtkende adam qalady adam bolyp?»

Isabek. «Máńgi talas, máńgi daý».
Aısha apa. Máńgi talas, máńgi daý,
Qaıtkende adam qalady adam bolyp?
Qan sasyǵan soǵysta da sol suraý —
Qaıtkende adam qalady adam bolyp?
Urandaǵan joryqta joryqta da sol suraý —
Qaıtkende adam qalady adam bolyp?
Týra ajal kep, qoryqqanda da sol suraý —
Qaıtkende adam qalady adam bolyp?
Mámbet. Jaýdan qashyp jasyǵanda sol suraý —
Qaıtkende adam qalady adam bolyp?
Jaýdy jeńip tasyǵanda sol suraý —
Qaıtkende adam qalady adam bolyp?
Kim bizdi osy daý-talasqa qaldyrǵan,
Qashan bolsyn shyǵa keler aldyńnan.
Aıtyńdarshy,
Qaıtkende adam qalady adam bolyp?

Gúljan. Jap-jas kezinde qalaı aıtqan, á?

Almagúl. Lermontov she?

Isabek. Soǵys, baýyrlarym, soǵys. Soǵys degeniń dúnıe tanýdyń eń aýyr mektebi.

Gúljan. Biraq sol aýyr mektep jurttyń bárine birdeı sabaq bola bermegen sıaqty.

Isabek. Bul saparda sen jalǵyz meni ǵana muqatyp otyrǵan joqsyń. Aınala qara, men jalǵyz emespin, ár nárseniń orny bar.

Iosıf Tataevıch. Bosqa aramter bolmaı-aq qoı, Isabek. Óz basym shybyn shaqqan qurly kórmeımin. Al, álgi óleń jaǵyna kelse qalaı deýge bolady? Bul óleńde másele tym abstraktno qoıylǵan. Eń aldymen ýaqyttyń nyshany joq, ekinshiden áńgime qaıdaǵy, qandaı adam týraly bolyp otyr?

Mámbet. Bul óleń maǵan osy bolmysymen qymbat. Búkil adam balasyna ortaq oı. Bizdiń áleýmettik bıigimiz, ótken jolymyz, búkil adam balasynyń atynan sóıleýge múmkinshilik berip otyr. Tarıhta birde-bir qoǵam bizder ótken aýyr joldy basynan áli keshirmegeni bárińe aıan...

Ánýar. Lermontov kim? Qaıdaǵy bir Sabyr degen kim? Sypaıylap aıtqanda tapqan ekensińder kimge teńeýdi.

Mámbet. Árıne, sen úshin ol qaıdaǵy bireý, al men úshin taǵdyry tamyrlas, ózi baýyrlas.

Isabek. Sen, óıtip Sabyrdy óz menshigine aınaldyrma, ózgelerge báribir, kúızeletin de, qınalatyn da jalǵyz sendeı-aq o ne degeniń?

Dosbergen. O qasqa qudaı-aı, senderge ne bolǵan osy? Taǵy da Sabyr, attap basýdan qaldyq qoı, kıt etse bar áńgime Sabyrǵa kelip tireledi de jatady. Áı, oǵan da bir shamaly tynyshtyq berseńdershi. Basqany qoıǵanda, Aısha apany syılasańdarshy. Qoshtasyp ketkisi kelip otyrǵan adamnyń aýzyn ashtyrmaı qoıdyńdar ǵoı.

Aısha apa. Jo-joq, Dosbergen, aınalaıyn, Sabyrdyń durystyǵyn da, burystyǵyn da taldap jatpaımyn, al endi kúni boıy Sabyrdy aýyzdaryńnan tastamaı, qaıta-qaıta eske alǵandaryńnyń ózi senderdiń ony qımaıtyndaryńa dálel. Degenmen ol áli bizben birge... (Ornynan tura berip.) Otyra berińder, otyra berińder, jo-joq...

Bári. O ne degenińiz?

— Bárimiz shyǵaryp salamyz.

— Onsyz bola ma?

— Kóp-kóp raqmet, Aısha apa!..

Aısha apa. Saý-salamat bolyńdar, otyra berińder, qozǵalmańdar, qozǵalmańdar, ózim, ózim jáıimen tómen túsem... men de jetisip turǵan joqpyn. (Paýzadan keıin.) Ana bolyp onyń taǵdyr-talanyna talasyp eshkimniń esigin qaqpappyn. (Paýza.) Meni, qart komýnıs esebinde jurttyń bárine úlgi etip prezıdıýmǵa otyrǵyzady, sóz sóıleımin. Jo-joq, búginnen bastap maǵan tynysh tirlik tul, senderge de tileıtinim, berer aqylym sol... Al, saý bolyńdar endi. (Ketedi. Áıelder ony shyǵaryp salýǵa betteıdi. Paýza.)

Isabek. Aınala qarańdarshy, qas qaraıyp kele jatqanda netken ǵajap. Tún jamyla bastaǵanda taý qudireti ózgeshe kórinedi.

Mámbet. Ie, qudiret deseń, qudiret.

Dosbergen. (stakan konák ákelip). Beri qarańdar, baýyrlarym. Týrasyn aıtsam senderdiń jaıaý kókparlaryńnyń kesirinen kúni boıy durystap ishe de almadyq. Káne, kelińder, áıelder joqta baıaǵy soldattarsha ákesin tanytyp bir-bir tartyp jibereıik. Áı, adam sıaqty kóńil kótereıikshi. Osy taýdyń basyna beker túnep qalyp otyrmyz ba? Ándetip aıqaı-shýmen álemdi basqa kótereıik. (Dosbergen býtylka konákty bólip quıady. Bulardyń ý-shýyna taý jańǵyryǵady. Dosbergen jabaıy adamnyń daýsyna salyp máz bolady, oǵan bári kúledi.)

— Káne kúshterińdi kóreıin tas laqtyryp kórińdershi. Men bastadym, men jasymda qoı baqtym ǵoı, sondaǵy eń jaqsy kóretin ermegim osy bolatyn, al kettik.

Isabek. Tas domalatqanda ne tur? Al biz de kettik, qaısysymyz myqty ekenbiz, kóreıik.

(Iosıf Tataevıch pıdjagyn, galstýgyn sheship, eki bilekti sybanyp kirisedi. Tómende tastar dybysy.)

Ánýar. Qudaı aý, mynalar ne ǵyp jatyr? Munysy nesi?

Gúljan. Tas laqtyryp, kúsh synasyp jatyr. Ózderine jan kire bastapty. Qalanyń adamdary boı jazǵysy keledi de.

Isabek. (tasty laqtyryp). Báribir maǵan jete almadyń, Ósipbaı. Shúkir, kúsh degen bar eken ózimizde.

Iosıf Tataevıch. Áı, jigitter, myna áıelder kýá bolsyn, osal emespiz ǵoı áli, káne kórseteıik shamamyzdy.

Mámbet. Bylaı, bylaı turyńdarshy jigitter, meniń kóz áınegim osy jerge tústi. (Jer sıpalap izdeıdi.) Túk kórmeımin álgi qaı jerge tústi.

Iosıf Tataevıch. Shalǵaıǵa oralmaı, ári, ári janym.

Dosbergen. Kórdiń be, mynaý taýyq kóz ıntellıgentti. Al kettim.

Ánýar. Qoıyńdar, baıqańdar, tastyń astynda keıde jylan jatady.

Iosıf Tataevıch. Jylan deıdi, tapqan ekensiń qorqatyn adamdy. Endeshe jylanymen qosa, má, áne ketti, má taǵy da...

Gúljan. Mine, azamat, men de kóreıinshi.

Dosbergen. Al, áıelder ketti jarysqa. Káne, senderdiń de halderińdi baıqaıyq. (Bular da maıda-shúıde tastardy laqtyrǵan bolady.)

Ánýar. Galstýgyń qaıda qalǵan, Ósipbaı?

Iosıf Tataevıch. Qaıda qalsa, onda qalsyn. Úıde eki júzden asasy bar.

Mámbet. Almagúl, meni shatyr jaqqa aparshy dáneńe kórmeımin. (Almagúl Mámbetti palatkaǵa alyp ketedi, basqasy tas laqtyrýmen áýre.)

Almagúl. Kóz áınegińdi joǵaltyp alǵansyń ba?

Mámbet. Bireý basyp ketip syndyryp almasa, azanda taýyp alam ǵoı.

Almagúl. Qolyńdy beri ákel. (Mámbetti toqtatyp.) Áne, anaý aspanǵa shapshyp jatqan jalyndy kóresiń be?

Mámbet. Iá, kórdim, kórdim, o nemene?

Almagúl. Pıonerlerdiń kosteri. Sol jerde pıoner lageri bar.

Mámbet. A solaı eken ǵoı... tamasha, bul ózi ǵajap. Aınala tastaı qarańǵy túnergen taý, aldynda jalyny jaǵalasa atyp jatqan ot oırany. Alma ózi... bizdiń ǵoı pıoner kezderimiz baıaǵyda...

Almagúl. Jalyny sónip, oty óshkeni qashan... Bizdiń de túrimiz mynaý.

Mámbet. Osyndaıda bir oı túsedi. Anaý kosterdiń aınalasyndaǵy balalardy aıtam-aý, aldarynda ne kútip turǵanymen isi joq, ándetip, ýlap-shýlap bılep máz-meıram bolyp júr. Erteń olardyń ortasynan bizdeı adamdar shyǵýy múmkin ǵoı. Aralarynda sendeı bir Almagúli bolyp, ony men sıaqty bir beıbaq jaqsy kórip jer sıpap qala beretin shyǵar. Kim biledi, Ósipbaı men Isabegi de bolar. Óziniń Gúljany, múmkin Sabyry da ósip kele me álde.

Almagúl. Sabyry bolsa taǵdyry da basqa, dostary da senderdeı emes basqa bolsa, baǵy janarda... (Paýza.)

Mámbet. Óz basym saǵan ókpelemeımin. (Paýza.) Sabyr bar ǵoı osy kúnge deıin menen qashady. Sonyń bári keıde túsime enedi. Sonda muzdaı terge túsip oıanam... Úreıden shoshyp oıanam... Iá, ótti, ketti, oralmaıdy, shınel tozdy, etik te qaldy... sol qazir esimde de joq.

Almagúl. (kúlip). Seniń shınel, etigińmen júrgeniń áli kóz aldymda. Ony sen ańǵarmaǵan da shyǵarsyń. Instıtýtty bitirgen soń birinshi muǵalimder konferensıasyna bardym. Sen meniń aldymda bir-eki qatar ilgeri otyrdyń. Álsin-álsin maǵan qarap qoıasyń. Bireý sezip qoıa ma dep qysylyp otyrdym... Sen qaraǵan saıyn júregim jylyp qoıa beredi. Maǵan sonda jurttyń bári ekeýimizdi ańdyp otyrǵandaı kórinbesi bar ma.

Mámbet. Ol kúndi bilem. Úzilistiń kezinde seni izdep tym bolmasa bir stakan lımonad alyp bereıin dep edim.

Almagúl. Sony nege istemediń?

Mámbet. Batylym jetpedi, uıaldym. Jap-jas qyz, aınala qorshaǵan jas jigitter, al men bolsam...

Almagúl. Nege sonda sen kelip... qudaıym-aý, stakan lımonad, nebári bir stakan lımonad.

Mámbet. Áńgime onda emes... sonan keıin seniń iz-túzińdi joǵaltyp aldym. Kóp jyldardan keıin Tán-SHannan oralyp kelgende mektepte seni kezdestirdim. Sóıtsem, sóıtsem meniń maıdandas dosymnyń áıeli bolyp shyqtyń. Taǵdyr, taǵdyrǵa talas joq.

Almagúl. Men qazir anaý koster aınalasyndaǵy balalarǵa qyzyǵa-qyzǵana qaraımyn. Olar óz arasynda Mámbettiń bar ekenin, Almagúldiń bar ekenin sezbeıdi, bile qalsa olarǵa da jeńil emes. Múmkin qýanar da. Júr shatyrǵa aparaıyn. (Ekeýi ketedi, daýys estiledi.)

Dosbergen daýsy. Men qyz-jartastaǵy jabaıy adammyn,úńgirden basqa mekenim joq.

Iosıf Tataevıch. (daýsy). Jabaıy adam bolǵanǵa ne jetsin. Bar bostandyq sonda, qolyńa túsken áıeldi arqalap úńgirge alyp kete beresiń...

Ánýardyń daýsy. Seniń úńgiriń, úńgiriń qaıda deımin.

Isabektiń daýsy. Jasasyn, jabaıy jartastyń adamy, jasasyn bostandyq!

Gúljannyń daýsy. Baıqa, baıqa, Isabek, esirip júrip jardan qulap joq bolarsyń...

Sáýle sónip, qaıtadan jaryq bolady. Erteńgilik shaq. Kóktóbeniń etegindegi ózen boıy. Dosbergen, Mámbet, Iosıf Tataevıch, Isabek jýynyp júr.

Iosıf Tataevıch. (renjip). Bylaı bolmaıdy, jigitter, jasyratyny joq, senderge renjip qaldym.

Isabek. Qaıdaǵyny aıtpashy, Ósipbaı. Taza aýada tamasha dem aldyq, kóńil kóterdi odan artyq ne kerek.

Iosıf Tataevıch. Ol jaǵyn qoıshy, ol óz aldyna. Biz osy erkekpiz be, joq pa? Áıel jaryqtyqtyń teńdiginen zorlyǵy basyp bara ma, qalaı? Aınalyp keteıin ata-babam «qoınyńdaǵy qatynyńa senbe, astyńdaǵy atyńa senbe», dep basynan ótken soń aıtqan eken ǵoı. Keshe osynsha erkek otyryp, áıelderdiń aldynda aýzymyzǵa kelgendi ottap masqara boldyq, erteń qońyraýlatyp ala jónelse sonda kórersińder qyzyqty.

Isabek. Nesin qońyraýlatady, ne aıttyq sondaı-aq?

Iosıf Tataevıch. Degenmen mundaıda aýyzǵa saq bolý kerek. Shúkir, keshe bizdiń áıel bolmady. Áıtpese qolqamyzdy sýyryp qolymyzǵa ustatyp ketetin sol edi. Rahatqa sonda batatyn edińder.

Isabek. Óıtip, qudaıǵa kúpir bolma, Maqsýda baısaldy adam.

Iosıf Tataevıch. Árıne, senderge solaı. Kisi qatyny qyzdaı kórinetin ádeti emes pe. Onyń tozaǵyna men qýyrylyp jatyrmyn ǵoı. Sondyqtan birdeńeni biletin shyǵarmyn.

Dosbergen. Munyń endi tym asyra silteý, Ósipbaı.

Iosıf Tataevıch. Oıpyrym-aı, sender jetisip júrgen shyǵarsyńdar. Belgili ǵoı, maıdannan kózimiz qaraýytyp keldi. Kezdesti bári Qyz Jibek kórindi, úılendik. Balaly-shaǵaly boldyq. Qyzmet dáreje jáne bar. Qıt etseń, sizdiń moraldyq jaǵyńyz dep bastaıdy. Qaıda barasyń? Basqa elderde ot basy, oshaq qasyna eshkim kóseý júgirtpeıdi. Úılenesiń be úılen, ajyrasasyń ba ajyras. Tek óz isińe myqty bol. Al bizde she, á deseń má dep, júgen quryǵyńdy sypyryp alyp qoıa beredi.

Dosbergen. Ie joldas dırektor, ǵylym doktory, kórgen kúniń kún emes eken. Jaǵdaıyń tym nasharlap ketipti.

Iosıf Tataevıch. Aldymen sen óz qamyńdy oılasaıshy. Aıdaryńnan jel esip júrgendeı o nesi eı?

Dosbergen. Jel espegende nemene? Qaraqusymnan bireý qudyq qazyp jatyr ma?

Iosıf Tataevıch. (esine túsip ketip). Meniki ásheıin jáı áńgime.

Dosbergen. Ne kóńirsitip otyrsyń. Óshińdi menen almaqsyń ba, qaı qylyǵym úshin?

Iosıf Tataevıch. Ǵafý, ǵafý, Dosbergen. Durys aıtasyń, ósh alý emes, sendeı dostyń aldynda kúpti júrektiń júgin jeńildetý ǵoı baıaǵy...

Mámbet. (aıqaılap). Áı, jigitter, mini, mini áınegimdi taptym áıteýir.

Iosıf Tataevıch. Qaıyrly bolsyn. (Mámbetti nusqap). Tań atpaı jynymdy keltirmesi bar ma mynanyń. Kózimizdi ashar-ashpastan «jigitter, túsimde Sabyrdy kórdim» — dep taǵy syrnaılatyp kelemiz, taǵy da maıdanda, taǵy da óleń oqyp máz bop júr ekenbiz deıdi. Nelzá je tak. Keshe kúni boıy bir-birimizdi shabaqtap baqtyq. Ný lúbılı, lúbım, ný chto je ız etogo, joldastar, bylaı bir shamany bilý kerek qoı.

Mámbet. Nemene sonsha? Bara-bara tús kórýden de qorqatyn bolǵanymyz ba?

Isabek. Sen osy minezińmen adamnyń qanyn ishesiń.

Mámbet. Biraq túsimde shynymdy aıtyp qoıam ba dep qorqatyndar bolady.

Isabek. Bul qaı tuspalyn sonda?

Mámbet. Tuspalym emes, átteń aıtar edim, biraq dáıekti dálelim joq.

Isabek. O jaǵyna basyńdy qatyrmaı-aq qoı. Sol izdegen adamyń aqyr túbinde óziń bolyp shyǵyp júrme.

Mámbet. Kim biledi, ol da ǵajap emes, áıteýir bir adam moıyndaý kerek qoı, sol bir adam osy tórteýimizdiń birimiz.

Dosbergen. Meniń mıyma kirmeı-aq qoıdy. Kesheden beri joq jerden shataq shyǵaryp, fakti joq, dálel joq, aıdalada bir-birimizden seziktenip sonshama aramter bolǵannan ne paıda taptyq osy?

Iosıf Tataevıch. Bylaı ózi, jaı aqylǵa salyp kóreıikshi. Men keshe tarıhı kezeń jaıly beker aıtqan joqpyn. Ózine tán qatesi bolmaıtyn ol qandaı tarıh?

Mámbet. Sol tarıhı qateliktiń qurbany óziń bolsań bul oıyńdy ómiri aıtpas ediń.

Iosıf Tataevıch. Meniń biletinim...

Mámbet. (bólip). Bizdiń tarıhymyz óz qatesin ózi jóndedi. Ádildigi de, ulylyǵy da osynda jatyr. «Ómir meni ógeı balasyndaı kóredi» deýge Sabyrdyń eshqandaı pravosy joq. Bári ornyna keldi. Qaı jaǵynan alsań da osy ózimizdeı azamat.

Iosıf Tataevıch. Durys, meniń de aıtyp otyrǵanym sol ǵoı. Onyń ókpeleýine eshqandaı obektıvtik sebep joq.

Mámbet. Jalpy obektıvtik sebepten basqa, jalqy sýbektıvtik sebep deıtin bar emes pe? Jeke basqa ol da jeńil júk emes. Odan túsken jara asqyna kele qaı jarǵa soqtyraryn kim bilsin. Endi mini soǵan sebepker, kúnákar ózimiz ekenin anyq bile tura, bireýimizdiń moıyndaǵymyz kelmeıdi. Bizdiń ómirden alǵan upaıymyz túgel, «ol bolsa iship ketti, talant edi, óshti, bor kemik jigersiz eken, bárine ózi kináli» dep shirenemiz. Sabyrdyń túbine jetken ózimiz, sóıtip otyryp ony aıyptaımyz. Buǵan qanyń qalaı qaınamas.

Isabek. Sen bar ǵoı, osy sen, ılı velıkıı akter, nemese bar ǵoı... baryp turǵan beıbaq sorly adamsyń. (Paýza.) Jan-júıeńde ıne shanshar sańlaý joq túnek, naǵyz qara júrektiń ózi ekensiń. Tek qana mektep oqytýshysy, aq kóńil ańqaý bolyp kóringiń keledi, al shyn máninde ishine kezdik aınalmaıtyn qyzǵanshaq, bolǵandy kóre almaı, búkil álemge ótińdi shashýǵa daıar turasyń. Sen aýrý adamsyń, saǵan emdelý kerek.

Dosbergen. Al endi, osy jerde bireýiń aýzyńdy ashsań menen jaqsylyq kútpeńder. Búıtken Fýdzıamasyn qarǵys atsyn, jelkelerińnen ustap turyp, arttaryńnan bir-bir teýip, qýyp shyǵam. Nemene, meniń tuz-dámimdi tárik etip, dastarqanymdy taptap kimdi basynǵylaryń keledi? Qatynym baıǵus deni saý qonaq keledi dep bir jeti ábigerge túsip daıyndalady, sender bolsańdar kelip alyp, ıtshe yryldasasyńdar. Qaısyńnyń kim ekenińde isim joq, bárińe túkirgenim bar, nemene sonsha! Men jaı ǵana agronommyn, óz isime ózim berikpin, jurttyń bári solaı bolsa eken deımin. Aý, bylaı adam degendi syılaý kerek qoı. Bolmaıdy eken, vysokoı materıalaryńmen qosa taıyp turyńdar bul jerden.

Mámbet. Seni renjiteıin degen joq edim, Dosbergen. Keshirersiń, ǵafý et endi... qoıdym...

Isabek. Doseke, sabańa tús. Seniki jón.

Dosbergen (saǵatyna qarap). Ýaqyt ta onsha kóp qalǵan joq. Uzamaı mashınalar da keledi. (Kúlip.) Umytaıyqshy bárin de, jigitter. Óı, enesin... to estonan da bylaı adam sıaqty ýaqyt ótkizip degendeı, aldyn ala kelisip alaıyq. Osy sátten bastap Sabyr týraly sóz bitti. Onan da áıelderimizdiń kóńilin aýlap, oınap-kúlip otyraıyq. Taǵy da keńirdektesip ketip masqara bolarmyz.

Iosıf Tataevıch. Mini, sózdiń tazasy.

Dosbergen. Aınala taý, tamasha aýa, osynyń rahatyn kórip dem alý kerek qoı.

Isabek. Jeksenbide budan artyq ne kerek adamǵa?

Dosbergen. Júrińder shatyrdy jınastyraıyq. (Sahna aınalady. Áıelder taǵam daıyndap jatyr. Samaýyr tútini shalqıdy.)

Gúljan. Jan-jaǵynan jaýapqa ala bastaǵanda ózderi de qatty sasty. Biz de aıaǵan joqpyz-aý deımin. Baıqustar Aısha apaıdan jaman qysyldy. Shynymen ıttik jasasa, ózderine de sol kerek.

Almagúl. Aınalyp kelgende sol ıttikti jasaǵan bireýimizdiń baıymyz-aý deımin...

Gúljan. Durys aıtasyń, Alma.

Ánýar. Ol da múmkin. Áne, ózderi de kele jatyr. Jaraıdy endi demalystarynyń shyrqyn buzbaıyq. Uzamaı keteıik dep otyrǵanda, qaıta-qaıta keregi ne?

Mámbet. Ýa, hanýmdarǵa jalyndy sálem.

Isabek. Kóktóbedegi kórikti arýlarǵa bas ıdik.

Almagúl. Oıpyrym-aı, tań atpaı tilderiniń táttisin qarashy.

Ánýar. Kelińder, kelińder, qalaı uıyqtadyńdar, jaýraǵan joqsyńdar ma?

Dosbergen. Biz tońa qoıǵan joqpyz. Spalnyı meshok degeniń raqat. Ózderiń qalaı?

Gúljan. Shatyrdyń ishi jyly boldy. Uıqy jaǵyna ókpemiz joq.

Iosıf Tataevıch.. Álgi neme edi, masa jaǵy she? Mazalaryńyzdy alǵan joq pa? Sizderdiń denelerińiz degen tym názik...

Gúljan. Jo-joq, mundaǵy masalar sypaıy, mádenıetti bolyp shyqty.

Mámbet. Sizderge, Gúljan, biraz komplıment aıtqymyz kelip edi.

Gúljan. Masalarǵa baılanysty ma, olaryńa raqmet.

Mámbet. Attap bastyrmaısyń-aý, osyndaıda Isabekke janym ashıdy. (Iosıf Tataevıch tranzıstoryn buraıdy.)

Dıktor daýsy. Sholpan planetasyna ushyrylǵan avtomatıkalyq stansıa adam balasyna tabıǵattyń talaı qupıalaryn ashýǵa múmkindik beredi... Bizge syry jumbaq planetanyń...

Dosbergen. Óshir ári, kosmos degenińniń maǵan kók tıynǵa keregi joq. Báribir men oǵan baryp jer jyrtyp, egin ekpeımin. Egin shyqpaıtyn planetanyń kimge paıdasy bar.

Isabek. Kosmostyń qupıasyn zertteýden, Dosbergen, eńbek aqtalady!

Dosbergen. Aqtala ma, joq pa, ony menen nege suramaıdy? Men de qur alaqan adam emespin. Jospar degenińizdi jyl saıyn oryndaımyn. Bar ómirimdi soǵan baǵyshtaǵan adammyn. Demek meniń, meniń de pikirimmen sanasý kerek. Tym bolmasa suramaı ma... kerek kezinde jańbyr jaýdyr, artyq bolyp baratsa alyp ket. Maǵan kerek ǵylym osy. Tamshyǵa zar bolyp, kók ataýly kúıip bara jatqanda janyńdy qoıarǵa jer tappaısyń, nemese nóserden kóz ashpaı egin tamyry shirip jatqanda búkil dúnıeni, aspandaǵy qudaıyńmen qosa jiberesiń...

Almagúl. Aýa raıyn meńgerý úshin jer sharynyń tóńiregindegi qubylystardy bilý shart. Sondyqtan kosmosty zertteý qajet degen uǵymǵa keıin óziń de kelesiń.

Isabek. Baıqap otyrmyn, Dosbergen, seniń psıhologıań qolma-qol saýdagerdiń kásibi. «Maǵan jańbyr ber, maǵan anany ber, maǵan mynany ber» bul da sóz be eken. Bizdiń qarapaıym eńbekkerlerimizdiń erligi qıyndyqtardy birinen soń birin qırata jeńe otyryp, qym-qıǵash, qıyn-qystaý jaǵdaıda qınalmaı eńbek etýinde jatyr.

Dosbergen. Al men ondaı Eńbek Eri bolǵym kelmeıdi. Óz isimniń egesi, qudiret qudaıy bolsam jetti. Qınalýyńnyń da, qıyndyǵyńnyń da betin kórgim kelmeıdi.

Isabek. Ómir onsyz bolmaıdy ǵoı.

Dosbergen. Saǵan bári ońaı bolady da, maǵan nege bolmaıdy.

Isabek. Nemene, seniń oıyńsha jazýshylardan eshteńe talap etpeıdi deımisiń. Myna sen sıaqtylardan jaǵymdy obraz, zamanymyzdyń tolyqqandy keıipkerin jasap kór! Eń ar jaǵy qarapaıym qıyndyqty jeńetin eńbek eri bolǵyń kelmeıtin senen qandaı jaǵymdy obraz shyǵady?

Mámbet. Sonda qalaı, eńbek eri bolý jurttyń bárine maqsat pa?

Iosıf Tataevıch. Áıtpese adam jer ústinde nege ómir súredi.

Ánýar. Árıne, erlikten asqan ne murat bar?

Isabek. Áńgime ıskýsstvo jaıly bolyp otyr. Bizdiń tilmen aıtqanda, búgingi kún taqyrybyna arnalǵan shyǵarmadaǵy tıptik jaǵdaıdaǵy tıptik sıtýasıa dep ataımyz.

Mámbet. Tıptik sıtýasıa degeniń ne sonda? Shyǵarmanyń ishinde ne bolý kerek, ne bolmaý kerek degendi aldyn ala bilip otyrý ma? Ondaıdyń qaı jeri ıskýsstvo?

Iosıf Tataevıch. Sende bar ǵoı, Mámbet, jurt sıaqty uǵyný, túsiný degen joq, qıt etse baılanysa ketesiń. Nemene, osy ádetińdi bir jaqsylyq, erekshelik dep oılamaısyń? Joq, baýyrym, qandaı jaǵdaıda bolmasyn tártip, tártip kerek. Oıdyń ózin tártippen oılaǵan jón. Meni ne deseń o de, erik ózińde. Men esh ýaqytta alǵan jolymnan adaspaımyn. Al seniń pozısıań maǵan tym solqyldaq kórinedi. Mini qazir Isabek Dergenovtyń kitabyn synap otyrsyń, onda seniń neń bar?

Ánýar (kúıeýine). Sonshama bilgir bolsań, óziń nege jazbaısyń. O nesi-eı, maǵan.

Iosıf Tataevıch. Áńgime onda emes, ıskýsstvo degenniń negizgi maqsaty ne? Ádildikke, tazalyqqa, shyndyqqa, tabandylyqqa, úlgili minezge, erlikke tárbıeleý. Men óz zamandasymdy qaı salada bolmasyn tek qana erlik keıipte kórgim keledi. Mine, bizder keshegi soǵysta bastan aıaǵyna deıin boldyq osynyń ózi jastar úshin elikteýge úlgi emes pe?

Mámbet. Bári durys, quptaımyn, bas ıem — ıskýsstvo adamdy bıik parasat, ónegeli órege baýlý kerek. Biraq, óner qaıtkende sol muratyna jetedi. Árbir jazýshynyń sheber jumbaǵy sol. Jańa sen kózinen tizip aıtqan qasıetterdiń bárin bir sózben qorytqanda — adamgershilik, tek qana adamgershilik. Óner ataýlynyń berer tárbıesi de, usynar úlgisi de kózdegen muraty da osy ǵana. Al seniń, meniń bul pikirimnen qandaı solqyldaq pozısıa kórip otyrǵanyńdy túsinbeımin. Osyǵan oraı bir aqynnyń:

«Jarty bilim, jarty aqyl,
Tas jarmaıdy, túbi basty jarady:
Meniki jón, sen tilińdi tarta tur
Dep tarıhtyń jaǵasynan alady».

degeni eske túsedi.

Isabek. Bilemiz, bilemiz, túsinikti. Ótken jyly Gvıneıada bolǵanymda...

Gúljan. Isabek...

Isabek. Ónerge degen meniń ózimshe kózqarasym bar mysaly.

Iosıf Tataevıch. Kózqarastyń tym kóbeıe bergeninen ómirge de, ózińe de paıda shamaly, jigitter.

Dosbergen. Mini, ádil sóz. Uzaqqa barmaı-aq osy otyrǵan ózimizdi alaıyq. Osy qarǵys atqan tóbeniń basyna ne izdep keldik deımin ózime ózim? Ótkendi eske alyp, búginge shúkirlik etý me? Álde, qalaı ómir keshý kerek, tirligimizdiń máni ne dep bas joq, kóz joq qyzyl óńesh bola berý me? Onda ne tur? Bizge bul talastyń keregi ne deımin? Adam adam bolǵaly izdep kele jatqan shyndyqty osy tóbeniń basynda otyryp biz ashpaqpyz ba?

Mámbet. Aý, bizder de adambyz ǵoı, shyndyqty izdeý, izdený bizge de tán osaldyq emes pe.

Almagúl. Fýdzıamanyń basynda tek iship-jegenge máz bolmaı, ómir jáıli, óner jáıli biraz jerge bardyq, raqat. Demek ańsaý, armandaý rýhy bizden ázir uzamapty. Soǵan qaraǵanda áli jaspyz-aý deımin.

Iosıf Tataevıch tranzıstoryn buraıdy. Kóńildi mýzyka úni shalqı bastaıdy.

Dosbergen (tómenge qarap). Myna bireý qaıdan kele jatyr. (Solaı qaraı bettep, aıqaılap.) Áı, qaıda, qaıda barasyń? Tómende mashınalar kelip pe, baıqamadyń ba? (Orman jumysshysy shyǵady.)

Jumysshy. Jańa bir mashına keldi. Bul jerde neǵyp júrsizder?

Dosbergen. Bul qaı saýal. Dem alyp júrmiz.

Jumysshy. Qashannan beri? Osynda túnep shyqtyńyzdar ma?

Isabek (jáımen). Qaıdan paıda bolǵan tıp...

Dosbergen. Túnde de osynda boldyq. Seniń onda ne sharýań bar edi?

Jumysshy. Suraǵanyma qaraǵanda, sharýa bolǵany ǵoı!

Ánýar. Qaraı gór ózin! Taýdy qyzǵanyp júrgenniń biri bolmasyn? Túrin jeksurynnyń.

Mámbet. Sonshalyq ne bop qaldy? Órt shyqqan joq, taýyńyz ornynda.

Iosıf Tataevıch. Áı, shyraǵym, ınabatty adamdarmen kezdeskende sálem berýdi de umytqansyń ba?

Jumysshy. Sálem berý nege umytylsyn. Biraq keıde oǵan mursha bolmaıtyn da jaılar kezdesedi eken.

Iosıf Tataevıch.. O ne degeniń, kimmen sóılesip turǵanyńdy bilemisiń óziń?

Jumysshy. Bilgende neǵylam?

Dosbergen. Áı, jigitim, beri qara beri, mundaǵy qojaıyn men. Sharýań bolsa menimen bitir. Men sovhozdyń bas agronomymyn, bular meniń qonaqtarym.

Jumysshy. Sizdi bilemin ǵoı, bul aımaqta sizdi tanymaıtyn kim bar?

Dosbergen. Sen nege menimen bulaı sóılesesiń, qaıdan júrsiń óziń?

Jumysshy. Men myna sovhozdanmyn. Qaıbir jetiskennen kelip tur deısiz. Demalys, qalaǵa baryp qaıtaıyn dep shyǵyp edim, osy tustan óte bergenimde tómende mılısıoner toqtatty. «Motosıkldi bylaı qoı, kýá bolasyń» dep qarap tur. Sóıtsem bir áıel ólip jatyr eken. (Bári «ólip jatyr, bandıtter shyǵar» desedi.) Joq, qaıdaǵy bandıt! Tas tıip ólgen. Myna jar qabaqta ótetin jol bar ǵoı, sonyń ústinde. Basyna tıipti, qyzyl-ala qanǵa boıalyp jatyr.

Isabek (úreıi ushyp). Ne deıdi... Biraq, bizdiń onda nemiz bar... (Paýza. Bári únsiz oılanyp qalǵan.)

Dosbergen. Ne shatyp tursyń óziń... Adam sıaqty ashyp aıtsaıshy, qashan, qandaı jaǵdaıda ózi?

Jumysshy. Erigip keldi deısiz be. Bári sizderden!

Iosıf Tataevıch. «Bári sizderden» degenińe jol bolsyn? Ne aıtyp, ne qoıǵanyńdy bilemisiń, jarqynym?

Dosbergen. Tura turyńdar. Áýeli anyqtap alaıyqshy. Sen ózińniń kórgen-bilgenińdi jóndep aıtshy, jigitim. Sóz aıaǵyn sýǵa jiberme.

Jumysshy. Men ne bilýshi em? Qoı fermasyndaǵy Erden shaldyń kempiri keshe sovhoz ortalyǵyna ketken eken, keledi dep túnimen kútip otyrsa, tań ata kempirdiń ózi joq, aty bos kelipti. Shal tura izdeıdi. Kelse kempiri myna etekte jol ústinde ólip jatyr. Ózimizdiń ýchaskedegi mılısıaǵa habarlap shaqyrtqan. Esinen tanyp qalǵan shaldy aýrýhanaǵa alyp ketken. Tómennen daýystaryńyzdy esitken soń sizderge meni jiberdi. Tergeýshiler aýdannan kelmek. Urystyńyzdar ma, qaıdam, áıteýir aıqaılasyp jattyńyzdar.

Ánýar. Osy kerildesýdiń túbi jaqsylyqqa soqpaıtynyn ózim de bilip edim.

Mámbet. Toqtaı turshy, mynany tyńdaıyq.

Isabek. Sodan keıin.

Jumysshy. Ar jaǵy belgili, ýchaskelik mılısıoner qaladan tergeýshi ekspertız kelgenshe sizderdi oryndarynan qozǵalmasyn, sony baryp eskert dedi.

Paýza. Uzaq únsizdik.

Iosıf Tataevıch. Bizge ondaı buıryq berýge qandaı pravosy bar? Biz myna Fýdzıamanyń basyndamyz, ólgen adam tómende, kezdeısoq ajalǵa tap bolǵany da.

Jumysshy. Fýdzı-sýdzıińizdi men bilmeımin, sizderge jetkiz degenin aıtyp turmyn.

Mámbet. Jaraıdy, solaı-aq bolsyn. Ýchastkovoı bizge nege eskertedi? Múmkin jar qulaǵannan opat bolǵan shyǵar?

Jumysshy. Oǵan uqsamaıdy. Aınala qaradyq, ondaıdyń nyshany joq. Jol ústinde on shaqty tastar jatyr. Judyryqtaı-judyryqtaı kádimgi jalań tastar. Sonyń biri týra basyna tıse kerek.

Mámbet. Osy jerden shamalap, óliktiń qaı tusta jatqanyn kórsete alasyz ba?

Jumysshy. Shamasy osy tus. (Bári de oryndarynan tapjylmaıdy. Mámbet keshegi tas laqtyrǵan jerge barady.) Mini, osydan tup-týra ústinen túsedi.

Mámbet (jáıimen). Endi túsinikti...

Iosıf Tataevıch (julyp alǵandaı). Nesi túsinikti? Jurttyń atynan tujyrym aıtýǵa qandaı pravoń bar.

Mámbet. Men eshqandaı tujyrym aıtyp turǵan joqpyn. Tek óz oıym ǵana...

Jumysshy. Baıqaýymsha bárińiz de zań-zakonǵa jeti sanaly adamdarsyzdar... Ýaqytty beker ótkizip qaıtesizder? Onan da men sizderdiń aty-jónderińizdi jazyp ýchaskovoıǵa tapsyryp jolymnan qalmaı kete bereıin. Ózderińiz mılısıonerdi osynda kútip túsinise jatarsyzdar (paýza bári de únsiz Iosıf Tataevıchke.) osyndaǵy eń úlken bastyǵy siz bolýyńyz kerek, káne ózińizden bastaıyn. Kimsiz, qaıdan, famılıańyz?

Iosıf Tataevıch. Suraqqa jaýap berý bylaı tursyn, jalpy men eshteńeni bilmeımin, bilgim de kelmeıdi.

Jumysshy. Men sizge dáneńe degen joqpyn ǵoı... Tek qana famılıańyzdy surap turmyn - kimsiz sonda?

Iosıf Tataevıch. Sizge men aıttym ǵoı deımin! Onan da basqalarynan surańyz.

Jumysshy. Erik ózińizde...

Isabek. Resmı turǵydan qaraǵanda tergeýge alýǵa sizdiń eshqandaı pravońyz joq. Jurttan jaýap alatyndaı siz kimsiz ózińiz?

Jumysshy. Aý, jańa aıttym ǵoı, Lesqozdyń jumyskerimin. Osy tustan ótip bara jatqanda mılısıoner ustap sizderge jiberdi...

Dosbergen. Jaraıdy, boldy... Sen, jigitim, tómenge túse ber. Suraǵan adamǵa ózimiz úshin ózimiz jaýap beremiz. Kim ekenimizdi, munda neǵyp júrgenimizdi bárin aıtamyz.

Jumysshy. Ózderińiz bilińizder, maǵan báribir. Al tur, tústerińiz endi maǵan tanys. (Ketedi.)

Dosbergen. Al endi qaıtemiz. Aqyldasaıyq.

Mámbet. Ne aqyldasatyny bar. Qalaı boldy, solaı aıtamyz.

Iosıf Tataevıch. «Solaı aıtamyzyń» ne seniń? Jurttan buryn neǵyp belsendi bola qaldyń? Munyń aqyry nege soǵaryn bilemisiń? Qandaı shyrǵalań, qandaı áńgimege dýshar bolatynymyzdy oılasańshy. (Paýza.) Osy qarań qalǵyr Fýdzıamaǵa qandaı túlen túrtip shyǵardy eken meni.

Dosbergen. Bolar is boldy, ózińdi-óziń shabaqtaǵannan paıda joq. Endi qaıtemiz, sol jaǵyn oılanaıyq, mılısıa kelgenshe bir amalyn tabaıyq.

Iosıf Tataevıch. Endeshe bylaı, aqyldyń da, aılanyń da kerek jeri osy, bárimizdiń de qyzmet ornymyz, úı-jaıymyz, balalarymyz bar. Sondyqtan bar jaýapkershilikti bireýimiz ǵana moıyndap, qalǵanymyzdy aýlaq ustaıyq daýdan.

Isabek. Nemene, sen esińnen adasqansyń ba? Bul ne degeniń? «Úı-jaıymyz, balalarymyz bar», al sonda balasy joq, adamdar qaıtpek kerek?

Gúljan (yzaly). Qalaı, qalaı aýzyń barady! Ol óz basymnyń qasireti! Netken pasyq jandar edi. (Jylaıdy.)

Almagúl (qushaqtap jubatyp). Gúljan, qoıshy aınalaıyn, solardyń sózi ne? Ózi ne? Qulaq aspa. Sondaı da sóz bola ma eken... (Kúıeýine.) Áı, Dosbergen sen neǵyp melshıip qaldyń, úı ıesi emessiń be, birdeńe deseıshi.

Dosbergen. Ne qyl deısiń úı ıesi bolǵanymnan pe paıda... Meniń oıymsha ózim bylaı... qarsy bolmaısyńdar ǵoı. Biz tas laqtyrǵanymyzda aramyzda áıelder bolǵan joq.

Ánýar. Odan ne shyǵady?

Dosbergen. Qaıdan bileıin.

Gúljan. Ne degen masqara! Ne degen sumdyq!

Iosıf Tataevıch. Bylaı endeshe. Meniń jasaǵan qateligim osy taýdyń basyna shyqqandyǵymda bolyp tur. Biraq, mynaý isti shıelenistirgim de kelmeıdi. Bul oqıǵadan ózimdi aýlaq ustaý úshin aýdandyq mılısıaǵa jaýap berip áýre bolmaımyn. Mınıstrmen kelisip almaı birde-bir adamǵa jaýap bermeımin. Senderge beretin ýádem, aıaldamaı, birden qalaǵa tartyp ketem de, bárimizdiń jaǵdaıymyzdy jeńildetýge kirisem.

Isabek. Týý, ábden mıym ashyp ketken be... (saǵatyna qarap.) Endi qaıtsem eken, eki saǵattan keıin aeroporttan shet elden keletin qonaqtardy qarsy alýym kerek eken-aý.

Ánýar. Oıbaı-aý, meniń búgin dejýrstvom bar eken ǵoı. Aýrýhananyń jáıi belgili, ornyńda bolmasań taǵy pále. Men de ketýim kerek...

Gúljan (basyn shaıqap, sybyrlap). Ne degen sumdyq! Ne degen sumdyq! Bizdiń kesirimizden tómende bir áıel ólip jatyr, eshqaısysyńnyń onymen isteriń joq, eshqaısyń moıyndaǵylaryń kelmeıdi. Tym bolmasa baryp tize búgip keshirim suraýǵa parasattaryń jetpeıdi! Óletin adam óldi. Sender bolsańdar sýǵa batyp bara jatqan kemeniń kórtyshqanyndaı bet-betterińe qashasyńdar! O, jaratqan, ne bop ketken! Netken sý júrek, sumpaıy, usaq jandar!

Isabek. Toqtat endi, óshir únińdi! Seniń sarnaýyńdy tyńdaıtyn ýaqyt joq. Al men kettim, óziń bil, júretin bolsań jınal jyldam.

Iosıf Tataevıch. Tıshe, úreı, úreıden aýlaq. Taǵy da aıtarym: men qalaǵa jetisimen jaǵdaıdy jeńildetýdiń qamyna kirisem. Kettik Isabek, mashına tómende kútip tur.

Isabek. Gúljan qımyldasaıshy endi tezirek.

Gúljan. O sum taǵdyr, endi qaıttim, saqtaǵan sybaǵańnyń túri osy ma edi?

(Iosıf Tataevıch, Isabek, Ánýar, Gúljan tómen túse beredi.)

Dosbergen. Bitti. Kettim! (Solardyń izinshe ketedi.)

Almagúl. Dosbergen, sen qaıda barasyń?

Dosbergen. Meniń de, meniń de tyǵyz sharýam bar. (Júgire basyp ketedi.)

(Paýza)

Almagúl. Mini, Fýdzıamanyń basynda jalǵyz biz qaldyq... Sabyrdy seniń satpaǵanyńa áldeqashan kózim jetip edi... (Paýza.) Búgin qarashy, mundaı da aýyr kún bolady eken-aý...

Mámbet. Múmkin mundaı kúnsiz, ómirdiń de mán-mazmuny tym arzan shyǵar...

Dosbergen kórinedi.

Almagúl. Dosbergen kele jatyr. Shúkir, bul da Sabyrdan aman eken ǵoı. Jaratqan, adastyra kórme...

Shymyldyq.

---