Apama. Anaǵa syılaımyz. Kim? ne? Suraǵyna jaýap beretin sózder
Sabaqtyń taqyryby: Apama. Anaǵa syılaımyz. Kim? ne? Suraǵyna jaýap beretin sózder.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń kim? ne? Suraǵyna jaýap beretin sózder jaıly bilimderin ary qaraı jalǵastyrý. Oqý men jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý, shapshań oıyn qoryta alýǵa, uqypty jaza bilýge daǵdylandyrý, sóıleý tilin damytýmen qatar balalardyń anaǵa degen súıispenshiligin oıatý, ana eńbegin ardaqtap, qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ádisi - tásilderi: Suraq – jaýap, «Toptastyrý» strategıasy, oıyndar.
Pánaralyq baılanys: Ózin – ózi taný, eńbek, mýzyka.
Kórnekilikter: Qıma qaǵazdar, kúnniń sýreti, tehnıkalyq quraldar,(mýltımedıalyq proektor)
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý. Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Qurmetpenen sizderge
Sálem berdik biz,
Qaıyrly tań!
Qaıyrly kún!
Kúlip shyqty kún búgin
Merekelik osy kún.
- Durys aıtasyńdar oqýshylar, búgin bizde qonaq. Búgin bizde mereke.
- Qazir bizge qaı sabaq?
- Ana tili.
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kóktem.
- Kóktem mezgiliniń qaı aıy?
- Naýryz.
- Kóktemniń neshinshi aıy?
- Birinshi.
- Kóktem mezgili ekenin tabıǵattyń qandaı belgilerinen baıqadyńdar?
Kóktem
↓
Jylǵalardan sý aqty
Qar erıdi
Qustar keledi
Kún jylynady
Báısheshek gúldeıdi
Tórt túlik tóldeıdi
- Kóktemgi alǵashqy gúldi kim ataı alady?
- Báısheshek, jaýqazyn.
- Búgingi sabaqqa jaqsy qatysyp, durys jaýap bergen balalarǵa jaýqazyn men báısheshek gúlin syılaımyn. Al sender analaryńa syılaısyńdar.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý.
- Olaı bolsa úı tapsyrmasyna ne berildi?
- Oqýlyqtyń 103 betindegi 91 jattyǵý jáne «Báısheshek» pen «Jaýqazyn» óleńin jattaý bolatyn.
- Jaqsy oqýshylar barlyǵymyz dápterimizdi ashaıyq. Úı tapsyrmasyn teksereıik.
Kitap – kitaptar, mashına – mashınalar, bala – balalar, úı – úıler.
- Erejeni suraý.
- Kim? kimder? Degen suraqtar adamǵa baılanysty qoıylady: Mysaly: aǵa, ata, ushqysh, analar
- Ne? Neler? Degen suraqtar zattar men janýarlarǵa baılanysty qoıylady.
Mysaly: toqyldaq, qaıyń, mashınalar.
- Olaı bolsa qanekı kim «Báısheshek» pen «Jaýqazyn» óleńin jatqa aıtyp beredi?
- (3 - 4 oqýshydan suraý).
- Balalar oıyn oınaǵyńyz kele me?
- Ia
- Olaı bolsa sendermen «Báıge» oıynyn oınaımyz.
1. Oń jaqtaǵy 20 - jumbaqtyń sheshýin tap.
Syldyrdan qorqady, talyryp jortady (Qoıan).
2. Sol jaqtaǵy 10 – maqaldyń jalǵasyn tap.
Siz degen – ádep,........ (Biz degen qurmet)
3. Ortadaǵy 50 - Qustar sózine sóılem qura
4. Oń jaqtaǵy 30 – Qazaqstan
Respýblıkasynyń rámizderin ata?
5. Sol jaqtaǵy 20 - (Elim meniń jerge baı, Aıdyndy shalqar kolge baı. Kimniń sózi?)
6. Oń jaqtaǵy 10 - «Qaraǵaı» sózin býynǵa ból, daýysty dybystardy ata?)
7. Ortadaǵy 40 – (Tasymaldanbaıtyn eki býyndy sózderdi ata?)
8. Sol jaqtaǵy 30 – (Jýan jáne jińishke jup daýystylardy ata?)
9. Ortadaǵy 60 – jandy daýys (Kóktem aıynda qandaı merekeler bar?
- 8 naýryz halyqaralyq áıel – qyzdar merekesi, Naýryz toıy. (Jeke – jeke toqtalý)
- 1908 8 naýryzda turmystyń aýyr jaǵdaıyna tóze almaǵan Klara Setkın bastaǵan eńbekshi áıelderi Nú-Iork qalasyna demonstrasıaǵa shyqty. Sodan beri 8 naýryz – búkil halyqaralyq áıelder merekesine aınaldy. Bul merekeni jyldyń basqa mezgilinde bolýy qısynǵa kelmeıtindeı. Óıtkeni, kóktem sekildi áıelder de adamzatqa ómir, jylylyq pen ásemdilikti syılaıdy.
- Naýryz – jyl basy, halyqtyq mereke. Naýryzdy búkil shyǵys elderi merekeleıdi. Naýryzda oıdaǵy arman – tilek oryndalady dep sengen. Ár úıde qazan – qazan naýryz kóje pisiremiz, odan jurttyń bári aýyz tıgen. Mereke oıyn – saýyq, án – kúı, kúlki, dýmanmen ótken. Bul kún men túnniń teńeletin, qys yzǵary ketip, kóktem lebinen 22 – ine qaraǵan tún osy kúnge sáıkes keledi. Bul kúni adamdar bir – birimen tós qaǵyp amandasady, ókpeleri bolsa keshiredi. Kisiler bir – birimen kórisip amandasqanda bata beredi. Jaqsy – jaqsy tilekter aıtady.
III. Jańa sabaq.
- Sol merekelerdiń biri – 8 naýryz analar merekesine toqtalamyz.
- Búgin Marıam Hakımjanovanyń «Anam» atty óleńi jáne Aqushtap Baqtygereevanyń «Anaǵa syılaımyn» atty óleńmen tanysamyz.
Marıam Hakımjanova
↓
(1906 - 1998)
tamasha aqyn, darhan júrekti ana
«Qurmet belgisi»
«Eńbek ordeni, medaldarmen marapattaldy.»
«Bóbegim meniń – óleńim meniń»
«Ana júregi»
- Qane saýsaqtarymyzdy qoıyp, muqıat tyńdaımyz.
- Óleńdi mánerlep oqyp berý. (áńgimelep berý)
Aqushtap Baqtygereeva
↓
1944j. 23 tamyz Aqjaıyq aýdany Eńbek aýyly
Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi
«Sovetskaıa jenshına» «Ogonek» jýrnalynyń júldegeri
«Ana mahabbaty»
- «Anaǵa syılaımyz» óleńin mánerlep oqyp berip, áńgimeleý.
- Óleńdi tizbekteı oqytý
IV. Dáptermen jumys.
- Qanekı balalar dápterlerimizdi ashyp búgingi kúnniń jadyn jazaıyq.
Oqýlyǵymyzdyń 104 betindegi 92 – jattyǵýǵa nazar aýdaraıyq. Jattyǵýdyń tapsyrmasyn oqytý. «Kúnniń kózin bult baspasyn» oıyny arqyly osy jattyǵýdy oryndaımyz.
- Oqýshylar taqtaǵa nazar aýdaraıyq.
- Bul jerde kúnniń kózin bult basqan. Tapsyrmalar oryndaý arqyly kúnniń kózin asha alamyz. Tapsyrmalarda kóktem, aǵashtar, mal týraly aıtylǵan sóılemderdi kóshirip jazýymyz kerek.
- Tapsyrmalardy oryndap kúnniń kózin bulttan ashtyq.
- Jaraısyńdar.
- Endi kúnge tilek aıtaıyqshy
- Kúnimiz jaryq, árqashan kún sónbesin. Aspanymyz ashyq bolsyn! Beıbitshilik bolsyn!
Sergitý kezeńi.
- «Árqashan kún sónbesin» ánin oryndaý:
- Árqashan kún sónbesin, Aspannan bult tónbesin.
- Qasymda bolsyn mama,
- Bolaıyn men de aman!
- Balalar analarymyzdyń merekelerine arnap eńbek sabaǵynda ashyq hat jasaǵan edik, soǵan shaǵyn quttyqtaý sózimizdi jazaıyq. (3 - 4 oqýshyǵa oqytý).
Endi osy jazǵan quttyqtaý sózimizdi analarymyzǵa syılaımyz.
V. Sabaqty qorytý.
- Dúnıede anasyz adam bolmaıdy. Myna otyrǵan sender de, men de, osy bárimiz anadan týyp, ananyń kókireginen nár alǵanbyz. Dúnıege kelgen jas náreste eń alǵashqy sózdi anasynan úırenedi, eń alǵashqy ándi anasynan estıdi.
Ana
↓
Aıaýly jan
Jaryq ómir syılaýshy
Qamqorshy
Meıirimdi
Ustaz
Pana
Dos
Aqylshy
VII. Úıge tapsyrma:
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń kim? ne? Suraǵyna jaýap beretin sózder jaıly bilimderin ary qaraı jalǵastyrý. Oqý men jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý, shapshań oıyn qoryta alýǵa, uqypty jaza bilýge daǵdylandyrý, sóıleý tilin damytýmen qatar balalardyń anaǵa degen súıispenshiligin oıatý, ana eńbegin ardaqtap, qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ádisi - tásilderi: Suraq – jaýap, «Toptastyrý» strategıasy, oıyndar.
Pánaralyq baılanys: Ózin – ózi taný, eńbek, mýzyka.
Kórnekilikter: Qıma qaǵazdar, kúnniń sýreti, tehnıkalyq quraldar,(mýltımedıalyq proektor)
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý. Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Qurmetpenen sizderge
Sálem berdik biz,
Qaıyrly tań!
Qaıyrly kún!
Kúlip shyqty kún búgin
Merekelik osy kún.
- Durys aıtasyńdar oqýshylar, búgin bizde qonaq. Búgin bizde mereke.
- Qazir bizge qaı sabaq?
- Ana tili.
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kóktem.
- Kóktem mezgiliniń qaı aıy?
- Naýryz.
- Kóktemniń neshinshi aıy?
- Birinshi.
- Kóktem mezgili ekenin tabıǵattyń qandaı belgilerinen baıqadyńdar?
Kóktem
↓
Jylǵalardan sý aqty
Qar erıdi
Qustar keledi
Kún jylynady
Báısheshek gúldeıdi
Tórt túlik tóldeıdi
- Kóktemgi alǵashqy gúldi kim ataı alady?
- Báısheshek, jaýqazyn.
- Búgingi sabaqqa jaqsy qatysyp, durys jaýap bergen balalarǵa jaýqazyn men báısheshek gúlin syılaımyn. Al sender analaryńa syılaısyńdar.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý.
- Olaı bolsa úı tapsyrmasyna ne berildi?
- Oqýlyqtyń 103 betindegi 91 jattyǵý jáne «Báısheshek» pen «Jaýqazyn» óleńin jattaý bolatyn.
- Jaqsy oqýshylar barlyǵymyz dápterimizdi ashaıyq. Úı tapsyrmasyn teksereıik.
Kitap – kitaptar, mashına – mashınalar, bala – balalar, úı – úıler.
- Erejeni suraý.
- Kim? kimder? Degen suraqtar adamǵa baılanysty qoıylady: Mysaly: aǵa, ata, ushqysh, analar
- Ne? Neler? Degen suraqtar zattar men janýarlarǵa baılanysty qoıylady.
Mysaly: toqyldaq, qaıyń, mashınalar.
- Olaı bolsa qanekı kim «Báısheshek» pen «Jaýqazyn» óleńin jatqa aıtyp beredi?
- (3 - 4 oqýshydan suraý).
- Balalar oıyn oınaǵyńyz kele me?
- Ia
- Olaı bolsa sendermen «Báıge» oıynyn oınaımyz.
1. Oń jaqtaǵy 20 - jumbaqtyń sheshýin tap.
Syldyrdan qorqady, talyryp jortady (Qoıan).
2. Sol jaqtaǵy 10 – maqaldyń jalǵasyn tap.
Siz degen – ádep,........ (Biz degen qurmet)
3. Ortadaǵy 50 - Qustar sózine sóılem qura
4. Oń jaqtaǵy 30 – Qazaqstan
Respýblıkasynyń rámizderin ata?
5. Sol jaqtaǵy 20 - (Elim meniń jerge baı, Aıdyndy shalqar kolge baı. Kimniń sózi?)
6. Oń jaqtaǵy 10 - «Qaraǵaı» sózin býynǵa ból, daýysty dybystardy ata?)
7. Ortadaǵy 40 – (Tasymaldanbaıtyn eki býyndy sózderdi ata?)
8. Sol jaqtaǵy 30 – (Jýan jáne jińishke jup daýystylardy ata?)
9. Ortadaǵy 60 – jandy daýys (Kóktem aıynda qandaı merekeler bar?
- 8 naýryz halyqaralyq áıel – qyzdar merekesi, Naýryz toıy. (Jeke – jeke toqtalý)
- 1908 8 naýryzda turmystyń aýyr jaǵdaıyna tóze almaǵan Klara Setkın bastaǵan eńbekshi áıelderi Nú-Iork qalasyna demonstrasıaǵa shyqty. Sodan beri 8 naýryz – búkil halyqaralyq áıelder merekesine aınaldy. Bul merekeni jyldyń basqa mezgilinde bolýy qısynǵa kelmeıtindeı. Óıtkeni, kóktem sekildi áıelder de adamzatqa ómir, jylylyq pen ásemdilikti syılaıdy.
- Naýryz – jyl basy, halyqtyq mereke. Naýryzdy búkil shyǵys elderi merekeleıdi. Naýryzda oıdaǵy arman – tilek oryndalady dep sengen. Ár úıde qazan – qazan naýryz kóje pisiremiz, odan jurttyń bári aýyz tıgen. Mereke oıyn – saýyq, án – kúı, kúlki, dýmanmen ótken. Bul kún men túnniń teńeletin, qys yzǵary ketip, kóktem lebinen 22 – ine qaraǵan tún osy kúnge sáıkes keledi. Bul kúni adamdar bir – birimen tós qaǵyp amandasady, ókpeleri bolsa keshiredi. Kisiler bir – birimen kórisip amandasqanda bata beredi. Jaqsy – jaqsy tilekter aıtady.
III. Jańa sabaq.
- Sol merekelerdiń biri – 8 naýryz analar merekesine toqtalamyz.
- Búgin Marıam Hakımjanovanyń «Anam» atty óleńi jáne Aqushtap Baqtygereevanyń «Anaǵa syılaımyn» atty óleńmen tanysamyz.
Marıam Hakımjanova
↓
(1906 - 1998)
tamasha aqyn, darhan júrekti ana
«Qurmet belgisi»
«Eńbek ordeni, medaldarmen marapattaldy.»
«Bóbegim meniń – óleńim meniń»
«Ana júregi»
- Qane saýsaqtarymyzdy qoıyp, muqıat tyńdaımyz.
- Óleńdi mánerlep oqyp berý. (áńgimelep berý)
Aqushtap Baqtygereeva
↓
1944j. 23 tamyz Aqjaıyq aýdany Eńbek aýyly
Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi
«Sovetskaıa jenshına» «Ogonek» jýrnalynyń júldegeri
«Ana mahabbaty»
- «Anaǵa syılaımyz» óleńin mánerlep oqyp berip, áńgimeleý.
- Óleńdi tizbekteı oqytý
IV. Dáptermen jumys.
- Qanekı balalar dápterlerimizdi ashyp búgingi kúnniń jadyn jazaıyq.
Oqýlyǵymyzdyń 104 betindegi 92 – jattyǵýǵa nazar aýdaraıyq. Jattyǵýdyń tapsyrmasyn oqytý. «Kúnniń kózin bult baspasyn» oıyny arqyly osy jattyǵýdy oryndaımyz.
- Oqýshylar taqtaǵa nazar aýdaraıyq.
- Bul jerde kúnniń kózin bult basqan. Tapsyrmalar oryndaý arqyly kúnniń kózin asha alamyz. Tapsyrmalarda kóktem, aǵashtar, mal týraly aıtylǵan sóılemderdi kóshirip jazýymyz kerek.
- Tapsyrmalardy oryndap kúnniń kózin bulttan ashtyq.
- Jaraısyńdar.
- Endi kúnge tilek aıtaıyqshy
- Kúnimiz jaryq, árqashan kún sónbesin. Aspanymyz ashyq bolsyn! Beıbitshilik bolsyn!
Sergitý kezeńi.
- «Árqashan kún sónbesin» ánin oryndaý:
- Árqashan kún sónbesin, Aspannan bult tónbesin.
- Qasymda bolsyn mama,
- Bolaıyn men de aman!
- Balalar analarymyzdyń merekelerine arnap eńbek sabaǵynda ashyq hat jasaǵan edik, soǵan shaǵyn quttyqtaý sózimizdi jazaıyq. (3 - 4 oqýshyǵa oqytý).
Endi osy jazǵan quttyqtaý sózimizdi analarymyzǵa syılaımyz.
V. Sabaqty qorytý.
- Dúnıede anasyz adam bolmaıdy. Myna otyrǵan sender de, men de, osy bárimiz anadan týyp, ananyń kókireginen nár alǵanbyz. Dúnıege kelgen jas náreste eń alǵashqy sózdi anasynan úırenedi, eń alǵashqy ándi anasynan estıdi.
Ana
↓
Aıaýly jan
Jaryq ómir syılaýshy
Qamqorshy
Meıirimdi
Ustaz
Pana
Dos
Aqylshy
VII. Úıge tapsyrma:
You Might Also Like
-
Muǵalim týraly jalpy málimet ----------------------------- 3 bet
-
Oqýshylarǵa g dybys men árpin tanystyrý. Sóz ishinde g dybysynyń ereksheligin meńgertý. Sózderge dybystyq taldaý jasatý arqyly g dybysynyń daýyssyz ekenin baıqatý.
