Maǵynasy jýyq sózder
Maǵynasy jýyq sózder (290 – 294 jattyǵýlar)
Sabaqtyń maqsaty: 1. Maǵynalary qarama - qarsy sózder týraly alǵan bilimderin pysyqtaı otyryp, keı sózderdiń maǵynalas bolatyny jaıly túsinik berý;
2. Sózdiń ózine tán maǵynasy bolatynyn baıqata otyryp, kerekti jerde sózderdi durys qoldana bilý qabiletterin qalyptastyrý, oı - óristerin keńeıtý.;
3. Maǵynasy jýyq sózderdi mátin arasynan taba bilýge úırete otyryp, sózdik qorlaryn molaıtý maqsatynda kórkemdep, sheber sóıleı bilýge úıretý, saýattylyqqa tárbıeleý;
Sabaqtyń túri: jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirmeli, suraq - jaýap, kórnekiliktik, taldaý - jınaqtaý, t. b.
Kórnekiligi: syzbalar, úlestirmeli dıdaktıkalyq materıaldar
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi:
- Balalardy sabaqqa daıyndaý
2. Úı tapsyrmasyn tekserý: parta boıynsha tekserip ótý;
3. Ótkendi pysyqtaý: Dybys túrleri, sóılem, sóz týraly alǵan bilimderin eske túsirý;
4. Motıvasıalyq – baǵdarlaý kezeńi: (mysaldy oqı otyryp, jańa sabaqtyń taqyrybyn ashý)
«Ertede bir hannyń Batyr, Erjúrek, Ójet, Batyl, Ótkir degen uldary boypty. Han uldaryna úlken jer bólip berip, óz aldaryna jeke handyq etkisi keledi. Biraq balalary bir handyqta ómir súre beretindikterin aıtypty. Sóıtip olar bir handyqta, bir jerde tatý - tátti ómir súripti. Ol handyqqa ózderi at qoıypty». Ol handyqtyń atyn bilgileriń kelse myna jumbaqtardy sheshý kerek. Sol jumbaqtardyń sheshiminiń bas árpin alyp qurasaq handyqtarynyń aty shyǵady eken.
1. Beli búkir, Alysqa túkir (Myltyq)
2. Shuqshıtqan seni bir áripke, Sýretteri de ádemi, ol -... (Álippe)
3. Jarq etse sabaý qamshy, kórsetip jaýar tamshy. (Naızaǵaı)
4. Uramyz ol baıǵusty taıaqpen de,
Tebemiz sáti tússe aıaqpen de (Dop)
5. Tı desem tımeıdi, Tıme desem tıedi (Erin)
6. syrt - syrt soǵady, ýaqyt ozady (Saǵat)
Jumbaqtardyń alǵashqy áripterin biriktirip, MÁNDES» degen sózdi shyǵaryp, tanystyrý;
5. Operasıalyq oryndaýshylyq kezeń: Taqtaǵa baıqatý - keste ilinedi:
MÁNDES SÓZDER
Sóılemder
1. Apam jolǵa tamaq ázirledi.
2. Apam as pisirdi.
3. Apam taǵamdardy sómkege saldy.
4. Apam qonaqtarǵa dám aýyz tıgizdi.
Maǵynasy uqsas sózder: tamaq, as, taǵam, dám.
- Osy kestedegi maǵynasy uqsas sózderge nazar aýdaraıyqshy. Bul sózderdiń barlyǵy neni bildirip tur?
- Demek, jazylýlary ár túrli bolsa da barlyǵy bir maǵynada tamaq týraly aıtylyp tur eken. tilimizde maǵynalary bir - birine jaqyn, mándes sózder bolady.
290 - jattyǵý: berilgen óleńdi oqytyp, taldaý jasaý. Óleń ishinen maǵynasy jýyq sózderdi taýyp, ol sózderdiń nelikten jýyq sóz bolyp turǵanyn dáleldetý;
- Bul jattyǵý boıynsha qandaı qorytyndy shyǵarýǵa bolady? (óz oılaryn ortaǵa salady)
291 - jattyǵý: kóp núkteniń ornyna maǵynasy jýyq sózderdi taýyp jazý:
Alys - qashyq, uzaq, shalǵaı; Ádemi – sulý, kórkem,
Záýlim – bıik, zańǵar batyr – erjúrek, batyl, qaharman,
6. Sergitý sáti: Aspandy bult basyp, jańbyr jaýdy
Jel turyp, daýyl soǵyp mazany aldy,
Jańbyr basyldy, bult ashyldy, kempirqosaq asyldy.
Juptyq jumys: 292 - jattyǵý: mándes sózderdi bir bólek, maǵynasy qarama - qarsy sózderdi bir bólek toptap, juptastyryp jazý,
293 - jattyǵý: berilgen mysaldy oqytyp, taldaý jumysyn júrgizip, mysaldyń tárbıelik mánin ashý;
Qaramen jazylǵan İRİ – sóziniń maǵynalas sózderin taýyp jazý.
7. Refleksıalyq – baǵalaý kezeńi:
«Óz ornyńdy tap» oıynyn oınatý. Sharty: ár balaǵa aranyń beınesinde jasalǵan úlestirmeli qaǵaz kıgizip, ondaǵy jazylǵan sóz arqyly ár masa óz omartasyna baryp qonady.
- Sonymen sóz neden quralady eken? Al búgin maǵynasy qandaı sóz týraly bildik?
- Olar nelikten maǵynasy jýyq sózder delingen?
Úlestirmeli kartochkalarmen juptasa jumys jasatý. Ár kartochkadaǵy sózderdiń maǵynasyna jýyq taýyp jazý.
7. Úıge tapsyrma: 294 - jattyǵý
7. Baǵalaý.
Qaraǵandy oblysy Jańa arqa aýdany
B. Amalbekov atyndaǵy JOBB mektebi
Bastaýysh synyp muǵalimi Saýytbaeva Gýljazıra Serıkbaevna
Bastaýysh synyp muǵalimi Ibıkenova Karlygash Kylyshevna
Tolyq nusqasyn júkteý
Sabaqtyń maqsaty: 1. Maǵynalary qarama - qarsy sózder týraly alǵan bilimderin pysyqtaı otyryp, keı sózderdiń maǵynalas bolatyny jaıly túsinik berý;
2. Sózdiń ózine tán maǵynasy bolatynyn baıqata otyryp, kerekti jerde sózderdi durys qoldana bilý qabiletterin qalyptastyrý, oı - óristerin keńeıtý.;
3. Maǵynasy jýyq sózderdi mátin arasynan taba bilýge úırete otyryp, sózdik qorlaryn molaıtý maqsatynda kórkemdep, sheber sóıleı bilýge úıretý, saýattylyqqa tárbıeleý;
Sabaqtyń túri: jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirmeli, suraq - jaýap, kórnekiliktik, taldaý - jınaqtaý, t. b.
Kórnekiligi: syzbalar, úlestirmeli dıdaktıkalyq materıaldar
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi:
- Balalardy sabaqqa daıyndaý
2. Úı tapsyrmasyn tekserý: parta boıynsha tekserip ótý;
3. Ótkendi pysyqtaý: Dybys túrleri, sóılem, sóz týraly alǵan bilimderin eske túsirý;
4. Motıvasıalyq – baǵdarlaý kezeńi: (mysaldy oqı otyryp, jańa sabaqtyń taqyrybyn ashý)
«Ertede bir hannyń Batyr, Erjúrek, Ójet, Batyl, Ótkir degen uldary boypty. Han uldaryna úlken jer bólip berip, óz aldaryna jeke handyq etkisi keledi. Biraq balalary bir handyqta ómir súre beretindikterin aıtypty. Sóıtip olar bir handyqta, bir jerde tatý - tátti ómir súripti. Ol handyqqa ózderi at qoıypty». Ol handyqtyń atyn bilgileriń kelse myna jumbaqtardy sheshý kerek. Sol jumbaqtardyń sheshiminiń bas árpin alyp qurasaq handyqtarynyń aty shyǵady eken.
1. Beli búkir, Alysqa túkir (Myltyq)
2. Shuqshıtqan seni bir áripke, Sýretteri de ádemi, ol -... (Álippe)
3. Jarq etse sabaý qamshy, kórsetip jaýar tamshy. (Naızaǵaı)
4. Uramyz ol baıǵusty taıaqpen de,
Tebemiz sáti tússe aıaqpen de (Dop)
5. Tı desem tımeıdi, Tıme desem tıedi (Erin)
6. syrt - syrt soǵady, ýaqyt ozady (Saǵat)
Jumbaqtardyń alǵashqy áripterin biriktirip, MÁNDES» degen sózdi shyǵaryp, tanystyrý;
5. Operasıalyq oryndaýshylyq kezeń: Taqtaǵa baıqatý - keste ilinedi:
MÁNDES SÓZDER
Sóılemder
1. Apam jolǵa tamaq ázirledi.
2. Apam as pisirdi.
3. Apam taǵamdardy sómkege saldy.
4. Apam qonaqtarǵa dám aýyz tıgizdi.
Maǵynasy uqsas sózder: tamaq, as, taǵam, dám.
- Osy kestedegi maǵynasy uqsas sózderge nazar aýdaraıyqshy. Bul sózderdiń barlyǵy neni bildirip tur?
- Demek, jazylýlary ár túrli bolsa da barlyǵy bir maǵynada tamaq týraly aıtylyp tur eken. tilimizde maǵynalary bir - birine jaqyn, mándes sózder bolady.
290 - jattyǵý: berilgen óleńdi oqytyp, taldaý jasaý. Óleń ishinen maǵynasy jýyq sózderdi taýyp, ol sózderdiń nelikten jýyq sóz bolyp turǵanyn dáleldetý;
- Bul jattyǵý boıynsha qandaı qorytyndy shyǵarýǵa bolady? (óz oılaryn ortaǵa salady)
291 - jattyǵý: kóp núkteniń ornyna maǵynasy jýyq sózderdi taýyp jazý:
Alys - qashyq, uzaq, shalǵaı; Ádemi – sulý, kórkem,
Záýlim – bıik, zańǵar batyr – erjúrek, batyl, qaharman,
6. Sergitý sáti: Aspandy bult basyp, jańbyr jaýdy
Jel turyp, daýyl soǵyp mazany aldy,
Jańbyr basyldy, bult ashyldy, kempirqosaq asyldy.
Juptyq jumys: 292 - jattyǵý: mándes sózderdi bir bólek, maǵynasy qarama - qarsy sózderdi bir bólek toptap, juptastyryp jazý,
293 - jattyǵý: berilgen mysaldy oqytyp, taldaý jumysyn júrgizip, mysaldyń tárbıelik mánin ashý;
Qaramen jazylǵan İRİ – sóziniń maǵynalas sózderin taýyp jazý.
7. Refleksıalyq – baǵalaý kezeńi:
«Óz ornyńdy tap» oıynyn oınatý. Sharty: ár balaǵa aranyń beınesinde jasalǵan úlestirmeli qaǵaz kıgizip, ondaǵy jazylǵan sóz arqyly ár masa óz omartasyna baryp qonady.
- Sonymen sóz neden quralady eken? Al búgin maǵynasy qandaı sóz týraly bildik?
- Olar nelikten maǵynasy jýyq sózder delingen?
Úlestirmeli kartochkalarmen juptasa jumys jasatý. Ár kartochkadaǵy sózderdiń maǵynasyna jýyq taýyp jazý.
7. Úıge tapsyrma: 294 - jattyǵý
7. Baǵalaý.
Qaraǵandy oblysy Jańa arqa aýdany
B. Amalbekov atyndaǵy JOBB mektebi
Bastaýysh synyp muǵalimi Saýytbaeva Gýljazıra Serıkbaevna
Bastaýysh synyp muǵalimi Ibıkenova Karlygash Kylyshevna
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
