Lepti sóılem
Qazaq tili fakúltatıv
Taqyryby: Lepti sóılem
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Lepti sóılem týraly túsinik berý. Ótken taqyryptar boıynsha bilimderin baıqaý.
Damytýshylyq: Oqytýdyń tıimdi ádisterin, formalaryn engizý.
Baılanystyra sóıleýdi jáne jazýdy damytý, tynys belgilerin durys qoıa bilýge daǵdylandyrý.
Tárbıelik: Taza jazýǵa, ádeptilikke, jaǵympaz qylyqtardan aýlaq bolýǵa tárbıeleý.
Sabaq tıpi: Aralas sabaq
Ádisi: Oı shabýyly, toppen jumys, suraq - jaýap,
Kórnekiligi: Sandyq, sýretter, rebýs, sózjumbaq, ereje
Sabaqtyń barysy: 1 Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úı jumysyn tekserý.
3. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. «áripti sóılet» oıyny
1 - top Shana sózin quraıdy.
Sóılem degenimiz ne?
Sóılemderiń neshe tıanaqty oıdy bildiredi?
2 - top. Aıaz sózin quraıdy.
Habarly sóılem degenimiz ne?
3 - top. Qar sózin quraıdy.
Suraýly sóılem degenimiz ne?
Qandaı tynys belgisi qoıylady?
4. Jańa sabaq. Rebýs sheshý. Lepti sóılem
Sóılem
↓
Habarly sóılem
Suraýly sóılem
Lepti sóılem
M. Álimbaevtiń «Kim jomart? Ne jomart?» óleńin oqý.
- Kim jomart?
- Batyr jomart
Halyq úshin janyn bergen!
- Kim jomart?
- Ustaz jomart
Bar balaǵa tálim bergen!
- Ne jomart?
- Jer jomart
- Adamzatty asyraǵan!
- Ne jomart?
- Kún jomart
Jerge nury shashyraǵan!
Jomart sózin qalaı túsinesińder. Eshkimge jaqsylyǵyn aıamaıtyn
keńpeıildilikti aıtamyz.
Jomarttyqqa taǵy kimderdi jatqyzýǵa bolady
- ana jomart, balalaryn áldıleıtin
- dáriger jomart, aýyrǵanda emdeıtuǵyn
Osy óleńnen lepti sóılemdi tabý.
Lepti sóılem degenimiz - adamnyń kóńil - kúıin, bildiretin sóılemdi aıtamyz. Olar kóterińki daýyspen aıtylady. Lepti sóılemnen soń «!» lep belgisi qoıylady.
Ertede bir baı ómir súripti. Ol óte dáýletti dúnıe qumar bolypty. Onyń sıqyrly sandyǵy bolypty. Bir kúni ol osy baılyqtyń bárin ne isteımin dep oılanypty. Men osy baılyǵymdy bilim alyp jatqan balalarǵa bereıin dep sheshipti.
1 - top. Sóılemdi lepti sóılemderge aınaldyryp jaz.
Aýyldan atam keldi. Alaqaı, aýyldan atam keldi!.
Dalanyń aýasy taza. Dalanyń aýasy qandaı taza!
Demalysqa shyqtyq. Ýra, demalysqa shyqtyq!
2 - top. Orny aýystyrylǵan sózderden sóılem qurastyr.
1. Tamasha, kún, búgin, qandaı
2. Ormanda, aıý, súredi, ómir
3. Kitaphanaǵa, barasyń ba, sen
3 - top. Sýretke qarap áńgime quratý. Lepti sóılem qatystyrý.
Sandyqtyń jaýaby: - Rahmet.
Bilimderiń kóp bolsa, dostaryń da kóp bolady.( birge oqıdy)
1 - top. Habarly sóılem.
2 - top. Suraýly sóılem.
3 - top. Lepti sóılem.
Sandyqtyń jaýaby: Jaraısyńdar
Bilimdi izdeı berseń, tolyp kóbeıedi.
Al dúnıeni jarata berseń, azaıyp qurıdy.
Lepti sóılem qandaı kóńil-kúıde aıtylady eken?
Lepti sóılem
«Tynys belgileri» áńgimesi.
Sabaqty bekitý: Sózjumbaq
Qorytyndy: Baǵalaý, madaqtaý
Úıge tapsyrma: Gazet jýrnaldan lepti sóılem jazyp kelý.
Qyzylorda qalasy,
№172 orta mekteptiń bastaýysh synyp muǵalimi
Ábýsaǵatova Maıra
Taqyryby: Lepti sóılem
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Lepti sóılem týraly túsinik berý. Ótken taqyryptar boıynsha bilimderin baıqaý.
Damytýshylyq: Oqytýdyń tıimdi ádisterin, formalaryn engizý.
Baılanystyra sóıleýdi jáne jazýdy damytý, tynys belgilerin durys qoıa bilýge daǵdylandyrý.
Tárbıelik: Taza jazýǵa, ádeptilikke, jaǵympaz qylyqtardan aýlaq bolýǵa tárbıeleý.
Sabaq tıpi: Aralas sabaq
Ádisi: Oı shabýyly, toppen jumys, suraq - jaýap,
Kórnekiligi: Sandyq, sýretter, rebýs, sózjumbaq, ereje
Sabaqtyń barysy: 1 Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úı jumysyn tekserý.
3. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. «áripti sóılet» oıyny
1 - top Shana sózin quraıdy.
Sóılem degenimiz ne?
Sóılemderiń neshe tıanaqty oıdy bildiredi?
2 - top. Aıaz sózin quraıdy.
Habarly sóılem degenimiz ne?
3 - top. Qar sózin quraıdy.
Suraýly sóılem degenimiz ne?
Qandaı tynys belgisi qoıylady?
4. Jańa sabaq. Rebýs sheshý. Lepti sóılem
Sóılem
↓
Habarly sóılem
Suraýly sóılem
Lepti sóılem
M. Álimbaevtiń «Kim jomart? Ne jomart?» óleńin oqý.
- Kim jomart?
- Batyr jomart
Halyq úshin janyn bergen!
- Kim jomart?
- Ustaz jomart
Bar balaǵa tálim bergen!
- Ne jomart?
- Jer jomart
- Adamzatty asyraǵan!
- Ne jomart?
- Kún jomart
Jerge nury shashyraǵan!
Jomart sózin qalaı túsinesińder. Eshkimge jaqsylyǵyn aıamaıtyn
keńpeıildilikti aıtamyz.
Jomarttyqqa taǵy kimderdi jatqyzýǵa bolady
- ana jomart, balalaryn áldıleıtin
- dáriger jomart, aýyrǵanda emdeıtuǵyn
Osy óleńnen lepti sóılemdi tabý.
Lepti sóılem degenimiz - adamnyń kóńil - kúıin, bildiretin sóılemdi aıtamyz. Olar kóterińki daýyspen aıtylady. Lepti sóılemnen soń «!» lep belgisi qoıylady.
Ertede bir baı ómir súripti. Ol óte dáýletti dúnıe qumar bolypty. Onyń sıqyrly sandyǵy bolypty. Bir kúni ol osy baılyqtyń bárin ne isteımin dep oılanypty. Men osy baılyǵymdy bilim alyp jatqan balalarǵa bereıin dep sheshipti.
1 - top. Sóılemdi lepti sóılemderge aınaldyryp jaz.
Aýyldan atam keldi. Alaqaı, aýyldan atam keldi!.
Dalanyń aýasy taza. Dalanyń aýasy qandaı taza!
Demalysqa shyqtyq. Ýra, demalysqa shyqtyq!
2 - top. Orny aýystyrylǵan sózderden sóılem qurastyr.
1. Tamasha, kún, búgin, qandaı
2. Ormanda, aıý, súredi, ómir
3. Kitaphanaǵa, barasyń ba, sen
3 - top. Sýretke qarap áńgime quratý. Lepti sóılem qatystyrý.
Sandyqtyń jaýaby: - Rahmet.
Bilimderiń kóp bolsa, dostaryń da kóp bolady.( birge oqıdy)
1 - top. Habarly sóılem.
2 - top. Suraýly sóılem.
3 - top. Lepti sóılem.
Sandyqtyń jaýaby: Jaraısyńdar
Bilimdi izdeı berseń, tolyp kóbeıedi.
Al dúnıeni jarata berseń, azaıyp qurıdy.
Lepti sóılem qandaı kóńil-kúıde aıtylady eken?
Lepti sóılem
«Tynys belgileri» áńgimesi.
Sabaqty bekitý: Sózjumbaq
Qorytyndy: Baǵalaý, madaqtaý
Úıge tapsyrma: Gazet jýrnaldan lepti sóılem jazyp kelý.
Qyzylorda qalasy,
№172 orta mekteptiń bastaýysh synyp muǵalimi
Ábýsaǵatova Maıra
You Might Also Like
