Krıptovalútamen qalaı tabysqa kenelýge bolady jáne bul úshin ne qajet?
Vilim-all.kz krıptovalútamen qalaı tabysqa jetýdi ári osy jolmen aqsha tabýǵa rasymen de bolatynyn baıandap beredi.
Krıptovalúta maınıngi degenimiz ne?
Maınıng (mining – olja, tabys sózderinen shyqqan) sóziniń máni – arnaıy algorıtm boıynsha krıptotıyndardy jasaý. Kompúterińizde tólemder tranzaksıasynyń naqtylyǵyn rastaıtyn derekterdiń (nemese bloktardyń) biregeı jıyntyǵy túrlendiriledi. Blok aldyńǵy bloktyń hesh ataýynan, hesh tranzaksıasynan jáne kezdeısoq sannan turady. Barlyq tranzaksıalardy qamtıtyn tizbek – blokcheın dep atalady.
Árbir tabylǵan blokqa syıaqy taǵaıyndalady. Ol túrli valútalarda árqalaı bolyp keledi. Máselen, eń eski ári qymbat krıptovalúta – bıtkoında (Bitcoin, VTS) árbir tórt jylda 2 ret kemip otyrady. 2016 jyldan bastap syıaqy mólsheri 12,5 BTC di (shamamen 32 myń dollar) qurasa, al 2020 jylǵa qaraı kezekti kemý maýsymyna qaraı jyljı beredi.
Blok efırıým syıaqysy (Ethereum, ETH) — 5 ETH (shamamen 1 540 dollar).
Osylaısha sandyq valúta óndirý tabystylyǵy maıner kompúteriniń esepteý qýatyna táýeldi. Neǵurlym kóbirek bolsa, syıaqyny alý múmkindigi de joǵary bolady.
Osy jolmen tabysqa qol jetkizý úshin ne qajet?
1. Jabdyqtardy jınaý
● Vıdeokarta (GPU) – qazirgi zamanǵa saı ári qymbat bolǵany abzal. Bir ǵana emes, birneshesi bolǵany jaqsyraq.
● Tıimdi salqyndatqysh júıesimen, múmkindiginshe kóbirek vıdeokarta ornatýǵa arnalǵan uıashyǵy bar júıelik taqtashamen jabdyqtalǵan kompúter (ferma). Bul úshin turaqty jumys istep turǵan kez kelgen prosesor jaramdy. Operatıvti jady – 4 gb-tan kóp bolý kerek.
● Operasıalyq júıe retinde eń jıi qoldanystaǵy Microsoft Windows 10 Pro 64-bit qoldanylady. Sonymen qatar belgili bir valúta túrlerin óndirýge arnalǵan arnaıy qurastyrylǵan operasıalyq júıe de bar. Mysaly, efırıýmǵa arnalǵan ethOS atty túri bar.
● Jaqsy pıngti ınternet.
2. Naqty krıptovalútany tańdaý
Tańdaý sizdiń vıdeokartańyzǵa tikeleı baılanysty. Maınerlerde keńinen taralǵan belgili krıptovalúta túrleri Ethereum, Zcash, Monero. Qazirgi kezde vıdeokarta kómegimen Bitcoin men Litecoin sekildi sandyq valútalardy óndirmeıdi: ol úshin ASIC (Application-specific Integrated Circuit) atty arnaıy qondyrǵy paıdalanylady.
Maınıng úshin qoldanylatyn vıdeokarta túrleri:
• Nvidia GeForce GTX 1050 Ti/1050, sonymen qatar 1060, 1070, 1080 Ti/1080;
• AMD Radeon RX 470/480 jáne 570/580.
Qazirgi tańdaǵy maınıngke arnalǵan 5-6 vıdeokartaly (suranystyń joǵarylaýyna baılanysty kúrt qymbattaýymen qosyp eseptegende) jıyntyqtyń ortasha quny shamamen 1 000 000 teńgeni quraıdy. Atalmysh somaǵa salqyndatqyshty, ınternetti jáne elektroenergıa shyǵynyn qosýyńyz qajet (ol úzdiksiz qoldanylatyn bolady).
3. Maınıngke arnalǵan pýl (server)-di tańdaý
Pýl (serverdiń) kóptegen túri bar. Sizdiń tańdaýyńyzǵa áser etetin negizgi sıpattary: pıng, qýat, qorǵanys, maıner baǵdarlamalaryn ornatýdyń qarapaıymdylyǵy, serverdiń óz elińizde qoldanysta bolýy, monıtorıń múmkindigi, pýl komısıasynyń mólsheri (ádette 1%-dy quraıdy) jáne krıptomonetany sizdiń ámıanyńyzǵa aýdarǵandaǵy komıssııa.
Maınerler forýmynda usynylǵan pýldar: dwarfpool.com, www2.coinmine.pl, nanopool.org.
4. Óndirgen krıptovalútany qaıda jınaqtaǵan durys
Mundaǵy eskere otyratyn keńesterdiń biri: aldymen pikirlerdi bilip alyp, sodan keıin ǵana tek tekserilgen servısterdi qoldanǵanyńyz jón.
Klaýd maınıng degenimiz ne?
Krıptovalútany óndiretin qurylǵyny jalǵa alýǵa nemese satyp alýǵa qarajat quıý. Fızıkalyq turǵyda ol sizdiń úıińizde ornalaspaıdy. Onyń ornatylýy, qosylýy jáne qyzmet kórsetýi arnaıy jasalǵan servıstiń kómegimen iske asady.
Klaýd maınıngten túsken tabys satyp alynǵan nemese jalǵa alynǵan jabdyqtaryńyzǵa proporsıonaldy.
Artyqshylyqtary:
1. Úıde birneshe ferma ornatý múmkin emes, sebebi maınıngke arnalǵan qurylǵy qatty qyzyp ketedi. Qajetti fermany qashyqtyqtan qoldanýǵa bolady. Ne bolmasa shaǵyn salymdar jasaýǵa bolady (keıbir servısterge arnalǵan eń tómengi kelisimshart 1 dollardan sál kóp).
2. Bul ádisti tehnıkalyq túsinbestik tanytatyndarǵa usynady: olarǵa jabdyqtardy óz betinshe jınaý men qurastyrý qıynǵa soǵady.
3. Qýaty úı qondyrǵysymen salystyrǵanda óte joǵary.
4. Bıtkoındardy, sondaı aq birden birneshe krıptovalútalardy birden qarqyndy óndirý múmkindigi.
Kemshilikteri:
1. Alaıaqtarǵa uryný qaýpi.
2. Óndirgen tabysy úshin berilgen syıaqy esebinen alynatyn komısıa (onda ádette buzylýy múmkin bolǵan jabdyqtar jáne basqa da barlyq shyǵyndar esepke alynǵan).
3. Nátıjesinde qur alaqan qaldyratyn, serverge hakerlik shabýyl qaýpi.
4. Qarjy pıramıdasyna uqsastyq. Logıkalyq turǵydan, servısterge krıptovalútany komısıamen syrtqa taratqansha ózderiniń óndirýi tıimdirek. Klaýd maınıngtiń kóptegen servısteri jańa klıentterdi tartý úshin syıaqy berýge ýáde beredi.
Sandyq valúta arqyly tabysqa jetýge bola ma?
Krıptovalútaǵa qatysty kózqarastar ázirge birkelki emes, degenmen onyń ótimdiligi (rúbl, dollar, jáne t.b. qoldanystaǵy aqshaǵa aınaldyrý) qazirgi tańda óte joǵary.
Óz fermańyzdy jasaýda shyǵyndaryńyzdyń orny qanshalyqty tolatyndyǵyn bilý óte qıyn.
Bul krıptovalúta kýrsyna, únemi ózgerip otyratyn tabysynyń kúrdeliligine jáne maınerler sanyna táýeldi.
Tutastaı alǵanda, qazirgi ýaqytta jasalǵan esepter kórsetkishi boıynsha, quny shamamen 3000 dollar kólemindegi jabdyqtar jarty nemese bir jylda ózin aqtaı alýy múmkin. Eger fermańyzdy qurýǵa 3000-5000 dollar salatyn bolsańyz, onda tabys kúnine 50 nemese odan joǵary dollardy quraýy múmkin. Alaıda atalmysh derekter túbegeıli ózgeriske ushyraýy da múmkin (ásirese, alaıaqtar sanynyń ósýin eskere otyrǵanda).
Maınıng tabysyn esepteý úshin onlaın kálkýlátor qoldanýyńyzǵa bolady.
Keıbir sarapshylardyń pikirinshe, maınıngti tez ári durys jolmen baıýdyń bir túri emes, qosymsha shaǵyn tabys kózi retinde qarastyrady.
Muny saf altyn emes, altynnyń tozańyn jınaý dep qabyldańyz.
Osylaısha, táýekel etýge bola ma, joq pa, ony árkim ózi sheshedi.