InfoHub Logo

Biraz ýaqyt buryn dosymnyń mektepte oqıtyn ulyna «Qazaq halqynyń ulttyq dastarhany» taqyrybyna referat jazýǵa tapsyrma berilgen eken. İzdenis barysynda ǵalamtor paraqtaryna kóz júgirtken oqýshy nazaryna qyzyqty maqala iligedi. Maqalada erte kúnderi kóshpendilerdiń aǵashtan jasalǵan shelektiń ishine qyzyǵan tastardy salyp, osylaısha et pisirgendigi baıandalǵan. Bul derekke tańdanǵan izdenimpaz máseleniń aqıqatyna kóz tastamaqqa bel sheship, tarıh boıynsha ǵylymı basylymdarǵa den qoıǵan-dy. Alaıda ondaǵy málimetter joǵarydaǵy pikirdi rastamasa, teriske shyǵarmaıdy.

Shyndyǵyna keler bolsaq, kóshpendiler etti qazanda pisirgen. Tipti bolmaǵanda, qyshtan jasalǵan ydys qoldanǵan. Ony kóne qalalarda júrgizilgen arheologıalyq zertteýler de rastaıdy. Keı kezderi qyzyp turǵan tasta et daıyndaǵany ras. Degenmen bul ádis ańshylyq qurǵanda ne joryqta júrgende ǵana kórinis tapqan. Etti daıyndaý úshin, ashyq otta tastardy qyzdyryp, ústine juqalap týralǵan et tilimderin qoıady. Bul búginginiń «barbekúi» desek te artyq emes.

Qazaq jasaǵynda astyń daıyndalýyna qazanshy jaýapty bolsa, asty asbasshy úlestiredi. Kóshpeli halyqta jasaq janynda júretin azyq-túlik kerýeni bolmaǵan. Ádette arnaıy bólinegen jaýyngerler jasaq mańynda kele-kele túıe men tabyn-tabyn jylqylardy alyp júrgen. Tórt túlik ishinen dál túıe men jylqynyń tańdalýy, olardyń uzaq saparǵa tózimdiligi sebepti. Sonymen qatar, olardan alynatyn sút pen ettiń mólsheri de anaǵurlym kóbirek.

Jasaqtyń árbir tobynda jezden, temirden ne qoladan jasalǵan óz qazany bolǵan. Joryq ýaqytynda etti kóbine pisirip jese, ettiń qalǵanyn jaýyngerler qorjynǵa salyp, ózderimen alyp júrgen. Qorjyndaryndaǵy et taýsylǵanda, jylqy ne túıeniń sińirin talǵajaý etedi. Oǵan qosa, uzaq ýaqyt boıyna alyp júrýge yńǵaıly bolǵandyqtan, kóshpendiler jasaǵy joryq úshin súrlengen, qaqtalǵan et – eń qolaıly taǵam.

Shoqan Ýálıhanovtyń «XVIIİ ǵasyrdyń batyrlary týraly tarıhı ańyzdar» eńbeginde joryq jaǵdaıy úshin arnaıy ázirlengen as týraly mynadaı joldar keltiriledi: «Reseıden qashqan torǵaýyttardyń izine túsken qazaq qoly damyl jasap, joryq qazandarynda súrlengen jylqy etin pisirip, sý quıylǵan torsyqtarda qurt jibitken. Bir sózben aıtqanda, osylaısha kúndik asyn talǵajaý etip, kúsh jınaıdy».

Tuzdalyp, qaqtalǵan etti kelige salyp ábden janyshtap, qoıdyń asqazanynda saqtaıtyn, joryq jaǵdaıy úshin arnaıy ázirlengen as túri – túımesh. Ony qazanǵa salyp pisirgende, et tez pisedi ári jumsaq bolady. Sondaı-aq, joryqta júrgende etti kóbine ashyq otta ne ystyq kúlde daıyndaǵan. Kóshpeli tirshilikke saı bolmasa da, qazaq jaýyngerleri jylqynyń búırek-baýyryn, kókbaýyryn istikke shanshyp, otqa qaqtap jeıtin bolǵan.

Batyrlar joryqta qymyz, shubat ishedi. Bul sýsyndardyń ereksheligi men qunydylyǵy da sol – qymyzdyń ne shubattyń bir lıtrinde adam aǵzasyna kerek dárýmenderdiń táýliktik mólsheri bar. Eki lıtr shubattyń ózi adamǵa bir kúndik sýsyn men tamaq bolýǵa jaraıdy.Tek bular ǵana emes, joryqta aıran, shalap, qatyq ta ishiledi. Akademık-etnograf Leonıd Potapovtyń aıtýynsha: «Sút ónimderiniń ońaı ári jyldam daıyndalýy kóshpeli qazaq tirshiligine ońynan keldi. At ústinde kún keship, uzaq saparǵa attanǵanda, sútten jasalǵan sýsynnyń orny bólek. Sút quıylǵan torsyq toqymǵa bekitiledi. Kúni boıy shaıqalyp, babyna jetken sútti ishý úshin attan túsýdiń de qajeti joq. Mundaı sýsyn shólińdi basyp qana qoımaı, boıyńa kúsh-qýat beredi».

Kóshpeli halyq aǵashtan jasalǵan ydys-aıaq túrlerin qoldanǵan. Olardyń turmys-tirshiligi úshin aǵashtan jasalǵan ydys óte yńǵaıly: synbaıdy, salmaǵy jeńil jáne jýǵanǵa da tez. Qymyz ishýge saptyaıaq pen tostaǵan, et jeýge astaý, tabaq, tegesh paıdalanylady. Atalǵan ydystardyń barlyǵyna ulttyq oıý-órnek túrleri qashalyp, bezendirilgen.

Taǵamdy saqtap, saparǵa alyp júrý úshin qolaıly ydys – torsyq. Ony jasaýǵa qolónershiler eń jaqsy terini tańdap alǵan. Terini oıý túsirilgen eki aǵashtyń arasyna salyp, qatty bastyra otyryp, oıý relefin túsiredi. Áli de keppegen torsyqtyń ishine dymqyl qum salyp, oǵan dóńes pishin bergen.

Teriden jasalǵan taǵy biri ydys túri – saba. Onyń aýzyna aǵashtan jasalǵan pispek qoıady. Pispektiń basyn oıýlap, kúmispen, súıekpen bezendirgen. Eń úlken sabaǵa 100 lıtr qymyz ne shubat syıady.

Al baılar turmysynda farfordan jasalǵan ydys-aıaq túrleri deoryn tapqan. Kóshý barysynda qymbat ydys synyp qalmas úshin, arnaıy jasalǵan qapqa salynady. Mysaly, farfor keselerdi shynyqapqa (keseqap) salyp tasymaldaǵan.

Desek te, kóshpendiler ómirinde qazannyń orny bólek. Onsyz otbasy joq, oshaq ta joq, úı de joq. Tipti, qazan qyz jasaýynyń mindetti buıymy bolǵan. Qazaq úshin qazan birlik pen qonaqjaılyqtyń nyshany ispetti. Túrkistandaǵy Ahmet Iassaýı kesenesinde úlken taıqazan saqtaýly. Onyń dıametri 2,2 metr bolsa, salmaǵy 2 tonnany quraıdy. Ańyz boıynsha, qazan temir, myrysh, qorǵasyn, jez, qalaıy, kúmis pen altyn syndy jeti metal qorytpasynan quıylǵan. Ábdilázız Sharafýtdınuly Tebrızı quıǵan taıqzannyń jasalýy da, kórkemdik sheberligi de erekshe. Qazanǵa oıý-órnek pen arab jazýlary bederlengen.

Erik AÝBAKIROV

express-k.kz

---