Kıeli orda mektebim, júrekte saqtap ótemin!
Kıeli orda mektebim, júrekte saqtap ótemin!
Sońǵy qońyraý senarııi
Mektep dırektorynyń tárbıe oqý jónindegi orynbasary:
Urpaǵyń maqtanýǵa bolsa laıyq
Biz búgin maqtanaıyq jar salaıyq
Bıylǵy 11 - shi synyp túlekterin
Qurmetpenen qol soǵyp qarsy alaıyq
Bitirýshi túlekterdi qurmetpen ortaǵa shaqyramyz. Qoshemettep qarsy alyńyzdar!
11 «AB» synyp oqýshylary.
Flesh mob bıleıdi
Juldyz: Búgin - alǵashqy qońyraý men sońǵy qońyraýdyń arasyn jalǵaǵan 11 jyldyń márege jetken kún.
Búgin - «mektebim, ustazym» dep kóńiliń qımastyq keshken kún.
Búgin - atań aq jol tilep, aq bata bersem degen kún.
Búgin - ájeń erke ulanynyń erjetkenin kórsem degen kún.
Búgin - ákeń qyzym boı jetti dep maqtanǵan kún
Búgin – anań ulym er jetti dep shattanǵan kún.
Búgin - ustazyńnyń janynda shákirt bolyp sońǵy ret toptalǵan kún.
Búgin - arman qýyp alysqa attanar kún.
Juldyz Nursultan: Bul kún – mektep tarıhynda, mektep bitirýshi túlekter esinde máńgi óshpeıtin kún.
Nursultan: - Armysyzdar, ustazdar, qonaqtar, ata - analar, oqýshylar! «Kıeli orda mektebim, júrekte saqtap ótemin!» atty saltanatty jıynǵa jınalǵan qaýym.
Juldyz:- Mine taǵy bir oqý jyly aıaqtalyp, bizdiń mektebimizdiń ---- túlegi búgingi saltanatty jıynda balalyqpen, mekteppen qoshtasqaly tur.
Nursultan:-- Jas júrektiń ómirlik qushtary – gúl,
Baǵban - ustaz baýlyǵan qustary bul.
Qoshtasyp búgingi kún uıasynan
Sol qustardyń bir toby ushqaly tur.
Juldyz: - Bilimdi shákirtterin aıalaǵan
Jaqsylyǵyn eshkimnen aıamaǵan,
Saıaly baq, janashyry jas urpaqtyń
«Ustaz» degen aıaýly, ardaqty adam.
Nursultan: --- Kúmbirleı kúı estilse dombyradan
Kóńilge shattyq sezim qondyrar án.
Shymyrlaı shyqqan kezde shyrqaý kókke
Elitip tula boıyń balbyraǵan.
Hor «Ustazym»
Manazlá apaı: Qurmetti ustazdar, oqýshylar, ata - analar jáne qonaqtar!
Búgingi «Syńǵyrla, sońǵy qońyraý!» saltanatty jıynymyzǵa 1969 jyly bitirgen mektep túlekteri ortamyzda.
Balalyq shaq - bári ystyq, ortaq bári
45 jyl boldy japqaly sol qaqpany
45 jyl boldy mektepten túlep ushyp
Árqaısysy san taraý jol tapqaly
Osydan 45 jyl buryn mektep tabaldyryǵyn attap úlken ómirge qadam basqan 1969 jyly bitirgen 10 «ab» synyp túlekterin qol soǵa qarsy alaıyq.
Manazılá apaı: - Tek júrekten arnalar sózimiz de,
Jaqsylyqqa jaralǵan júregińiz.
Sóz bereıik qurmetpen ózińizge
Shákirtterge arnalsyn tilegińiz.
Sóz kezegi 45 jyldyq túlekterge beriledi.
Nursultan: Ustazdarǵa alǵys aıta otyryp, barlyq ustazdardyń qurmetine Temirlannyń oryndaýynda «Ustazym» ánin qabyl alyńyzdar.
Juldyz: -- Jaqsy shákirt azamat atanady,
Halqynan ata - anadan bata alady.
Urpaǵyna aıtsyn dep aq tilegin,
Ortaǵa shaqyraıyq ata - anany.
Sóz kezegi qurmetti de qadirli ata - analarymyz atynan:--- Asylbek aǵaǵa beriledi..
Án: «Altyn anam» oryndaıtyn Aıbar
Nursultan: - Aldaryńnan arman joly ashylady.
Túlekterge baqyt gúli shashylady.
Qımastyqpen 11 - diń altyn kiltin
İzin basar synypqa tapsyrady.
Bilimniń altyn kiltin 2014 jylǵy «Altyn belgi» úmitkeri Kósem Gúldana 2015 jylǵy túlekterge tapsyrady.
Gúldana: - Bilimge basqan jastaryń,
Ǵylymdy izder úńilip,
Ómirge sapar bastadyq,
Aldymda kúlip tur úmit.
Bilimdi quıyp sanańa
Shákirt bolyńdar bilikti.
Ornymyzdy nyq basar dep,
Tapsyramyz «Altyn kiltti»
10 synyp: - Qanatyn qaǵar aq joldan
Bolyńdar sender jańa urpaq.
Jarqyrańdar juldyzdaı
Qarasyn jurt tańyrqap.
Aıaqtap búgin mektepti
Gúlderge toldy qoldaryń.
Shattyqtan tipti es ketti,
Sát - sapar bolsyn joldaryń.
Namazbekti «Qurdasym» ánimen qarsy alyńyzdar.
Juldyz:
Qymbatty mektep bitirýshi jas túlekter!
Naǵyz júrek tebirenterlik sát te kelip jetti. 11 jyl boıy ár sabaq arasynda estip, bilip dostasqan ádemi qońyraý úni bitirýshiler úshin sońǵy ret soǵylmaq.
Bári – syn, aralasyń, ómir aýylyń,
Bári - shyn, qoshtasarda qońyraý muń
Mánisin uǵasyńdar ótken kúnniń,
Daýysyn estiginde qońyraýdyń
Kıeli orda mektebim, júrekte saqtap ótemin! júkteý
Sońǵy qońyraý senarııi
Mektep dırektorynyń tárbıe oqý jónindegi orynbasary:
Urpaǵyń maqtanýǵa bolsa laıyq
Biz búgin maqtanaıyq jar salaıyq
Bıylǵy 11 - shi synyp túlekterin
Qurmetpenen qol soǵyp qarsy alaıyq
Bitirýshi túlekterdi qurmetpen ortaǵa shaqyramyz. Qoshemettep qarsy alyńyzdar!
11 «AB» synyp oqýshylary.
Flesh mob bıleıdi
Juldyz: Búgin - alǵashqy qońyraý men sońǵy qońyraýdyń arasyn jalǵaǵan 11 jyldyń márege jetken kún.
Búgin - «mektebim, ustazym» dep kóńiliń qımastyq keshken kún.
Búgin - atań aq jol tilep, aq bata bersem degen kún.
Búgin - ájeń erke ulanynyń erjetkenin kórsem degen kún.
Búgin - ákeń qyzym boı jetti dep maqtanǵan kún
Búgin – anań ulym er jetti dep shattanǵan kún.
Búgin - ustazyńnyń janynda shákirt bolyp sońǵy ret toptalǵan kún.
Búgin - arman qýyp alysqa attanar kún.
Juldyz Nursultan: Bul kún – mektep tarıhynda, mektep bitirýshi túlekter esinde máńgi óshpeıtin kún.
Nursultan: - Armysyzdar, ustazdar, qonaqtar, ata - analar, oqýshylar! «Kıeli orda mektebim, júrekte saqtap ótemin!» atty saltanatty jıynǵa jınalǵan qaýym.
Juldyz:- Mine taǵy bir oqý jyly aıaqtalyp, bizdiń mektebimizdiń ---- túlegi búgingi saltanatty jıynda balalyqpen, mekteppen qoshtasqaly tur.
Nursultan:-- Jas júrektiń ómirlik qushtary – gúl,
Baǵban - ustaz baýlyǵan qustary bul.
Qoshtasyp búgingi kún uıasynan
Sol qustardyń bir toby ushqaly tur.
Juldyz: - Bilimdi shákirtterin aıalaǵan
Jaqsylyǵyn eshkimnen aıamaǵan,
Saıaly baq, janashyry jas urpaqtyń
«Ustaz» degen aıaýly, ardaqty adam.
Nursultan: --- Kúmbirleı kúı estilse dombyradan
Kóńilge shattyq sezim qondyrar án.
Shymyrlaı shyqqan kezde shyrqaý kókke
Elitip tula boıyń balbyraǵan.
Hor «Ustazym»
Manazlá apaı: Qurmetti ustazdar, oqýshylar, ata - analar jáne qonaqtar!
Búgingi «Syńǵyrla, sońǵy qońyraý!» saltanatty jıynymyzǵa 1969 jyly bitirgen mektep túlekteri ortamyzda.
Balalyq shaq - bári ystyq, ortaq bári
45 jyl boldy japqaly sol qaqpany
45 jyl boldy mektepten túlep ushyp
Árqaısysy san taraý jol tapqaly
Osydan 45 jyl buryn mektep tabaldyryǵyn attap úlken ómirge qadam basqan 1969 jyly bitirgen 10 «ab» synyp túlekterin qol soǵa qarsy alaıyq.
Manazılá apaı: - Tek júrekten arnalar sózimiz de,
Jaqsylyqqa jaralǵan júregińiz.
Sóz bereıik qurmetpen ózińizge
Shákirtterge arnalsyn tilegińiz.
Sóz kezegi 45 jyldyq túlekterge beriledi.
Nursultan: Ustazdarǵa alǵys aıta otyryp, barlyq ustazdardyń qurmetine Temirlannyń oryndaýynda «Ustazym» ánin qabyl alyńyzdar.
Juldyz: -- Jaqsy shákirt azamat atanady,
Halqynan ata - anadan bata alady.
Urpaǵyna aıtsyn dep aq tilegin,
Ortaǵa shaqyraıyq ata - anany.
Sóz kezegi qurmetti de qadirli ata - analarymyz atynan:--- Asylbek aǵaǵa beriledi..
Án: «Altyn anam» oryndaıtyn Aıbar
Nursultan: - Aldaryńnan arman joly ashylady.
Túlekterge baqyt gúli shashylady.
Qımastyqpen 11 - diń altyn kiltin
İzin basar synypqa tapsyrady.
Bilimniń altyn kiltin 2014 jylǵy «Altyn belgi» úmitkeri Kósem Gúldana 2015 jylǵy túlekterge tapsyrady.
Gúldana: - Bilimge basqan jastaryń,
Ǵylymdy izder úńilip,
Ómirge sapar bastadyq,
Aldymda kúlip tur úmit.
Bilimdi quıyp sanańa
Shákirt bolyńdar bilikti.
Ornymyzdy nyq basar dep,
Tapsyramyz «Altyn kiltti»
10 synyp: - Qanatyn qaǵar aq joldan
Bolyńdar sender jańa urpaq.
Jarqyrańdar juldyzdaı
Qarasyn jurt tańyrqap.
Aıaqtap búgin mektepti
Gúlderge toldy qoldaryń.
Shattyqtan tipti es ketti,
Sát - sapar bolsyn joldaryń.
Namazbekti «Qurdasym» ánimen qarsy alyńyzdar.
Juldyz:
Qymbatty mektep bitirýshi jas túlekter!
Naǵyz júrek tebirenterlik sát te kelip jetti. 11 jyl boıy ár sabaq arasynda estip, bilip dostasqan ádemi qońyraý úni bitirýshiler úshin sońǵy ret soǵylmaq.
Bári – syn, aralasyń, ómir aýylyń,
Bári - shyn, qoshtasarda qońyraý muń
Mánisin uǵasyńdar ótken kúnniń,
Daýysyn estiginde qońyraýdyń
Kıeli orda mektebim, júrekte saqtap ótemin! júkteý