InfoHub Logo

1 synyp
Álippe
Sabaqtyń taqyryby: Mm dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty: 1. Mm dybysy men árpin tanytý. M dybysynyń úndi daýyssyz dybys ekenin jáne sóz ishinde keletin ornyn, býyn, sóz sońynda dybystalý ereksheligin tanytý.
2. Mm dybysy bar sózderge dybystyq, býyndyq taldaý jasap, sóz, sóılem quratyp shyǵarmashylyq iskerlikterin qalyptastyrý.
3. Oqýshylardy ujymdyq syılastyqqa, bir - birin qadirleýge, oqý quraldaryn uqypty ustaýǵa, adamgershilik qaǵıdalardy ustana bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Mm árpiniń baspa, jazba túri, áripter kasasy, sýretter, shyǵarmashylyq tapsyrmalar úlestirme materıaldary, slaıd, keste t, b.
Pánaralyq baılanys: Dúnıetaný, Ana tili
Sabaq túri: Jańa bilim meńgertý
Oqytý ádisi: Syn turǵysynan oılaýdy damytý, damyta oqytý ádisteri

Sabaqtyń júrý barysy:
I. Qyzyǵýshylyqty oıatý:
A) Shattyq sheńberi

II. Úı tapsyrmany tekserý:
- Dd dybysyna sóz quratý. sózden sóılem oılatý.
- Oqýlyqta berilgen sóz, sóılemderdi tizbektep oqytý.

A) Joǵalǵan sózdi tap!
Dana al.
Dýlat qara.
qoı qorala.
Tirek sózder: dop, Aıdar, torpaq

Á) «Áripter eline saıahat»
Qyzyl úıshik......
Kók úıshik.........
(Aa, Tt, Pp, Nn, Ǵǵ, Rr, Ll, Ýý, Shsh, Iı, Oo, Qq, Dd)
Dybystalý ereksheligine qaraı úılerine ornalastyraıyq!

B) Jattamaqty jatqa aıt!
- Jazý quralyn ata?
- Dáp - ter
- Ótken sabaqta dápter óleńin jattap edik, qaıtalaıyq:
Dápter
Álippe seniń syrlasyń,
Álippe dosyń bolady.
Áripterdiń shuǵylasy,
Dápterińe qonady.
Aıtqan sózin qupta da,
Ustazyńdy qurmette,
Dápterińdi kút bala,
Dápterińdi qurmette!

III. Maǵynany taný:
A) Sóz jumbaq shesheıik:
1. Qyzdar alqasy (m) onshaq
2. Úı janýarlaryn bir sózben ne deımiz? (m) al
3. Kóılek neden tigiledi? (m) ata
4. Kıim toqylatyn aq ulpa? (m) aqta
Sózjumbaq sheshýindegi sózderdi býynǵa bólip aıtyp, birinshi dybystaryna mán berip qaraıyq.
Mon - shaq, mal, ma - ta, maq - ta sóz basynda Mm dybysy estilip tur.
Olaı bolsa, barlyǵymyz hormen M dep dybystap kóreıik.
Mm dybysy aýyz qýysynan kedergige ushyrap qysylyp aıtylady. Olaı bolsa, Mm daýyssyz úndi dybys.
Mm árpin baspa, jazba túrin tanystyryp, aýada jazý
Á) Sýret boıynsha jumys: (Oqýshylarǵa áńgimeletý)
Monshaq
Bul - monshaq. Qyzdar monshaqty ásemdik úshin taǵady.
Kombaın
Bul - kombaın. Kombaın maqta alqabynda maqta ordy.
Maqta
Bul - maqta. Maqtadan kıim toqylady.
Oımaq.
Bul - oımaq. Oımaqty is tikkende qoldanady.

B) Oqýlyqpen jumys:
- Baǵanda berilgen sózderdi oqytý
- Mátinmen jumys: «Tamaq»
Tamaqtyń adam úshin mańyzyn uǵyndyrý.

V) Sózdik jumys:
Mol - kóp
Maqal - naqyl sóz
Oımaq - is tikkende saýsaqqa kıetin buıym.
Qarmaq - balyqshy quraly
G) Dáptermen jumys:
Mm árpin jazý

IV. Oı tolǵanys: Shyǵarmashylyq tapsyrmalar:
A) Bir sózden kóp sóz oıla:
1 top: ----------------------------- 2 top: -------------------------- 3 top:
Monshaq ----------------------------- Oımaq ------------------------- Maqta
(On, shaq, oshaq, monsha) ------------(aq, oı, maı, qoı, aı) ---------- (Mata, aq, aqta, tamaq)
Á) Pıramıda qurastyrý:
---- 1. Búgin tanysqan árip (M)
-------- 2. Bastaǵy negizgi múshe (Mı)
------------ 3. Tamaq (Maı)
----------------- 4. Kıim toqylatyn buıym (Mata)

B) Dúkennen azyq - túlik alý:
Myna jumbaqsóz sheshimin taýyp, kárzeńkege salaıyq:
1. As atasy -(nan)
2. Ózi tátti, tez erigen
Sháıdiń dámin keltirgen. (qant)
3. Nanmen birge jaǵylǵan
Barlyq bala dám alǵan - (maı)
4. Domalaq onyń pishini.
Ol da bir nannyń úlgisi –(toqash)
5. Súttiń de bir túri bar uıytylǵan ishýge arnaıylap qoıytylǵan -(aıran)
Kárzeńkedegi sózderdi oqý, bulardy bir sózben ne deımiz?
- Tamaq deımiz.
- Tamaq ne úshin qajet?
- Adam ómiri úshin taǵy da neler qajet?
- Tamaq sózine dybystyq taldaý jasaý

V) «Biz ne úırendik?»
Árip, dybys
M – daýyssyz, úndi, sózdiń barlyq býynynda keledi

V. Úıge tapsyrma: Mátindi oqý, jazý
Baǵalaý: Oqýshylardy marapattaý