InfoHub Logo

Jazǵy kanıkýl aıaqtalar mezgilde ákem áldebir jumyspen aýdan ortalyǵyna baratyn boldy da qasyna balalarynyń ishinen meni ertip aldy. Eki aǵam men kishi inim: «Bizdi neǵyp ertpedi?» — degendeı synaı tanytyp edi: «Sender úlken bolyp qalany kórdińder ǵoı, ala jazdaı eshqaıda shyqqan joq, Janataı baryp kelsin papasymen», — dep sheshem meni qostaı qaldy da, sonymen aıaq astynan qalaǵa baratyn boldym. Endi avtobýsqa otyrǵanda benzınniń ıisinen júregim aınıtynyn, jolshybaı qara joldan mashınaǵa ilesken qoıý shańnan zyqym ketetinen oılaı bergende, ákemniń esik aldynda motosıklin súrtip, maıyn tekserip júrgizýge daıyndap júrgenin kórip kóńilim ornyqqandaı boldy.

Qalaǵa baratyn kıimderimdi tekserip kórdi de sheshem:

— Jaraıdy balam, qalaǵa barǵanda tártipti bol, ákeńniń qasynan uzap ketpe, kóshege shyǵyp oınap ketseń, úıdi taba almaı adasyp qalasyń, — dep úıretip-aq jatyr. Aqquba óńi sál qyzaryp ketip, ákem sharýamen bola bergende jyly alaqanymen basymnan bir sıpap, betimnen súıip, kórip qoımady ma degendeı ákem jaqqa kóz qıyǵyn tastap qoıdy. Balalarynyń ishinen meni "Janataıym" dep sheshem de, ákem de erekshe jaqsy kóretinin ishim sezetin. Biraq osy bir ystyq sezimderin sózben aıtyp jetkizýge ekeýi de tyrysyp kórgen emes. Maǵan sóılep tapsyrma bergende salqyn sóılep, basqa balalary sıaqty birdeı qaraıtyn da ońasha jer bola qalsa:

— Eseıip qalypsyń-aý balam, — dep estıar kórip, birdeńe aıtqysy kelip turatyndaı bolýshy edi, sol aıtaıyn dep turǵan nársesi esine túspegendeı, sol jerde ári-beri kúıbeńdep, basqa sharýamen aınalysyp ketetin.

Biz aýyldan erterek shyqtyq ta, meniń qalaǵa attanǵanymdy úıdegiler kórip úlgermeı, úsh aıaqty qyzyl motosıklmen ákem ekeýmiz úlken jolǵa qaraı esik aldynan júrip kettik. Kúz mezgili bizdiń jaqqa basqa óńirden erte jetedi. Kún saıyn jyly jaqqa ushqan qustar tóbemizden tizilip ótip jatady. Kók aspannyń shyrqaý bıiginde kerýendeı sozylyp, bir-birinen qalyspaı, qanattaryn baıaý qaǵyp qalyqtap uzap bara jatady. Bul kezde aýyl qysqa daıyndyq ústinde. Egisten qaıtqan traktorlar, shóp tasyǵan kólikter, qysqa qamdanǵan adamdar qımyly qaýyrt, qatqyl, kele jatqan qystyń uzaq mezgilderine daıyndyq aýqymy bárin qamtyǵan. Mine biz de sol oqýdyń qamymen mektepke kerek zattardy alýǵa kele jatyrmyz. Eki-úsh kúnnen soń sabaq bastalady. Jazdaı typ-tynysh bolyp turǵan aýyldyń ortasy, mektep mańy shýǵa tolyp, jańa oqý jylyn bastap ketemiz.

Kólikpen qalaǵa jeterlik bir saǵat ýaqytta men qazir jolda kishkene ózennen ótip, jolshybaı taý ishindegi Sámen aýylyna soǵyp, sol jerde Ajar apamnyń úıine baratynymyzdy, olardyń bizdi qýana qarsy alatynyn, apamnyń bizdi kórgende betimizden kezek-kezek súıip jatyp, kózinen sorǵalap ketken jasty súrte júrip qonaqasy qamdaıtyny, ákemniń "qaıtar jolda soǵamyz" dep raqmet aıtyp jolǵa shyǵýǵa asyǵatynyn kóz aldymnan ótkizip úlgerdim. Biraq biz bul joly Ajar apamnyń aýylyna soqpaı óttik. "Bul qalaı boldy?" — degendeı aýyldyń mańynan óte bergende ákem jaqqa qarap edim

— Qaıtar jolda baramyz apańa, — dedi ákem, qarlyqqan daýyspen. Men onyń jelge arnap kıgen qalyń kózáıneginiń astynan betine qaraı jyljyp aǵyp bara jatqan jasty kórip qaldym da, kórmegen bolyp tomsyraıǵan kúıi otyra berdim. Aýyldan birtalaı uzap ketkende ákem: — Apańa qaıtarda soǵamyz balam, — dedi meniń kóńil kúıimdi aýlaǵandaı bir jumsaq daýyspen. Maǵan osy sátte kózin kólegeılep, jol jaqty qaraılap júrgen Ajar apam esik aldyna shyǵyp: «Baýyrym meniń úıime nege soqpaı ketti eken!» — degendeı qapa bolǵan pishinmen syrtymyzdan kózimen shyǵaryp salyp turǵandaı kórindi. Keıin burylyp qarasam aýyl dóń astynda alystap kórinbeı qalǵan eken.

***

Tas jolǵa shyqqan soń kóliktiń júrisi kúsheıe tústi. Qarsy betten soqqan jeldiń sýyq ekpininen ákem sál eńkeıe túsip, bar yntasyn jolǵa aýdaryp alypty. Meniń tońǵanymmen jumysy bolmaǵan tárizdi, kóliktiń brezent jamylǵyshyn kótere túsip, qalpaǵymdy kózime túsire kıip buıyǵyp otyrdym. Jol shetinen qalanyń tártippen salynǵan sándi úıleri de kórine bastady. Bul joly qaladaǵy eń úlken «Sálemet» degen dúkenniń janyndaǵy Kámásh apamnyń úıine kelip tústik. Ákem munda kelmes buryn óziniń Stepan degen orys dosyna soǵyp, oǵan kóliginiń bir saımandaryn tapsyryp, biraz áńgimelesti. Orys dosynyń aýlasynda burynǵy eski kólikterdiń birnesheýi tur, bir qoly shyntaǵynan molaq dembelshe shal máshıneniń áldebir nársesin shyǵaryp aldyna qoıyp alyp benzınmen jýyp, jóndep otyryp áńgimelesti. Ákemniń kelgenine qýanyp ta qaldy.

Kámásh apam biz kelgende qýanǵan da, betimizden súıip óziniń saǵynyp qalǵanyn bildirgen de joq, dastarqan basynda otyrǵan beti: «İ-i, keldińder me», — dedi kúnde kórip júrgen adamy kelgendegideı. Daýysynan bizdiń kelgenimizge onsha qýana qoımaǵany, ózderiń úshin keldińder me degen menmen óktemdik turǵandaı. Odan ary sol maqammen neshe kúnge kelgenimizdi, munda qansha bolatynymyzdy, ne jumyspen júrgenimizdi tergep aldy. Bıik eńsegeı boıly ákem osy jerde sál eńkeıip, kóterińki eńsesi basylyp qalǵandaı boldy. Apaıynyń suraǵyna da jaýap berýge asyqqan joq. Onyń barqyrap shyǵatyn daýyspen ózderiniń qalada jetisip otyrmaǵandyǵyn, bári satýly ekendigin, qonaq kútýdiń ózi ońaı emes ekendigin aıtqan sózderinen salqyn lep eskendeı boldy da, Kámásh apam sóılegen saıyn men de ákemmen birge birtúrli kóńilsizdene túskendeı yńǵaısyz kúıde otyrdym. Sony sezgendeı boldy ma:

— Kel shaıǵa otyryńdar, aýyldaǵy týystar, bala shaǵań aman ba? — dep amandyq surasa bastady. Sózge aralassa óziniń jazyqty bolyp ketetinin biletin adamsha baǵanadan bir shette úndemeı otyrǵan Kámesh apamnyń shaly Aǵzam osy kezde baryp:

— Iá amanbysyńdar. Kel, otyryńdar, — dep sál yǵysyp, qopańdap qoıdy.

Ákem sol kóńilsiz kúıde biraz otyryp apaıy bergen suraqtarǵa sarań jaýaptar qatty da, shaıdy da kóp ishpesten kesesin qaıtaryp: "Boldym", — dep sheginip otyrdy.

— Bosqa kelippiz. Tarylyp otyr ekensińder. Joqshylyq zaman ǵoı. Asyraı almaı júrgen bala-shaǵalaryń kóp, — dep apaıyn sózben ilip tastady. Kámesh apam basylý ornyna omyraý minezine salyp:

— Sen sıaqty ubyryndy-shubyryndy bolmasaq ta qudaıǵa shúkir barmyz, — dep sózdi kóbeıtip bara jatyr edi, mundaıǵa kóne qoımaıtyn ákem de:

— Shubyryndy bolyp meniń bala-shaǵymnyń saǵan qaı salmaǵy túsip edi, — dep júzi birtúrli tútigip ketti. Sol boıy ornynan turdy da dalaǵa shyqty. Úı ishin aýyr únsizdik basyp bárimiz sóılemegen kúıi tomsaryp otyrdyq.

— Áı, Baǵı, ydys jýatyn sý, tegene qaıda, — dedi apam daýysyn qataıtyp. Tór jaqtan taıaýda eshkim kele qoımaǵan soń, apam aýladaǵy legendi ákelýge meni jumsady. Legendi ákep aldyna qoıyp jatqanda qolymnan ustap, betimnen súıdi de:

— Aman júrińder qarǵalarym, — dedi keıip otyryp tómen qaraǵan kúıi.

Týystar men ákemniń aıtýynsha, osy qazymyr minezi úshin Kámásh apamdy eshkim unatpaıdy. Ózinde bala da joq. Kóp ómiri myna Aǵzam shaldyń alǵashqy áıelinen qalǵan balasyn baǵyp ótken tárizdi. Apamnyń ómirinde qýanatyn, jarqyldap júretin mezgilder boldy ma eken. Biraq ony biz kórgen emespiz. Apam biz kelgende baýyryna ursaıyn, kóńil kúıin túsireıin dep emes, erkelep ursatyndaı, saǵan uryspaǵanda kimge ursam, muńymdy shaǵam, dep ursatyndaı edi de ony ákem kóp eleı de bermeıtin, kóbine ázilge aýdaryp, únsiz qalyp, apalap kóńilin kóterip qana otyryp, ońasha qalǵanda aýyr kóńilsizdikpen eske alatyn.

Bul joly ákem Kámesh apamnyń sózderin kótere almaı, men esik aldyna shyqqanda sol kóńilsiz kúıi aýlaǵa motosıklin kirgizip júr eken. Budan keıin biz jaqyn mańdaǵy monshaǵa baryp keldik te, ákem:

— Balam sharshadyń ǵoı, sen osynda bol búgin, — dedi. Daýysynan onyń búgin qonaǵa kelmeıtini bilinip turdy, al men bolsam: "Siz qaıda barasyz, osynda bolmaımyz ba áke?" — dep aıtqym keldi. Osy aıtpaq sózimdi ákem kózimnen túsinip qoıǵandaı:

— Erteń kitap, kıim-keshek alýǵa bazarǵa baramyz, erterek jatyp dem al, — dedi.

Kámásh apam ákem ketken soń da birtalaı sóılep baryp, kesh bata zaryqtyryp, uıqy kelgen ýaqytta ystyq tamaq berdi. Sodan keıin jyly tósekke jatyp uıyqtap qalǵan ekem, túnniń bir ýaǵynda dabyr-dubyr daýystan oıandym. Taǵy da ákeme aıǵaılap ursyp jatqan Kámásh apam eken:

— Ózińniń bes-alty balań bar. Onymen turmaı araq iship alypsyń. Jeti túnde júrgende bireý ustap alyp jelkeńdi qısa, ana balalardy kim asyraıdy? — dep jatyr eken. Ákem ún-túnsiz sheshinip kelip, meniń qasymdaǵy keń tósekke qısaıdy da, kóp uzamaı uıyqtap ketti.

***

Tańerteńgi shaıda apam birdeńe aıtyp, túndegi urysqanyn jýyp-shaıǵysy kelip edi, ákem qabaǵyn ashpaǵan kúıi birer shyny shaı ishti de, meni ertip úıden erterek shyǵyp ketip bazar jaqqa keldik. Saǵat onnan ótip, kún jylyna bazar mańyna qalanyń tus-tusynan kólikpen kele bastaǵan saýdagerler tús kezinde baǵanaǵy bos jatqan bazardy yıý-qıý saýda alańyna aınaldyryp jiberdi. Osy jerde saýda dúkenderi balalar jármeńkesin ashyp jatyr eken, izdegenimiz tabyla ketip, shiretke kóp turyp qalsaq ta, alǵanymyzǵa qýanyp, odan kitap dúkenderinen oqýlyqtar izdep júrgende birtalaı ýaqyt ótip, qarnymyz ashqany baıqaldy. Osy mańdaǵy asqanadan tamaqtanyp edik, qaryn ashqan soń ba tamaqtary úıdikine qaraǵanda dámdi kórindi. Keshke qaraı kelgen jumysymyz ekinshi kúnge qalmaı tez bitkenine qýanyp, qaıtaıyq dep úıge kelsek Kámásh apam bir jaqqa ketipti de, úıde Baǵı ǵana otyr eken ákem zattarymyzdy jınap, qaıtatynymyzdy aıtyp kóligin syrtqa shyǵardy. Osy kezde baǵanaǵy Kámásh apama dep bazardan alǵan kóılek esime túsip, sómkeni aqtara bastadym.

— Áke, kóılek, — dedim, syılyqty sómkeden shyǵaryp jatyp.

— Baǵıǵa bere ǵoı apasyna syılasyn, — dedi ákem. Oraýly kóılekti júgirip kelip Baǵıǵa ustattym.

— Bul ne? — dedi ol.

— Apama syılyq, — dedim, — bizden.

Baǵı maqul degendeı basyn ızep syılyǵymyzdy qabyl aldy da, biz kólikke otyryp attanyp ketkenshe nemene aıtaryn bilmeı turǵan adamsha, kózderin jypylyqtatyp turyp: "Saý bolyńyzdar, kelip turyńyzdar", — dedi.

— Sol kempirde ne joq deısiń. Dúnıege toımaı zarlaı beredi. Óz saýdager, — degen ákem kóılekti alyp turǵanda jaqtyrmaı. Sonda da qyzyǵyp ketip:

— Apama dál keledi eken, — dep turǵan soń ákem: «Alsaq alaıyq», — dep aqshasyn tólep, maǵan qarap osynymyz durys boldy-aý degendeı kúlimsirep qoıyp edi.

***

Biz jolǵa shyǵyp, tas joldan aýyl jaqqa burylǵanda tún qarańǵylyǵy aınalaǵa qalyń bolyp tutasa ornyǵyp alǵan edi. "Endigi dúnıege ıelik etý kezegi meniki", — degendeı, aınalany qarańǵylyq qushaǵyna alyp, ún-túnsiz mylqaý tynyshtyqpen múlgýge kirisken. Taý qoınynan yzǵarly sýyq jel ańqyldaı soǵyp gýildep tur. Aınalany jalǵyz kóliktiń jańǵyryǵy uıqysynan oıatqandaı bolyp, qarańǵyny tilgilep alys qoınaýdy betke alyp júrip keledi. Bul joly basqa joldarǵa túsip ketip, ádettegiden uzaq júrgendeı, uıqyly-oıaý bir kúıde alǵa tartyp kelemiz. Tońǵanymdy bildirmeýge tyrysyp:

— Áke, Ajar apamnyń aýylyna soqpaımyz ba? — dep suradym.

— Kelesi joly baramyz. Mindetti túrde soǵamyz, — dedi ákem. Daýysy alystan estilgendeı bolyp anyq shyqty. — Jolymyz qıys ketip qalyp, ótip ketippiz, qarashy qyrsyqty, — dep kóligin jol tabanyna salǵan boıy únsiz qaldy. "Mindetti túrde barý kerek", — degen ákemniń sózin ishteı qaıtalaı otyryp, burynyraq ákem aıtyp bergen Ajar apamnyń ómiri týraly, onyń maıdanǵa ketip oralmaǵan jary, soǵys bitse de balasyn kútýmen ótken enesi, jeńgesiniń qolynda erjetip keıin agronom bolyp aýylǵa oralǵan qaınysy, olardyń bizben qatar apamdy áje dep turatyn irkes-tirkes balalaryn oılap otyryp qalǵyp ketken ekem. Kólik terbegen kezde kózimdi ashyp alsam, alystaǵy taý eteginde túngi aýyldyń ottary jyltyrap, ár tustan kórinip, belgi bergendeı kórine bastaǵan eken.

Biz úıge sol kúni tún ortasynda jettik. Bizdiń kelgenimizdi kútpegen úıdegiler erte uıyqtap qalǵan eken. Esesine erteńinde turǵanda biz ákelgen bazarlyqqa bári máz bolyp jarty kún tamashalap, eki aǵam ózderine alǵan kástómdi kıip, ábden razy boldy.

***

Bıyl biz besinshige baramyz dep oqý bastalar kezdi kútip, kópten qýanyp júrdik. "Aldaǵy oqý jylynda synyp jetekshimiz kim bolady eken" degendi de joǵary synypta oqıtyn ápke-aǵalary bar balalar túrli adamdardan estip alyp, aıtyp júrdi. Bir kúni Tanashbaı murny deldıip kelip:

— Bizdiń jetekshimiz orys apaı bolady eken, — dedi. Biraq bul Tanashbaıdyń bireýden estigen ótirik sózi shyǵar dep senbedik. Buǵan jeńistik beretin Tanashbaı joq, sol sheshimdi ózi shyǵarǵan adamsha, sol adam bolady eken, «biz endi oryssha úırenetin boldyq, tek oryssha sóıleýimiz kerek, óıtkeni, aýyldaǵy jalǵyz orys otbasy Valá apaı kúıeýi Volodá ekeýi shynynda qazaqsha sóılemeıtin, al balalary bolsa qazaq balalarymen oınaǵandyqtan, birshama túsiniserlik til biletin kezde qalaǵa oqýǵa ketip, sol jaqtan anda-sanda ata-anasyna kanıkýlǵa kelip turatyn.

Bul týraly aıtqanda ákem bir kúni:

— Bulardyń kelgenine de jıyrma jyldan asypty-aý, ózderi kóp bolyp kóship kelip edi, soǵys kezinde, sodan qalǵany osy úı ǵoı, — degeni esimde.

Budan keıin soǵys kezindegi maıdan jaqtan tylǵa poezben kóshirilgen adamdardyń tarıhy shynynda túsiniksiz kórinip, bizge jetekshi bolatyn apaıdy kórgim kele berdi. Bir kúni keshke qaraı ózennen qaıtyp kele jatqanda oń jaǵymnan túrtip qalǵan Tanashbaı Qalken ekeýmizge shetkeri úıdiń aldynd qazǵa jem shashyp júrgen tolyq orys áıelin kórsetip.

— Bizdiń apaıymyz osy kisi, — dep sybyrlady. Biraq bul sózderge senbegen kúıi júrgenimizde oqý bastalyp, balalardyń aıtqan sózi rasqa shyqty.

***

Alǵashqy qońyraýdan keıin mańdaıshasyna "5 «A» synyby" dep jazylǵan kabınetke kirip jaıǵasýymyz sol edi qońyraý soǵylyp, árkim tıgen orynǵa otyryp, bir-birimizben sóılesip úlgermeı-aq, boıy eńseli, tolyq deneli Valá apaı jaı basyp kirip keldi. Synypqa kúle kirse de, ornynan turǵan balalardy kózimen sholyp, otyrýǵa ruqsat bergende daýysy beı-jaı salqyn estildi. Endi bizdiń neshe jyldan beri Ásel apaıdan alyp kele jatqan daǵdymyz, adamǵa kúlimsireı amandasyp jyly júzben qaraý, oǵan senim kórsetip kómektesýge árdaıym daıyn turý sıaqty nárselerdiń de sol apaımen birge tórtinshi synypta umytylyp qalyp qoıǵandaı. Endi bizge búginnen bastap úlken adamǵa qaraǵandaı qarap, úlken adamnan talap etkendeı talap etetindeı kórinip ketti.

Mine, alǵashqy qońyraý aıaqtalyp, oqý jylynyń jańasha kúnderi de bastaldy. Úsh aı buryn kanıkýlǵa ketken balalar birin-biri jańa kórgenine qýanysyp, shýyldap, shurqyraı amandasyp, asyr sala oınap júr. Bıyl synypqa jańadan kelip qosylǵan balalarǵa burynnan oqyp kele jatqandar tanyrqaı qarasyp qoıady.

* * *

Ákem "osy balam sabaqty qalaı oqyp júr eken" dep qyzyqtap, ne bir suraý salyp, mektepke barǵan adam emes.

Qara kúzde bir kúni terlep-tepship monshaǵa túsip, endi demalsam dep úıge asyǵyp kele jatqan ákeme Valá apaı jolyǵa ketip, sálem berip, úı-ishiniń jaǵdaıyn surap, biraz sóılesken soń:

— Biraz jasyńyz úlken sózdi túsinetin adam edińiz, sizge kópten beri Janataıdyń oqý jaǵdaıyn, tártibin aıtyp úıge baraıyn dep júr edim, — deıdi. Oryssha onsha sóıleı bilmese d,e shala-sharpy túsinetin ákeı muǵalim áıel jyly sóılep sózge tartyp turǵan soń eriksiz tyńdap, aıtqan sóziniń bárin maquldap bas ızeı beripti.

— Balam, — dep bastady ákem sózin — sen ózińniń kúshińdi durys paıdalanyp júrmepsiń. Sabaqta nashar oqıtyn balalarǵa ilesip ketip, keıde mektepke daıyndalmaı barady degendi muǵalimiń aıtty. Bul sózdi bireýi emes birtalaı muǵalimder aıtatyn kórinedi. Sonda kúni boıy úıde nemene isteısińder sabaq oqymaı, álde osy da bolady dep jan aıarlyq qylamysyńdar.

Men sózge aralasyp úlgergenshe sózdi sheshem kıip ketip:

— Meniń Janataıym, ózi ájesiniń tárbıesimen ósken, eshkimniń aqylynyń keregine bas qoıyp jatpaıtyn zerek bala. Uqqansha uǵyp, shamasy jetkenshe oqıdy meniń balam, osy oqý-oqý dep aıta bergen de durys emes.

Osy jerge kelgende baǵanadan úndemeı otyrǵan Maqtaı sózge aralasyp:

— Áke, bul Janataı degen oryssha kitaptardy da kóp oqyp júr. Biraq aýyl balasy uıań bolǵan sebepti ana Valá apaıǵa bilgenin durystap, sheshile sóıleýge tili jetpeı bógeledi. Múmkin buny birer jyl qala mektebine berip oqytý kerek shyǵar. Onda muǵalimder degen bilimdi bolatyn kórinedi,— dep edi, ákeı úndemeı biraz otyryp:

— Áı, balam-aı, adamnyń bilimdi bolý bolmaýy óziniń talabynan ǵoı,—dep toqtap qaldy.

Ákemniń bul sózderinen keıin men túnniń bir ýaǵyna deıin kózim ilinbeı, túrli oılarmen uıyqtaı almaı jattym. Meni qınaǵany keı sabaqtardy túsinýin tez túsinip alyp, sony aıtyp berýge kelgende este saqtaı almaı umytyp qalýym. Buǵan deıin úzdiktermen jarysyp kelip, endi solardan kósh boıy keıin qalyp qoıýym ózimdi de birtúrli ishteı qınap, namysymdy qamshylap júrgendeı. Onyń ústine kóńilim soqqan sabaqty oqyp, qıyn túsken nárselerdi attap, nemese aınalyp ótip ketip júrippin. Sóıtsem menen keleshekte ata-ana úmitin aqtaıtyndaı qandaı adam shyǵady.

Demek men osynyń bárin osy kezden uǵyp júrýim, shamam jetkenshe túzetip, qabiletim jetkenshe eńbektenýim kerek. Synyptaǵy, búkil mekteptegi eń jaqsy oqıdy degen Jeksen men Gúlden sıaqty oqýshylardyń aldy bolyp, únemi berilgen tapsyrmalardy oryndap otyrýǵa tıispin.

Óstip oılap jatyp Janataı uıyqtap ketti. Erteńinde erte oıanǵanda túndegi oılardan onyń ómiri jańaryp, basqasha bolyp ózgerip ketkendeı kórindi.

* * *

Mektepte túske deıinge sabaq bitip, ekinshi aýysymda oqıtyn oqýshylar jınala bastady. Kúzdiń jylymyq kúni tústen aýdy. Besinshe «A» da oqıtyn on alty ul dálizde túregep tur. Eden jýatyn táteler shelekterin qozǵap, basyna shúberek ilgen aǵashtaryn ári-beri júrgizip onsyz da jaltyrap jatqan edendi súrtip júr. Ótken-ketken adamdar: "Bular neǵyp tur?" — dep bir-birinen suraıdy. Kóbi bilmeı: "Kim turǵyzdy?" - dep suraıdy da Ámirjan aǵaı turǵyzdy degendi estigende: «E birdeńe búldirgen ǵoı», — dep kete beredi. Qońyraý soǵylyp tysta turǵan balalar ishke kirdi. Bulardyń qasynan ótip bara jatyp ta, alysta turyp ta qaraıdy. Tanys balalar: «Senderdi kim turǵyzdy, neǵyp tursyńdar?» — dep suraıdy. Kezekshi muǵalim Sultan kelip bularmen sóılesýge kelip júrgenderge eskertý jasaǵan soń endi bularmen sóılesýge bolmaıtyn adam sıaqty eshkim kóńil aýdarmaı-aq óte bastady.

* * *

Osy Tanashbaıdyń mektepke barýymen biraz nárse ózgergendeı boldy. Muǵalimi ony bastaýyshta júrgende: — Balańyz qaıratty, tez qımyldaǵandy unatady, alǵyr, — dep maqtaıtyn da, kóp otyrýǵa keıde shydamy jetpeıdi, aldap erkeletkendi jaqsy kóredi,— dep onyń keıbir balalyq qylyqtaryn saralap toqtalyp sóz etip jatpaýshy edi. Endi qarasa, sol sózderde kóp mán bar ekenin Arshagúl táteı keıin uqqandaı. Jylda úshi, tórti, besi aralas oqyp júretin balasynyń oıda joqta kózge túsip kileń nashar baǵa alyp júrgenin estigende «bul qalaı eken» dep oılady. Bir kúni Valá apaı kelip Tanashpaıdyń sabaǵyn qadaǵalaý kerektigin qadap tapsyrǵanda: «Bular balaǵa erekshe qaraıdy ǵoı, sodan kóńiline toǵytpaı júrgen shyǵar», — dep qana qoıǵan. Kúndiz bir-eki saǵat sabaq qaraǵany bolmasa kóbine aýyl balalarymen dop oınap úıde de, túzde de erkin júretin ulynyń oıyna tejeý salmaıyn dep sabaǵyna kóp aralasa bermepti.

Onyń ústine úlkeni sıaqty emes Tanashbaıdyń minezi de ákesine tartqan qyzba ári birbet bolǵan soń kóńiline alyp júrer dep qatty sóz aıtpaı kelgendikten: «Ana ózińdeı Manashpaıdy qarashy, ana Máýlenniń balasyn qarashy», — dep ed:

— Onda sony bala ǵyp al, — dep salǵan ulyna qarap otyryp qaldy. Balasynyń mektepten búgingi tútigip kelgen sıqyna qarap, tamaq ishkende de tómen qarap qabaq túıip otyrýynan mektepte birdeńe bolǵan ǵoı dep oılady.

— Nemene, balalarmen tóbelesip qaldyń ba? Álde tynysh júrmeı taǵy bireýden sóz estidiń be? Osy sen be, sen tynysh júrmeısiń. Jón júrseń ishiń kebedi seniń. Sabaqty da ońdyrmadyń óńkeı úsh-eki deıdi, sonda kúni boıy ne isteısińder bilmeımin. Tamam muǵalim júrip túk uǵyndyra almasa myna saýaty joq basymmen men saǵan ne uǵyndyrmaqpyn,—dep Arshagúl táteı biraz sóılep edi, jaýap ornyna Tanashpaı kózinen jasy sorǵalap qoıa berdi.

— Dánegúl apaı toqsanyńa eki qoıyp, klasta qaldyramyn dedi. Oqyp barsam da suramaı qoıdy, jalynyp edim qaramady.

— E, jaraıdy taǵy da oqyp bar. Erteń surar bálkim.

— Suramaımyn. Qaldyramyn dep aıtty.

— Qoı óıte qoımas. Óziń eregestirip alǵansyń ǵoı. Qaraǵym-aý onyń da bala-shaǵasy bar. Erkeligińdi kótere bere me keshke deıin. Sabaǵyn oqyp typ-tynysh júrgen adamǵa kim tıisedi. Jón júr dep kúnde aıtam ǵoı saǵan. Muny estise erteń ákeń ońdyrmaıdy seni. Onyń minezi qıyn, bir jerińdi kemtar qylyp tastaıdy. Ne dep aıtam oǵan erteń kelgende...

— Ámirhanov seni keshirmeımin,—dedi apaı maǵan.—Sonda bolmaı suranyp sabaq aıtaıyn dep edim tynysh otyr dep urysty.

— Sosyn.

— Sosyn... Sosyn otyr dep basymnan qolyndaǵy aǵashpen salyp qaldy.

— Obal joq júgirmek saǵan... Sol kerek. Otyrmaımysyń tynysh. Álde sol jerdegi oqýshy sen ǵana ma, úlken kisimen tájikelesýdi kim úıretti ádepsiz!

Arshagúl táteıdiń daýysy qatty-qatty shyǵyp ketti. Tanashpaı kóziniń jasyn súrtip turyp baıqamaı qalypty, sheshisi qasynda jetip kelip jelkesinen túıip jibergende ushyp túse jazdap baryp qabyrǵaǵa soǵyldy.

— Júgirmek kelgir tynysh júresiń be, júrmeısiń be? — dep taǵy qolyn kótere bergende,

— Keregi joq mekteptiń. Oqymaımyn dedim muǵalimińe. Qolyndaǵy aǵashty julyp aldym da qaq bólip aldyna tastaı saldym al endeshe, — dedi tistenip. Bul shýdan úıdegiler úrpıip, esik aldynda jolyqqan Manashpaı inisin júgirip úreılene kelip: «Qoı, aqyldy ediń ǵoı, munyń ne?» — depustaı aldy.

— Kirgiz úıge anany,—dedi sheshesi—Sazaıyn bereıin. Qutyrǵan eken bul.

— Apa, keshir. Keshir apa. Tanashpaıdy ózim oqytam. Osy bolar tıse kórme. Apataı, — dep Manashpaı sheshesiniń qolyndaǵy sabaýdy jalyna júrip, tartqandaı qylyp aldy da baýyryn aýlanyń bir jaq shetinde turǵan kishkene úıge qaraı jetekteı jóneldi

***

Sol kúni Tanashpaı oıynǵa shyqpaı sabaq oqydy da aýylǵa eki aptada bir keletin pishen brıgadasyndaǵy ákesi balasynyń tártibi jóninde estip qoıǵan adamsha áldebir jumyspen aýylǵa anda-sanda kelgendegi ádetimen ishinde kıim-keshegi bar sómkesin ıyǵyna ala kóterip úıge keshtete keldi. Osy sátte qora jaqta mal jaılap bitip, kishkene úıge kelgen aǵasy Tanashbaıǵa ákesiniń kelgenin aıtyp;

— Sen ázirshe osy jerde bola tur, — dedi. — Ákem kelipti, ol kisiniń kóńil kúıi qalaı ekenin bilmeımin, búgin keletin kúni emes edi soǵan qaraǵanda biz týraly birdeńe estip qoıǵan bolýy kerek,—dep úlken úıge ketti. Syǵyraıǵan álsiz jaryqpen kitap oqyp otyrǵan Tanashbaı aǵasyn uzaq kútti. Ózi de birtúrli sharshap esinep aldy. Túnniń kúzgi salqyny daladan endi ot jaǵyla qoımaǵan kishkene úıge kelip, birte-birte bunyń boıyna da tarap tońdyra bastady.

Aǵasynan bir habardy kúte-kúte sharshaǵan Tanashbaı terezeniń aldyna kelip úlken úı jaqqa qarap edi, as úıdegi stolǵa jaqyn jerde, shashyn taqyrlap alyp tastaǵan basyn alaqanymen baptaı sıpap, aǵash tósekte qısaıyp shaı iship otyrǵan ákesin kórdi. Aınalaǵa qulaq salyp edi bári tynysh ári beıbit sıaqty bolyp kórindi. Jyly úıge barmaq bolyp dalaǵa shyǵa bermek edi, daladan ústine qyzýy mol shoq salynǵan temir astaýshasyn kóterip sheshesi kirdi. Júzinde baǵanaǵy ashýdyń izi qalmapty. Buǵan burylyp bir qarap aldy da:

— Ákeń seni surap jatyr, ázirshe kórinbeı tura tur. Qoı izdep ketti dedik. Ózi sharshap kelgen eken. Aý-jaıyn baıqaıyq. Ana qylyǵyńdy bilse ol ońdyrmaı terińdi sypyryp alady bildiń be? — dedi. — Aı, júgirmek-aı. Ana jaryqty óshir de má myna jeketti kıip al, — dep ústindegi qalyń kúrteshesin sheship berdi. Jaryqty shyǵa bere ózi sóndirip kete bardy.

***

Túnniń bir ýaǵynda qatty tońyp jatyp oıansa, jastyǵy kózderinen sorǵalaı aqqan jastan sý bolyp qalǵan eken. Ústine apasy ma, aǵasy ma japqan eski ton jerge túsip ketipti. Baǵana jyp-jyly bolyp turǵan úı ishin qaıtadan daladaǵydaı túngi sýyq qaıta jaýlap alyp, óne boıyn aıamaı tońdyryp tastaǵan eken. Tanashpaı uıqyly-oıaý kúıinde dirildep bir ýys bolǵan kúıde úlken úıge kirip kelgende mundaǵylar áldeneni aıtyp sonyń qyzyǵyna máz bola kúlisip jatyr eken. Muny jańa kórgen ákesi baǵanaǵy ashýy tarap ketkendeı:

— Mynaý Tanashpaı ǵoı, meniń qara tentegim osy ulymnan birdeńe shyǵady, sharýaǵa da pysyq, ótkirligi de bar. Ózim sıaqty naǵyz qaısardyń ózi. O, altynym-aý kele ǵoı, — dep qushaǵyna alyp otyryp biraz aınalyp-tolǵandy.

— Tońyp qalypty ǵoı ózi, meniń Janataıym ekeýi endi biraz jylda amandyq bolsa mektep bitirip, qandaı daıyndyqtaryń bar qane. Men kelinshek ákelemin dep turar bir kúni, — Daýylbaı kúlimsireı qarap áńgimeleı bastap edi, sheshesi qaıtesiń sony degendeı.

— Ana úlkeni bolmasa bunyń aqyly áli kire qoıǵan joq qoı, — dep qomsynyp qalǵandaı boldy.

— Meniń balamdy tentek deısińder ózi ne shyqsa da osy tentekterden shyǵady ǵoı. Áli osy balama jalynatyn bolasyńdar. Jumysker, qaıyrymy mol meniń balamnyń, muǵalimderi sabaq oqy dep jatady, sol oqýdan da keıde paıda az ba deımin adamǵa. Naqa bir zıyny tereń adam bolmasa. Osy qalyń qaıratymen-aq meniń ulym eshkimnen kem bolady dep oılamaımyn,—dep Jaýynǵalı áıeline qarap qoıyp balasynyń ózine tartqan minezine jubatý izdegendeı oılanyp otyryp qaldy.

— Meniń Manashym ǵoı aqyldy, quddy naǵashysyna tartqan. Adam degen óziniń tegine tartpaı tura ma, ana ózińe tartqan ulyńa aqyl aıtyp, tártipti bolyp júr, men endigi kelgenshe sabaǵyńdy jaqsy oqy, muǵalimderdiń aıtqanyn buljytpaı orynda dep aıt,— dep sheshesi osy sátte óziniń sharshap júrgenin aıtyp birtalaı shaǵynyp aldy.

— Estidiń ǵoı balam, — dedi ákesi Tanashpaıdy basynan sıpaǵan kúıi,—sendeı kúnimizde bir japyraq nanǵa zar bolyp, áke-shesheniń bir aýyz jyly sózin estı almaı kóringenniń esiginde júrdik qoı jetim bop, myna Daýylbaıdyń ákesi qol ushyn bermese kim bilsin qazir qaı qıynda, ot ottap, sý keship júrerimizdi,— dep toqtap qaldy.

— Jaryqtyq sol kisi edi aldymyzǵa alty qara salyp, aǵaıynnyń kózi edi jetektep ákep úı qylǵan. Myna uldar bile me eken sol ómirdiń qıyndyqtaryn. Soǵysty kórdik, tyldaǵy asharshylyqty kórdik. Ótti de ketti ǵoı bári. Adam balasy qıyndyq kórmegen soń ne bolsa soǵan áýes kelip, ómirin ne bolsa soǵan qyzyqqan bos áýreshilikpen ótkizedi-aý deımin, — dep búgingi jastardyń keı qylyqtaryn sheshesi birtalaı sóz etip baryp toqtady.

— Osy kezde jastar bilmeıdi deısizder men áýeli osy aýyldyń shaldarynan sizder estimegen ejelgi nárselerdi jazyp alyp, tyńdap bilip júrmin. Bul ózi eshbir oqýlyqta joq, biz úshin kerek tarıhtyń naǵyz ózi eken. Biz naǵyz tarıh kitapta dep júrsek anyq shyndyq nárseler aınaladaǵy ómirde bolyp jatady eken. Áke, aǵa meniń osyǵan kózim jetip, keıingi kezde sol tapqanyma qýanyp ta júrmin, — dep Manashpaı úlkenderdiń áńgimesine tyń lep berip olardyń aıtqanynyń shyndyq ekenine kóp derek keltirip dáleldep bergendeı eleńdesip qýanyp qaldy.

Úlkenderdiń áńgimesi qyza túskende bir shette qomsha ústine domalaı ketip erkelep jatqan eki ul endi uıqy qysqandyqtan qalǵyp ketip, eki betteri qyzara albyrap, kózderi jumylyp baryp qaıta oıanyp otyr eken. Qara kúreń júzdi orta jastan asqan Jaýynǵalı bıylǵy jazdyń qýańshylyǵyn aıtyp, qystyń da mundaıda qatty bolyp ketetinin eskermese arty jutqa ulasyp ketýi múmkindigin de dáleldeı sóılep otyrdy.

Bular ótken jylǵy qystyń jaıly bolǵanyna rızalyqpen bıylǵy kúzge jeter amaldaryn sóz ete júrip dalaǵa shyqqanda ,túngi aspandaǵy juldyzdar sırep qalǵan eken. Taý qoınaýyn jaǵalaı soǵyp aýyl ishin aralap júrgen kúzgi túnniń sýyq jeline úıdiń janyndaǵy záýlim terektiń sarǵaıǵan japyraqtary qaltyraı dirildep, alyp butaqtar teńselgen saıyn aıaq astyna ushyp túsip jatyr.

Túngi qonaqtan qarańǵyda Janataıdy jetelep kele jatyp Daýylbaı:

— Marqum ákeıdiń elý jyl burynǵy jasaǵan jaqsylyqtaryn bular umytpaǵan eken-aý, — dep oılady.

---