Jyr dúldili, kúı kúmbiri
Sabaqtyń maqsaty: Jergilikti aqyn ánuran avtorlarynyń biri Jumeken Nájimedenovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵynan maǵlumattar berip, tanystyrý arqyly balalardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Aqynnyń kúılerin tyńdatý, kúıshilik ónerge degen súıispenshiligin arttyrý. Ánuranymyzdy qurmetteýge, týǵan jerimizdi qasterlep súıe bilýge úıretý. Ár búldirshindi óz eliniń patrıoty bolýǵa baýlý. Aqyn shyǵarmalarynan úzindiler oqý arqyly balalardyń oılaryn ushtaý, tilderin ustartý, qıaldaryn damytý.
Kórnekti quraldar: Aqynnyń otbasylyq sýretteri (slaıd arqyly )
Aqynnyń kitap kórmesi. Kóriniske baılanysty kıiz úı jabdyqtary.
Jeltoqsannyń qara bultty qaharly kúnderinde Almaty kóshelerinde lek - legimen sherý tartqan qazaq jastary bir urandy aspandata shyrqap edi. Ol qaı án, qandaı án ekeni esterińde me? Esterińde bolmasa eske sala keteıin. Ol «Meniń Qazaqstanym» - áni bizdiń memleketimizdiń án uranyna aınaldy.
Taspadan ánurany oryndalady.
- Balalar osy «Meniń qazaqstanym» ániniń avtory kim ekenin bilemiz be?
- Balalardyń jaýaby:
Sózin jazǵan Jumeken Nájimedenov pen N. Á. Nazarbaev, ánin jazǵan Sh. Qaldaıaqov.
Júrgizýshi: 1955 jyly «Meniń qazaqstanym» - áni dúnıege kelgende aqyn J. Nájimedenov kúnderdiń kúninde osy ánniń án uranǵa aınalaryn bildi me eken? «Meniń elim, meniń jerim» dep jyrlaǵan Táýelsizdik tuǵyryna otyrar kún bolaryn bildi me eken? Zaman aǵymyna qaraı án uran avtordyń biri elbasymyz N. Á. Nazarbaev «Meniń qazaqstanym» ániniń keıbir shýmaqtaryna ózgerister engizip, ánuran avtory atandy.
Urpaqqa jol ashqan,
Keń baıtaq jerim bar.
Birligi jarasqan,
Táýelsizdik elim bar – dep
Júrek terbeı, áýeleı shyrqalatyn ánuranymyz alǵash ret 2006 jyly 11 qańtarda Elbasymyzdy qaıta saılap alǵanda shyrqalyp edi. Al, búgin biz ashyq tárbıe saǵatymyzda ánuran avtorlardyń biri QR memlekettik syılyqtyń laýreaty ústimizdegi jyly týǵanyna 75 jyl mereı toıyn toılap jatqan jerles aǵamyz «Jyr dúldili, kúı kúmbiri» Jumeken Sabyruly Nájimedenovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnamaqshymyz.
«Meniń elim, meniń jerim» dep jyrlaǵan Jumeken aqynnyń 75 jyldyq týǵan kúnine oraı jer – jerde túrli sharalar uıymdastyrylyp jatyr. Jaqynda aqyn qurmetine óziniń týǵan aýylynda eskertkish taqta ornatqan. Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń jarlyǵy men QR memlekettik syılyǵynyń ıegeri atandy. Osy mereı toı qarsańynda azda bolsa úlesimizdi qosý maqsatynda balalarymen Jumeken atamyzdyń ómirimen shyǵarmashylyǵyna úńilip, tanysyp edik.
Qazir Elnara qyzymyz Jumeken atamyzdyń ómir jaıynda bilgenin aıtyp bersin.
Elnara: J. Nájimedenov 1935 jyly 28 qarashada Qoshalaq qumynyń Ashaq degen jerinde dúnıege kelgen. Ákesi Sabyrjanuly Otan soǵysynda qaza tabady da Jumeken atasy Nájimeden men ájesi Baqytjamaldyń tárbıesinde bolady.
Júrgizýshi: Nájimeden Qartuly Sabyrjan soǵystan attanarda sorǵa aparyp, tabannyń izin bastyryp alǵan eken. Jańbyrda iz joǵalmasyn dep ústine qazan tóńkerip qoıyp, ulyn saǵynǵanda sol izge qarap muńyn bassa kerek. Nemeresi sol ulynan qalǵan iz dep óte jaqsy kóredi. Jumeken atamyzdyń tárbıesine zor kóńil bóledi.
Ájesi Baqytjamal da óte aqyn kisi bolǵan. Jalǵyz uıadan qalǵan iz dep óbektese de, erkeletip ósirmepti. Ata sózin jastaıynan sanasyna quıyp ósken Jumeken sabyrly da salmaqty jigit bolyp ósedi. Minezi uıań salmaqty jas jigit óleń jazýmen mektepte oqyp júrgende – aq aınalysqanymen óleńderin eshkimge kórsetpeı jasyryn jazady. Jumeken atamyz qazaqtyń naǵyz segiz qyrly bir syrly jigit bolǵan. Óleń jazǵan orys tildi shyǵarmalardy qazaq tiline aýdarǵan, roman jazǵan.
Balalar Jumeken atamyzdyń taǵy qandaı qyrlaryn bilemiz? Asylan aıta qoıshy.
Asylan: Jumeken atamyzdyń taǵy bir tamasha óneri – onyń kúıshilik óneri bolǵan. Ony dombyraǵa úıretken. Atasy onyń sazǵa, áýenge degen áýestigin erte tanyp, ony kúıshilik ónerge baýlydy.
Júrgizýshi: Kúıshilik óner bolashaqta aqyn ómirinde úlken ról atqarady. Mektepti bitirgen soń 1 jyl jumys jasaǵan. Jumeken sol kezderi Almatyǵa joǵary oqý ornyna túsýge attanady.
Kórinis: Aqynnyń ómirinen kórinis, balalardyń sahnalaýynda.
Atasy: Qaraǵym mynaý iz meniń jalǵasym. Osy izdiń jalǵasy sensiń. Qaı zamannyń da uıytqyp soǵar jeli qarmen jańbyry bolady balam. Sol daýylda myna iz joǵalýy múmkin. Sondyqtan myna iz óshpeý kerek. Ol iz sensiń aınalaıyn. Uqtyń ba? Esińnen eshqashan shyǵarýshy bolma. Jadyńda kúı júreginde usta. Bul jerdi bóten aıaqtarǵa, teris nıetti adamdarǵa taptatpaı babalardyń ótken ákeń de sol úshin shahıt ketti. Eldiń azattyǵy úshin ádiletti jeńis úshin jan berdi. Bizdi qoıshy asarymyzdy asap, jasarymyzdy jasadyq.
Al seniń ómiriń aldyńda. Sol ómirdiń qar men jańbyryna tótep berýiń kerek.
(qolyn jaıyp)
Oqımyn degen talabyń oń bolsyn,
Bul seniń eliń, seniń jeriń.
Bul seniń Qazaqstanyń!
Jorytqanda jolyń bolsyn! Aýmın!
Áje: Jolyń aq bolsyn, qulynym dep, jol dorba beredi. Anasy dombyrany berip, mańdaıynan ájesi súıedi.
Júrgizýshi: Osylaısha Jumekeńdi aq batasyn berip, atasy men ájesi Almatyǵa shyǵaryp salady. Alǵashqy jyly barǵanda oqýǵa túse almaı qalǵan. Jumeken Qaraǵandy qalasyna baryp, kómir qazatyn shahtaǵa jumysqa ornalasady. Jumeken atamyzdyń kúıshilik ónerine tánti bolǵan shahta basshylary «qoı mynadaı talantty shahtada ustaǵanymyz bolmas» dep oqýǵa joldama beredi.
Talantty dombyrashy Jumeken atamyz kóp uzamaı konservatorıanyń halyq aspaptar bólimine oqýǵa túsedi. Biraq 1 kýrs oqyǵannan keıin bir jola óleń jazýmen aınalysyp aqyndyqqa bet burady. Ultjandy, Otan súıgish aqyn atamyzdyń qalamynan eline, jerine degen ystyq mahabbaty kıeli shańyraqqa degen saǵynyshyn «Dala», « Týǵan jer», «Qoshalaq taýy», «Meniń Qazaqstanym», «Aq shaǵyl», «Meniń topyraǵym», - degen sıaqty kóptegen shyǵarmalar týady. Óshpes týyndyǵa aınalady. Qazir Jandos pen Malıka, Medet pen Danabek osy óleńderden úzindi oqyp beredi. ( oqıdy) Sózin jazǵan; Á. Ysqabaı, ánin jazǵan; T. Beısembek «Aq besigim» - áni oryndalady.
Júrgizýshi: Balalar búgingi bizdiń«Jyr dúldili, kúı kúmbiri» atty tárbıe saǵatymyzǵa tobymyzdaǵy Arýjan qyzymyzdyń atasy Sansyzbaı Bazarbaıuly qonaqqa kelip otyr.
Qosh keldińiz!
Sansyzbaı atamyzda Jumeken atamyz sıaqty aqyn, óleń jazady. Osy óleńderińiz týraly bizderge áńgimelep berseńiz. Sansyzbaı atamyz sóz alyp, óziniń óleńderi jaıly aıtyp beredi.
Balalar Sansyzbaı atamyzǵa arnap «Jas ulandar jyry» ánin aıtyp, syılyqtaryn beredi. Atamyz balalarǵa batasyn berip qoshtasady. Balalar óz daýystarymen «Meniń qazaqstanym» - gımnin aıtyp beredi.
Kórnekti quraldar: Aqynnyń otbasylyq sýretteri (slaıd arqyly )
Aqynnyń kitap kórmesi. Kóriniske baılanysty kıiz úı jabdyqtary.
Jeltoqsannyń qara bultty qaharly kúnderinde Almaty kóshelerinde lek - legimen sherý tartqan qazaq jastary bir urandy aspandata shyrqap edi. Ol qaı án, qandaı án ekeni esterińde me? Esterińde bolmasa eske sala keteıin. Ol «Meniń Qazaqstanym» - áni bizdiń memleketimizdiń án uranyna aınaldy.
Taspadan ánurany oryndalady.
- Balalar osy «Meniń qazaqstanym» ániniń avtory kim ekenin bilemiz be?
- Balalardyń jaýaby:
Sózin jazǵan Jumeken Nájimedenov pen N. Á. Nazarbaev, ánin jazǵan Sh. Qaldaıaqov.
Júrgizýshi: 1955 jyly «Meniń qazaqstanym» - áni dúnıege kelgende aqyn J. Nájimedenov kúnderdiń kúninde osy ánniń án uranǵa aınalaryn bildi me eken? «Meniń elim, meniń jerim» dep jyrlaǵan Táýelsizdik tuǵyryna otyrar kún bolaryn bildi me eken? Zaman aǵymyna qaraı án uran avtordyń biri elbasymyz N. Á. Nazarbaev «Meniń qazaqstanym» ániniń keıbir shýmaqtaryna ózgerister engizip, ánuran avtory atandy.
Urpaqqa jol ashqan,
Keń baıtaq jerim bar.
Birligi jarasqan,
Táýelsizdik elim bar – dep
Júrek terbeı, áýeleı shyrqalatyn ánuranymyz alǵash ret 2006 jyly 11 qańtarda Elbasymyzdy qaıta saılap alǵanda shyrqalyp edi. Al, búgin biz ashyq tárbıe saǵatymyzda ánuran avtorlardyń biri QR memlekettik syılyqtyń laýreaty ústimizdegi jyly týǵanyna 75 jyl mereı toıyn toılap jatqan jerles aǵamyz «Jyr dúldili, kúı kúmbiri» Jumeken Sabyruly Nájimedenovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnamaqshymyz.
«Meniń elim, meniń jerim» dep jyrlaǵan Jumeken aqynnyń 75 jyldyq týǵan kúnine oraı jer – jerde túrli sharalar uıymdastyrylyp jatyr. Jaqynda aqyn qurmetine óziniń týǵan aýylynda eskertkish taqta ornatqan. Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń jarlyǵy men QR memlekettik syılyǵynyń ıegeri atandy. Osy mereı toı qarsańynda azda bolsa úlesimizdi qosý maqsatynda balalarymen Jumeken atamyzdyń ómirimen shyǵarmashylyǵyna úńilip, tanysyp edik.
Qazir Elnara qyzymyz Jumeken atamyzdyń ómir jaıynda bilgenin aıtyp bersin.
Elnara: J. Nájimedenov 1935 jyly 28 qarashada Qoshalaq qumynyń Ashaq degen jerinde dúnıege kelgen. Ákesi Sabyrjanuly Otan soǵysynda qaza tabady da Jumeken atasy Nájimeden men ájesi Baqytjamaldyń tárbıesinde bolady.
Júrgizýshi: Nájimeden Qartuly Sabyrjan soǵystan attanarda sorǵa aparyp, tabannyń izin bastyryp alǵan eken. Jańbyrda iz joǵalmasyn dep ústine qazan tóńkerip qoıyp, ulyn saǵynǵanda sol izge qarap muńyn bassa kerek. Nemeresi sol ulynan qalǵan iz dep óte jaqsy kóredi. Jumeken atamyzdyń tárbıesine zor kóńil bóledi.
Ájesi Baqytjamal da óte aqyn kisi bolǵan. Jalǵyz uıadan qalǵan iz dep óbektese de, erkeletip ósirmepti. Ata sózin jastaıynan sanasyna quıyp ósken Jumeken sabyrly da salmaqty jigit bolyp ósedi. Minezi uıań salmaqty jas jigit óleń jazýmen mektepte oqyp júrgende – aq aınalysqanymen óleńderin eshkimge kórsetpeı jasyryn jazady. Jumeken atamyz qazaqtyń naǵyz segiz qyrly bir syrly jigit bolǵan. Óleń jazǵan orys tildi shyǵarmalardy qazaq tiline aýdarǵan, roman jazǵan.
Balalar Jumeken atamyzdyń taǵy qandaı qyrlaryn bilemiz? Asylan aıta qoıshy.
Asylan: Jumeken atamyzdyń taǵy bir tamasha óneri – onyń kúıshilik óneri bolǵan. Ony dombyraǵa úıretken. Atasy onyń sazǵa, áýenge degen áýestigin erte tanyp, ony kúıshilik ónerge baýlydy.
Júrgizýshi: Kúıshilik óner bolashaqta aqyn ómirinde úlken ról atqarady. Mektepti bitirgen soń 1 jyl jumys jasaǵan. Jumeken sol kezderi Almatyǵa joǵary oqý ornyna túsýge attanady.
Kórinis: Aqynnyń ómirinen kórinis, balalardyń sahnalaýynda.
Atasy: Qaraǵym mynaý iz meniń jalǵasym. Osy izdiń jalǵasy sensiń. Qaı zamannyń da uıytqyp soǵar jeli qarmen jańbyry bolady balam. Sol daýylda myna iz joǵalýy múmkin. Sondyqtan myna iz óshpeý kerek. Ol iz sensiń aınalaıyn. Uqtyń ba? Esińnen eshqashan shyǵarýshy bolma. Jadyńda kúı júreginde usta. Bul jerdi bóten aıaqtarǵa, teris nıetti adamdarǵa taptatpaı babalardyń ótken ákeń de sol úshin shahıt ketti. Eldiń azattyǵy úshin ádiletti jeńis úshin jan berdi. Bizdi qoıshy asarymyzdy asap, jasarymyzdy jasadyq.
Al seniń ómiriń aldyńda. Sol ómirdiń qar men jańbyryna tótep berýiń kerek.
(qolyn jaıyp)
Oqımyn degen talabyń oń bolsyn,
Bul seniń eliń, seniń jeriń.
Bul seniń Qazaqstanyń!
Jorytqanda jolyń bolsyn! Aýmın!
Áje: Jolyń aq bolsyn, qulynym dep, jol dorba beredi. Anasy dombyrany berip, mańdaıynan ájesi súıedi.
Júrgizýshi: Osylaısha Jumekeńdi aq batasyn berip, atasy men ájesi Almatyǵa shyǵaryp salady. Alǵashqy jyly barǵanda oqýǵa túse almaı qalǵan. Jumeken Qaraǵandy qalasyna baryp, kómir qazatyn shahtaǵa jumysqa ornalasady. Jumeken atamyzdyń kúıshilik ónerine tánti bolǵan shahta basshylary «qoı mynadaı talantty shahtada ustaǵanymyz bolmas» dep oqýǵa joldama beredi.
Talantty dombyrashy Jumeken atamyz kóp uzamaı konservatorıanyń halyq aspaptar bólimine oqýǵa túsedi. Biraq 1 kýrs oqyǵannan keıin bir jola óleń jazýmen aınalysyp aqyndyqqa bet burady. Ultjandy, Otan súıgish aqyn atamyzdyń qalamynan eline, jerine degen ystyq mahabbaty kıeli shańyraqqa degen saǵynyshyn «Dala», « Týǵan jer», «Qoshalaq taýy», «Meniń Qazaqstanym», «Aq shaǵyl», «Meniń topyraǵym», - degen sıaqty kóptegen shyǵarmalar týady. Óshpes týyndyǵa aınalady. Qazir Jandos pen Malıka, Medet pen Danabek osy óleńderden úzindi oqyp beredi. ( oqıdy) Sózin jazǵan; Á. Ysqabaı, ánin jazǵan; T. Beısembek «Aq besigim» - áni oryndalady.
Júrgizýshi: Balalar búgingi bizdiń«Jyr dúldili, kúı kúmbiri» atty tárbıe saǵatymyzǵa tobymyzdaǵy Arýjan qyzymyzdyń atasy Sansyzbaı Bazarbaıuly qonaqqa kelip otyr.
Qosh keldińiz!
Sansyzbaı atamyzda Jumeken atamyz sıaqty aqyn, óleń jazady. Osy óleńderińiz týraly bizderge áńgimelep berseńiz. Sansyzbaı atamyz sóz alyp, óziniń óleńderi jaıly aıtyp beredi.
Balalar Sansyzbaı atamyzǵa arnap «Jas ulandar jyry» ánin aıtyp, syılyqtaryn beredi. Atamyz balalarǵa batasyn berip qoshtasady. Balalar óz daýystarymen «Meniń qazaqstanym» - gımnin aıtyp beredi.
You Might Also Like
