InfoHub Logo

Kólik túrleri 1 - synyp
Qatysqan oqýshylar sany: Qatyspaǵan oqýshylar sany:
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty: 1. 2. 3. 1. Suhbattasynyń ne týraly aıtqanyn túsiný jáne tildik normalardy saqtaı otyryp, túrli tásildermen jaýap berý.
1. 3. 4. 1. Muǵalimniń kómegimen mátin nemese ılústrasıa boıynsha qarapaıym suraqtar (kim? ne? Qandaı? Qansha?) qoıý.
1. 4. 1. 1. Sýrette berilgen zattardyń synyn bildiretin sózder jazý.
1. 5. 1. 1 Muǵalimniń kómegimen zattyń atyn/synyn aýyzsha tilde qoldaný.
1. 5. 2. 1. Árip pen dybysty ajyrata bilý, tól dybystardy durys aıtý.
Sabaq maqsattary: Barlyǵy: Sabaqta úırengen kólik túrlerin ataı alady, túsin sıpattaı alady; ó dybysyn tanıdy, durys dybystaıdy, jaza alady, ó dybysy kezdesetin sózder qataryn ataı alady.
Kóbi: Taqyryp boıynsha belsendi leksıkany erkin qoldana alady, tústerdi ajyrata alady, taqyryp kóleminde ózara tildese valady.
Keıbiri: Basqa da kólik túrlerin ataı alady, ó dybysy kezdesetin sózder qataryn tolyqtyra alady.

Basy
Psıhologıalyq daıyndyq
Erteńgilik sheńber
Berilgen óleńdi muǵalimmen birlese qaıtalap otyryp, qımylmen oryndarynda jasaıdy.
Ornymyzdan turamyz, (oryndarynan turady)
Qanatymyzdy jaıamyz, (eki qolyn eki jaqqa ustaıdy)
Ushaq bolyp ushamyz. (jarty denesimen ushý qımylyn jasaıdy)
Sýda júıtkip júzemiz. (qoldaryn qosyp, ırek syzyqty aýada jasaıdy)
Sabaqtyń taqyryby men maqsattaryn tanystyryp ótý.

Sabaqtyń ortasy:
Taqtaǵa sýretter ilinedi.
Oqýshylar berilgen úlgi boıynsha sóıleıdi. Mynaý – avtobýs.
1 - tapsyrma: MK, U
Muǵalim ár kóliktiń ne isteıtinin aıtady. Mys: ushaq ushady, máshıne júredi, t. b.
«Sáıkesin tap» oıyny.
Prezentasıada berilgen kólikterdiń sýretterine sáıkes keletin qımyldy bildiretin sózderdi oqı otyryp, anyqtaıdy.

Sergitý sáti
Beınematerıaldaǵy qımyldardy qaıtalap jasaıdy.

(MK) «Pantomıma» oıyny.
Birinshi áreketterdi muǵalimdi tyńdaı otyryp, oryndaıdy. Kelesi áreketter men kólik ataýlaryn oqýshylar óz betinshe oryndaıdy. Bir oqýshy aıtady. Qalǵan oqýshylar tyńdaı otyryp, áreketterdi jasaıdy.
 Keme júzedi. (qoldarymen aýady ırek syzyqtar jasaıdy)
 Jeńil kólik júredi. (qoldary men ıyqtaryn qımyldatý arqyly jasaıdy)
 Tikushaq ushady. (eki qoldaryn eki jaqqa sozady)

(Ó, Q) «Men bilemin»
Sóılemderdi oqı otyryp, durys aqparatty anyqtap oqıdy. Aqparattyń durys oqylǵanyn oqýshylar bir - birin baǵalap otyrady.

1. Qaıyq jáne keme sýda (júredi, júzedi, ushady).
2. Ushaq, zymyran áýede (júredi, júzedi, ushady).
3. Jeńil kólik pen júk kóligi jolda (júredi, júzedi, ushady).
2 - tapsyrma: (MK, U)
Muǵalim sýretter beınelengen keste taratady, oqýshylar sol sýretterdi boıap, qandaı tústi ekenin aıtady.
3 - tapsyrma: Juptyq jumys
1 - oqýshy: Sen ne salasyń?
2 - oqýshy: - Men ushaq salamyn.
1 - oqýshy: - Ushaq qandaı tústi?
2 - oqýshy: - Ushaq kók tústi.
1 - oqýshy: - Ushaq ne isteıdi?
2 - oqýshy: - Ushaq ushady.
Endi búgin biz Ó dybysyn úırenemiz.
Ó dybysy daýysty, jińishke. Mo - mó
Ó dybysy daýysty bolǵandyqtan, oqýlyqta qyzylmen belgilengen.
Myna sózderde ó árpi kezdesedi.

Órik (ne?), kók (neshe?), kók (qandaı?)
7 - tapsyrma: Dáptermen jumys

Sabaqtyń sońy: Refleksıa. «Baǵdarsham» ádisi
Qyzyl tús – túsinbedim
Sary tús – suraqtarym bar
Jasyl tús – tolyq túsindim

Keri baılanys: Pánaralyq baılanys:
Orys tili, beıneleý óneri, aǵylshyn tili
Refleksıa:

Qorytyndy baǵalaý: Eń jaqsy ótken eki áreket:
1.
2.
Qandaı áreket jaqsy ótýge yqpalyn tıgizýshi edi:

Mektep: Dolınsk NOBBM
Muǵalim: Ihsanova Gýlmıra

Kólik túrleri júkteý