- 05 naý. 2024 04:31
- 609
Shona Smahanuly. Bulbul men toqyldaq (mysal)
Taqyryby: Sh. Smahanuly. Bulbul men toqyldaq (mysal)
Maqsaty:
a) bilimdilik: Mysaldaǵy negizgi oıdy uǵyndyrý.
Oı qozǵaý strategıasyn paıdalana otyryp, oqýshylarǵa suraq qoıý arqyly jan - jaqty oılaýǵa úıretý. Toppen jumys júrgizýge, oqýshylardy ózindik jumys isteýge, izdenýge úıretý.
á) damytýshylyq: Oqýshylardyń óz oıyn ashyq aıtýǵa, kórkemdep erkin sóıleýge, izdenimpazdyqqa baýlý. Shyǵarmashylyq qabiletterin, oı - óristerin, til baılyqtaryn damytý.
b) tárbıelik: Jaqsy qasıetterge tárbıelep, jaman qylyqtardan aýlaq bolýǵa, eńbeksúıgishtikke, tabıǵatty aıalaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: oı qozǵaý, asosıasıa, 5joldy óleń, Venn dıagramsy, dıskýssıalyq karta.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, bulbul men toqyldaq (jumsaq oıynshyq), aǵash.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý maqsatynda qorapqa salynǵan syılyq ákelý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
1. «Azamat atanǵan kún» K. Saýyruly.
Mátindi bólimder boıynsha áńgimeleý.
İ. Qýanyshtyń alǵashqy qoı baǵýy.
İİ. Úreı.
İİİ Azamat bolý.
2. Qýanyshqa minezdeme berý.
Sabaqty qorytyndylaý.
- Azamat bolý degendi qalaı túsinesiń?
İİİ. Jańa sabaq.
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý
Qustardyń daýsyn tyńdaý.
- Balalar qustardyń qandaı daýsy estiledi?
- Qaı qustardyń daýsy unaıdy?
Oqýshylardy 3 topqa bólý, tapsyrmalar berý:
2. Oı qozǵaý
1 - top: - Bulbul týraly ne bilesińder?
2 - top: - Toqyldaq sózine asosıasıa
3 - top: - «Qustardyń ornyn anyqta» (sýrettegi qustardy suraqtarǵa jaýap berip, óz oryndaryna qoıamyz)
- Balalar búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby «Bulbul men toqyldaq» dep atalady. Avtory Sh. Smahanuly (avtorǵa toqtalý )
- Balalar biz qandaı mysaldarmen tanys edik?
- Mysalda ne týraly aıtylady eken?
3. Maǵynany taný
a) Oqýlyqpen jumys
1. Muǵalimniń oqýy.
2. Oqýshylardyń ishteı oqýy.
3. Daýystap oqý.
4. Suraqtarmen jumys.
- mysalda qandaı keıipkerler bar?
- bulbul toqyldaqqa qandaı kiná taqty?
- toqyldaq ne dep jaýap berdi?
- mysaldan ne túsindik?
á) Ǵylymılyǵy.
Sergitý sáti
b) Dáptermen jumys
Bulbul - ánshi qus
Toqyldaq - orman emshisi
v) Rólderge bólip oqý
3. Oı tolǵanys
a) 1 - top: Osy mysaldan sahnalyq kórinis kórsetý.
2 - top: Bulbul men toqyldaqqa minezdeme berý.
3 - top: Óleń uıqasyn tabý.
á) 1 - top: Qustar jaıly jumbaq qurastyrý.
2 - top: Venn dıagramsy.
Bulbul men toqyldaq.
3 - top: 5 joldy óleń.
İV Qorytyndy. Dıskýssıalyq karta.
Bulbuldyń toqyldaqqa taqqan kinási durys pa?
Qorytyndy nemese sheshim, toqtam.
V Baǵalaý
VI Úıge tapsyrma:
1. Bulbul men toqyldaq mysalyn oqyp, mazmundaý.
2. Bulbul men toqyldaqtyń sýretterin óz qalaýlarynsha salyp kelý.
Oqýshy shyǵarmashylyǵynan:
1) Óleń uıqasyn tabý.
Toqyldaq
Eńbek súıgish toqyldaq,
Júredi ylǵı toqyldap.
Aınalany tazartyp,
Tıgizedi paıdasyn. Dosmaǵanbetova Á.
Toqyldaq
Eńbek súıgish toqyldaq,
Qurt - qumyrsqa shoqyp ap.
Aınalany tazartyp,
Júredi ylǵı toqyldap. Orazbaev F.
Toqyldaq
Eńbek súıgish toqyldaq,
Tumsyǵymen toqyldap
Aınalany tazartyp,
Ormandardy qorǵaıdy. Barlybaeva Á.
2) Óleń qurastyrý
Aspanda ushyp júredi,
Eki qanat qaǵyp ap.
Túsi qara toqyldaq,
Talda ómir súredi. Ábý Maqsat
Toq - toq etedi,
Sanasyna toqyp ap
Qurt - qumyrsqa jeıdi
Tumsyǵymen shoqyp ap. Nálseıitova Á.
3) Ótirik óleń
Toqyldaq
Aq taýyqqa minip ap,
Aıǵa jettim toqyldap,
Eki jyldaı júrip men,
Úıge oraldym bilimmen. Madıarova Sh.
Bulbul
Kórdiń be bul bulbuldy,
Eki tonna salmaǵy.
Bir asap em aptyǵyp,
Bulbuldan túk qalmady. Ermekbaı S.
Bulbul
Ánshi bulbul bir kúni,
Almatyǵa kelipti,
Sýperstarǵa qatysyp,
Jeńiske ol jetipti. Darhan R.
Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany,
№244 Y. Jaqaev atyndaǵy orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi Qurbanova Janat Tólegenqyzy
Maqsaty:
a) bilimdilik: Mysaldaǵy negizgi oıdy uǵyndyrý.
Oı qozǵaý strategıasyn paıdalana otyryp, oqýshylarǵa suraq qoıý arqyly jan - jaqty oılaýǵa úıretý. Toppen jumys júrgizýge, oqýshylardy ózindik jumys isteýge, izdenýge úıretý.
á) damytýshylyq: Oqýshylardyń óz oıyn ashyq aıtýǵa, kórkemdep erkin sóıleýge, izdenimpazdyqqa baýlý. Shyǵarmashylyq qabiletterin, oı - óristerin, til baılyqtaryn damytý.
b) tárbıelik: Jaqsy qasıetterge tárbıelep, jaman qylyqtardan aýlaq bolýǵa, eńbeksúıgishtikke, tabıǵatty aıalaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: oı qozǵaý, asosıasıa, 5joldy óleń, Venn dıagramsy, dıskýssıalyq karta.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, bulbul men toqyldaq (jumsaq oıynshyq), aǵash.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý maqsatynda qorapqa salynǵan syılyq ákelý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
1. «Azamat atanǵan kún» K. Saýyruly.
Mátindi bólimder boıynsha áńgimeleý.
İ. Qýanyshtyń alǵashqy qoı baǵýy.
İİ. Úreı.
İİİ Azamat bolý.
2. Qýanyshqa minezdeme berý.
Sabaqty qorytyndylaý.
- Azamat bolý degendi qalaı túsinesiń?
İİİ. Jańa sabaq.
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý
Qustardyń daýsyn tyńdaý.
- Balalar qustardyń qandaı daýsy estiledi?
- Qaı qustardyń daýsy unaıdy?
Oqýshylardy 3 topqa bólý, tapsyrmalar berý:
2. Oı qozǵaý
1 - top: - Bulbul týraly ne bilesińder?
2 - top: - Toqyldaq sózine asosıasıa
3 - top: - «Qustardyń ornyn anyqta» (sýrettegi qustardy suraqtarǵa jaýap berip, óz oryndaryna qoıamyz)
- Balalar búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby «Bulbul men toqyldaq» dep atalady. Avtory Sh. Smahanuly (avtorǵa toqtalý )
- Balalar biz qandaı mysaldarmen tanys edik?
- Mysalda ne týraly aıtylady eken?
3. Maǵynany taný
a) Oqýlyqpen jumys
1. Muǵalimniń oqýy.
2. Oqýshylardyń ishteı oqýy.
3. Daýystap oqý.
4. Suraqtarmen jumys.
- mysalda qandaı keıipkerler bar?
- bulbul toqyldaqqa qandaı kiná taqty?
- toqyldaq ne dep jaýap berdi?
- mysaldan ne túsindik?
á) Ǵylymılyǵy.
Sergitý sáti
b) Dáptermen jumys
Bulbul - ánshi qus
Toqyldaq - orman emshisi
v) Rólderge bólip oqý
3. Oı tolǵanys
a) 1 - top: Osy mysaldan sahnalyq kórinis kórsetý.
2 - top: Bulbul men toqyldaqqa minezdeme berý.
3 - top: Óleń uıqasyn tabý.
á) 1 - top: Qustar jaıly jumbaq qurastyrý.
2 - top: Venn dıagramsy.
Bulbul men toqyldaq.
3 - top: 5 joldy óleń.
İV Qorytyndy. Dıskýssıalyq karta.
Bulbuldyń toqyldaqqa taqqan kinási durys pa?
Qorytyndy nemese sheshim, toqtam.
V Baǵalaý
VI Úıge tapsyrma:
1. Bulbul men toqyldaq mysalyn oqyp, mazmundaý.
2. Bulbul men toqyldaqtyń sýretterin óz qalaýlarynsha salyp kelý.
Oqýshy shyǵarmashylyǵynan:
1) Óleń uıqasyn tabý.
Toqyldaq
Eńbek súıgish toqyldaq,
Júredi ylǵı toqyldap.
Aınalany tazartyp,
Tıgizedi paıdasyn. Dosmaǵanbetova Á.
Toqyldaq
Eńbek súıgish toqyldaq,
Qurt - qumyrsqa shoqyp ap.
Aınalany tazartyp,
Júredi ylǵı toqyldap. Orazbaev F.
Toqyldaq
Eńbek súıgish toqyldaq,
Tumsyǵymen toqyldap
Aınalany tazartyp,
Ormandardy qorǵaıdy. Barlybaeva Á.
2) Óleń qurastyrý
Aspanda ushyp júredi,
Eki qanat qaǵyp ap.
Túsi qara toqyldaq,
Talda ómir súredi. Ábý Maqsat
Toq - toq etedi,
Sanasyna toqyp ap
Qurt - qumyrsqa jeıdi
Tumsyǵymen shoqyp ap. Nálseıitova Á.
3) Ótirik óleń
Toqyldaq
Aq taýyqqa minip ap,
Aıǵa jettim toqyldap,
Eki jyldaı júrip men,
Úıge oraldym bilimmen. Madıarova Sh.
Bulbul
Kórdiń be bul bulbuldy,
Eki tonna salmaǵy.
Bir asap em aptyǵyp,
Bulbuldan túk qalmady. Ermekbaı S.
Bulbul
Ánshi bulbul bir kúni,
Almatyǵa kelipti,
Sýperstarǵa qatysyp,
Jeńiske ol jetipti. Darhan R.
Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany,
№244 Y. Jaqaev atyndaǵy orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi Qurbanova Janat Tólegenqyzy