Kóshpeli mal sharýashylyǵy – tirshiliktiń qaınar kózi
Ejelgi Qazaqstan tarıhy páninen ashyq sabaq jospary
6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Kóshpeli mal sharýashylyǵy – tirshiliktiń qaınar kózi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Temir dáýirindegi turǵyndardyń otyryqshylyqtan kóshpeli mal sharýashylyǵyna aýysýy, tebindik jaıylym, tórt túlik mal týraly túsinik bere otyryp, oqýshylardyń bilimin arttyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı órisin, qabiletin damyta otyryp, jańa taqyrypty meńgertý.
Tárbıelik: Oqýshylardy otansúıgishtikke, ultjandylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas
Sabaqtyń ádisi: Jańa bilimdi meńgerý, baıandaý, suraq - jaýap.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýret, keste.
Pánaralyq baılanys: geografıa, qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi (3mın)
A) sálemdesý, oqýshylardy túgeldeý
B) oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý
V) synypty topqa bólý.
İİ. Úı tapsyrmasy (8mın)
Qola dáýirindegi Qazaqstan taqyrybyn qaıtalaý.
Synypty 4 topqa bólip, ár topqa 5 suraqtan qoıamyn.
“Qatesin tap, jalǵastyr”
«Andronov» tobyna
1. Qola mys pen temirden jasalady?
2. Q. Sátbaev Soltústik Qazaqstandy zerttedi
3. 1mln t. kennen 250 myń tonna mys óndirildi
4. Androndyqtar negroıdtyq násilge jatady
5. Qazaqstanda qola buıymdardy jasaý b. z. b. 3 m. bastaldy
«Beǵazy - Dándibaı» tobyna
1. Andron mádenıeti tek Sibirge taraldy
2. «Andron mádenıeti» Arqaıym qalasynan tabyldy
3. Solt. jáne Batys Qazaqstannan 80 - ge jýyq qonys tabyldy
4. Solt. Qazaqstandaǵy qonystar - Petrovka men Zyránovsk
5. Ońt. Qazaqstan men Jetisýdyń Tańbaly tas pen Qarataýdan sýretter tabyldy
«Alakól» tobyna
1. Syrdarıanyń tómengi aǵysyndaǵy kesene - Aısha Bıbi kesenesi.
2. Androndyqtar negroıdtyq násilge jatady
3. Androndyqtardyń syrt beınesin sıpattaǵan ǵalym – Q. Sátbaev
4. B. Dándibaı mádenıetiniń Andron mádenıetinen ereksheligi – onyń turǵyndarynyń sanynda.
5. Qola dáýirin josparly zertteý 1985 jyldan bastaldy
«Arqaıym» tobyna
1. Beǵazy - Dándibaı mádenıetin zerttegen ǵalym – V. P. Alekseev
2. Ortalyq Qazaqstan aýmaǵynan qola dáýirine tán 150 qonys, 30 qorym tabyldy
3. Beǵazy Andron taıpalary sharýashylyq salasynyń birin ken óndirý men metal óńdeý qurady
4. Qola dáýiriniń sońǵy kezeńine jatatyn Túgisken kesenesi Ertis ózeniń tómeńgi aǵysynda tabylǵan
5. Qazaqstannyń Qostanaı oblysy men Reseıdiń Chelábi oblysynyń shekarasynda tabylǵan qola dáýiriniń alǵashqy qalasy - Arqaıym
İİİ. Jańa sabaq (20mın)
§ 24 - 25. Kóshpeli mal sharýashylyǵy – tirshiliktiń qaınar kózi
Jańa sabaq jospary:
1. Temir dáýirine sıpattama
2. Kóshpeli mal sharýashylyǵynyń paıda bolýy
3. Tebindik jaıylym
4. Tórt túlik mal
Tirek bilimderine súıený:
Adamzat balasy tarıhynyń kezeńderin ata:
Jaýaby:
Adamzat damýynyń tarıhı úsh kezeńi
Tas dáýiri(b. z. b 2 mln 600 - 12 myń jyl)
Paleolıt - erte paleolıt 2mln 600 - 40myń jyl
keıingi paleolıt 40 - 12 myń jyl
Mezolıt - orta tas dáýiri 12 - 5 myń jyl
Neolıt - jańa tas dáýiri 5 - 3 myń jyl
Eneolıt - mys - tas dáýiri 3000 - 1800 jyl
Qola dáýiri – b. z. b 2 myń jyl – b. z. b. VIII ǵasyr
Erte qola b. z. b. XVIII - b. z. b. XVI ǵasyrlar
Orta qolab. z. b. XVI - XII
Keıingi qola b. z. b. XII - VIII
Erte temir dáýiri b. z. b 8 ǵasyrdan b. z - dyń 4 ǵasyr.
Eki kezeńnen turady
Aldyńǵy erte (b. z. b. 8 - 3 ǵasyrlar)
Keıingi erte (b. z. b. 3 - b. z.- dyń 4 ǵasyrlar)
Problemalyq suraqtar qoıý
1. Ejelgi zaman tarıhyn bólý nege negizdeledi?
Jaýaby: Qural - saımandarynyń qandaızattan jasaǵandyǵyna baılanysty
2. Temir qandaı metal? Temir berik ári salmaqty metal.
3. Adam balasy temirdi oılap taýyp, odan qural jasaǵan kezeńdi qalaı atalady?
(temir dáýiridep ataıdy.)
Erte temir dáýiri b. z. b 8 ǵasyrdan b. z - dyń 4 ǵasyrynadeıingi aralyqty qamtıdy.
Eki kezeńnen turady
Aldyńǵy erte (b. z. b. 8 - 3 ǵasyrlar)
Keıingi erte (b. z. b. 3 - b. z.- dyń 4 ǵasyrlar)
4. Adamzat damýyna asa mańyzdy ózgeristerdi ákelgen kezeńderge toqtalaıyq
( ár topqa kezeńniń asa mańyzdy ózgeristerin anyqtaýǵa tapsyrma beriledi )
1 - top Temir dáýiri
2 - top Qola dáýiri
3 - top Tas dáýiri
4 top Qola dáýiriniń mádenıetteri
MYSALY temir dáýiri jóninde kútiletin jaýap.
Temir dáýiri – adamzat tarıhyndaǵy asa mańyzdy ózgeristerdi dúnıege ákelgen jańa kezeń.
1. Rýlyq - qaýymdastyq qurylys jetildi
2. Adam sanynyń ósýi
3. Taıpalyq odaqtar quryldy
Saqtar, sarmattar, ǵundar, úısinder, qańlylar
4. kóshpeli mal sharýashylyǵy qalyptasty.
Kóshpeli mal sharýashylyǵynyń qalyptasýy
1. Qazaqstannyń tabıǵatyna sıpattama berińder. Geografıadan alǵan bilimderine súıený arqyly slaıd sýretterin paıdalaný. Kartadan kórsetý.
Kútiletin jaýap:
Qazaqstan dalalarynda shamamen b. z. b. 2 myńjyldyqtyń sońyna qaraı eginshilikpen shuǵyldanýdyń paıdasyz ekeni belgili boldy. Ár túrli ósimdikterge baı dala qatty tikendi jantaq pen ızendi sorǵa, sýsyz qumdy japan dalaǵa aınala bastady. Tabıǵatta qurǵaqshylyq bel alyp, jaýyn - shashyn azaıdy. Eginshilikpen shuǵyldaný qıyndady.
Mundaı jaǵdaıda dala turǵyndary sharýashylyqtyń jańa tásilin – kóshpeli mal sharýashylyǵyn oılap tapty. Olar birte - birte kóshpeli ómir saltyna kóshti.
2. Kóshpeli mal sharýashylyǵy qalyptasýy
1. Tabıǵatta qurǵaqshylyq bet alyp jaýyn shashyn azaıdy. Eginshilik pen shuǵyldaný qıyndady
2. At abzelderin jetildirý jylqyny kólik retinde paıdalanýǵa múmkindik berdi
Kóshpeliler at ábzelderin únemi jetildirip otyrdy. Olar úzeńgini, aýyzdyqty, erdi oılap tapty. (78 bettegi sýretke nazar aýdaryńdar).
3. Qyshtan, shynydan, metaldan jasalǵan kólemdi zattar anaǵurlym jumsaq ári jeńil materıaldarmen: bylǵary, kıiz, aǵashpen almastyryldy.
4. Tabıǵattyń daıyn ónimin paıdalanǵan ańshy – terimshiler sıaqty emes, kóshpelilerdiń ózderi ónim óndirdi. Malshylar jylqy, túıe, qoı men sıyr ustady.
5. Mal basynyń kóbeıýi jańa jaıylymdardy qajet etti.
Tórt túlik mal ósirildi (sýretter paıdalaný)
1. Jylqy – sýyqqa tózimdi, tebindep jaıylady, kerek azyǵyn qar astynan tuıaǵymen arshyp alady, arnaıy qoranyń da qajeti joq.
2. Túıe – júk kóligi retinde paıdalanyldy. Olar jyldam qozǵalady, aýyr júk kótere alady. Olar sýsyz jáne qoreksiz uzaq kúnge shydaıdy.
3. Sıyr – tebindep jaıylýǵa ıkemsiz, arnaıy jemshóp ázirleýdi qajet etedi.
4. Qoı – kóp kútimdi qajet etpeıdi, kermek sýdy ishe beredi, tipti sý joq bolsa, qar jeıdi. Sýyq pen ystyqqa tózimdi.
Kóshpeli mal sharýashylyǵy – tirshiliktiń qaınar kózi. júkteý
6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Kóshpeli mal sharýashylyǵy – tirshiliktiń qaınar kózi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Temir dáýirindegi turǵyndardyń otyryqshylyqtan kóshpeli mal sharýashylyǵyna aýysýy, tebindik jaıylym, tórt túlik mal týraly túsinik bere otyryp, oqýshylardyń bilimin arttyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı órisin, qabiletin damyta otyryp, jańa taqyrypty meńgertý.
Tárbıelik: Oqýshylardy otansúıgishtikke, ultjandylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas
Sabaqtyń ádisi: Jańa bilimdi meńgerý, baıandaý, suraq - jaýap.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, sýret, keste.
Pánaralyq baılanys: geografıa, qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi (3mın)
A) sálemdesý, oqýshylardy túgeldeý
B) oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý
V) synypty topqa bólý.
İİ. Úı tapsyrmasy (8mın)
Qola dáýirindegi Qazaqstan taqyrybyn qaıtalaý.
Synypty 4 topqa bólip, ár topqa 5 suraqtan qoıamyn.
“Qatesin tap, jalǵastyr”
«Andronov» tobyna
1. Qola mys pen temirden jasalady?
2. Q. Sátbaev Soltústik Qazaqstandy zerttedi
3. 1mln t. kennen 250 myń tonna mys óndirildi
4. Androndyqtar negroıdtyq násilge jatady
5. Qazaqstanda qola buıymdardy jasaý b. z. b. 3 m. bastaldy
«Beǵazy - Dándibaı» tobyna
1. Andron mádenıeti tek Sibirge taraldy
2. «Andron mádenıeti» Arqaıym qalasynan tabyldy
3. Solt. jáne Batys Qazaqstannan 80 - ge jýyq qonys tabyldy
4. Solt. Qazaqstandaǵy qonystar - Petrovka men Zyránovsk
5. Ońt. Qazaqstan men Jetisýdyń Tańbaly tas pen Qarataýdan sýretter tabyldy
«Alakól» tobyna
1. Syrdarıanyń tómengi aǵysyndaǵy kesene - Aısha Bıbi kesenesi.
2. Androndyqtar negroıdtyq násilge jatady
3. Androndyqtardyń syrt beınesin sıpattaǵan ǵalym – Q. Sátbaev
4. B. Dándibaı mádenıetiniń Andron mádenıetinen ereksheligi – onyń turǵyndarynyń sanynda.
5. Qola dáýirin josparly zertteý 1985 jyldan bastaldy
«Arqaıym» tobyna
1. Beǵazy - Dándibaı mádenıetin zerttegen ǵalym – V. P. Alekseev
2. Ortalyq Qazaqstan aýmaǵynan qola dáýirine tán 150 qonys, 30 qorym tabyldy
3. Beǵazy Andron taıpalary sharýashylyq salasynyń birin ken óndirý men metal óńdeý qurady
4. Qola dáýiriniń sońǵy kezeńine jatatyn Túgisken kesenesi Ertis ózeniń tómeńgi aǵysynda tabylǵan
5. Qazaqstannyń Qostanaı oblysy men Reseıdiń Chelábi oblysynyń shekarasynda tabylǵan qola dáýiriniń alǵashqy qalasy - Arqaıym
İİİ. Jańa sabaq (20mın)
§ 24 - 25. Kóshpeli mal sharýashylyǵy – tirshiliktiń qaınar kózi
Jańa sabaq jospary:
1. Temir dáýirine sıpattama
2. Kóshpeli mal sharýashylyǵynyń paıda bolýy
3. Tebindik jaıylym
4. Tórt túlik mal
Tirek bilimderine súıený:
Adamzat balasy tarıhynyń kezeńderin ata:
Jaýaby:
Adamzat damýynyń tarıhı úsh kezeńi
Tas dáýiri(b. z. b 2 mln 600 - 12 myń jyl)
Paleolıt - erte paleolıt 2mln 600 - 40myń jyl
keıingi paleolıt 40 - 12 myń jyl
Mezolıt - orta tas dáýiri 12 - 5 myń jyl
Neolıt - jańa tas dáýiri 5 - 3 myń jyl
Eneolıt - mys - tas dáýiri 3000 - 1800 jyl
Qola dáýiri – b. z. b 2 myń jyl – b. z. b. VIII ǵasyr
Erte qola b. z. b. XVIII - b. z. b. XVI ǵasyrlar
Orta qolab. z. b. XVI - XII
Keıingi qola b. z. b. XII - VIII
Erte temir dáýiri b. z. b 8 ǵasyrdan b. z - dyń 4 ǵasyr.
Eki kezeńnen turady
Aldyńǵy erte (b. z. b. 8 - 3 ǵasyrlar)
Keıingi erte (b. z. b. 3 - b. z.- dyń 4 ǵasyrlar)
Problemalyq suraqtar qoıý
1. Ejelgi zaman tarıhyn bólý nege negizdeledi?
Jaýaby: Qural - saımandarynyń qandaızattan jasaǵandyǵyna baılanysty
2. Temir qandaı metal? Temir berik ári salmaqty metal.
3. Adam balasy temirdi oılap taýyp, odan qural jasaǵan kezeńdi qalaı atalady?
(temir dáýiridep ataıdy.)
Erte temir dáýiri b. z. b 8 ǵasyrdan b. z - dyń 4 ǵasyrynadeıingi aralyqty qamtıdy.
Eki kezeńnen turady
Aldyńǵy erte (b. z. b. 8 - 3 ǵasyrlar)
Keıingi erte (b. z. b. 3 - b. z.- dyń 4 ǵasyrlar)
4. Adamzat damýyna asa mańyzdy ózgeristerdi ákelgen kezeńderge toqtalaıyq
( ár topqa kezeńniń asa mańyzdy ózgeristerin anyqtaýǵa tapsyrma beriledi )
1 - top Temir dáýiri
2 - top Qola dáýiri
3 - top Tas dáýiri
4 top Qola dáýiriniń mádenıetteri
MYSALY temir dáýiri jóninde kútiletin jaýap.
Temir dáýiri – adamzat tarıhyndaǵy asa mańyzdy ózgeristerdi dúnıege ákelgen jańa kezeń.
1. Rýlyq - qaýymdastyq qurylys jetildi
2. Adam sanynyń ósýi
3. Taıpalyq odaqtar quryldy
Saqtar, sarmattar, ǵundar, úısinder, qańlylar
4. kóshpeli mal sharýashylyǵy qalyptasty.
Kóshpeli mal sharýashylyǵynyń qalyptasýy
1. Qazaqstannyń tabıǵatyna sıpattama berińder. Geografıadan alǵan bilimderine súıený arqyly slaıd sýretterin paıdalaný. Kartadan kórsetý.
Kútiletin jaýap:
Qazaqstan dalalarynda shamamen b. z. b. 2 myńjyldyqtyń sońyna qaraı eginshilikpen shuǵyldanýdyń paıdasyz ekeni belgili boldy. Ár túrli ósimdikterge baı dala qatty tikendi jantaq pen ızendi sorǵa, sýsyz qumdy japan dalaǵa aınala bastady. Tabıǵatta qurǵaqshylyq bel alyp, jaýyn - shashyn azaıdy. Eginshilikpen shuǵyldaný qıyndady.
Mundaı jaǵdaıda dala turǵyndary sharýashylyqtyń jańa tásilin – kóshpeli mal sharýashylyǵyn oılap tapty. Olar birte - birte kóshpeli ómir saltyna kóshti.
2. Kóshpeli mal sharýashylyǵy qalyptasýy
1. Tabıǵatta qurǵaqshylyq bet alyp jaýyn shashyn azaıdy. Eginshilik pen shuǵyldaný qıyndady
2. At abzelderin jetildirý jylqyny kólik retinde paıdalanýǵa múmkindik berdi
Kóshpeliler at ábzelderin únemi jetildirip otyrdy. Olar úzeńgini, aýyzdyqty, erdi oılap tapty. (78 bettegi sýretke nazar aýdaryńdar).
3. Qyshtan, shynydan, metaldan jasalǵan kólemdi zattar anaǵurlym jumsaq ári jeńil materıaldarmen: bylǵary, kıiz, aǵashpen almastyryldy.
4. Tabıǵattyń daıyn ónimin paıdalanǵan ańshy – terimshiler sıaqty emes, kóshpelilerdiń ózderi ónim óndirdi. Malshylar jylqy, túıe, qoı men sıyr ustady.
5. Mal basynyń kóbeıýi jańa jaıylymdardy qajet etti.
Tórt túlik mal ósirildi (sýretter paıdalaný)
1. Jylqy – sýyqqa tózimdi, tebindep jaıylady, kerek azyǵyn qar astynan tuıaǵymen arshyp alady, arnaıy qoranyń da qajeti joq.
2. Túıe – júk kóligi retinde paıdalanyldy. Olar jyldam qozǵalady, aýyr júk kótere alady. Olar sýsyz jáne qoreksiz uzaq kúnge shydaıdy.
3. Sıyr – tebindep jaıylýǵa ıkemsiz, arnaıy jemshóp ázirleýdi qajet etedi.
4. Qoı – kóp kútimdi qajet etpeıdi, kermek sýdy ishe beredi, tipti sý joq bolsa, qar jeıdi. Sýyq pen ystyqqa tózimdi.
Kóshpeli mal sharýashylyǵy – tirshiliktiń qaınar kózi. júkteý
You Might Also Like
