InfoHub Logo

Malazyqtyq tamyrjemister — malazyqtyq qyzylsha, malazyqtyq sábiz mal sharýashylyǵynyń ónimdiligin arttyrýda mańyzdy ról atqarady. Olardy mal azyǵyna qosý qatty sabaqty jáne qunarlandyrylǵan jemshóptiń qorytylǵyshtyǵyn jaqsartady, sút ónimin jóne sapasyn arttyrady, maldyń semirýin jedeldetedi, janýarlardyń naýqastanýyn azaıtady. Tamyrjemisterde jeńil sińiriletin kómirsýlar bar, mıneraldy tuzdar men dárýmenderge baı. Túrine, topyraq-klımat jaǵdaıyna jáne agrotehnıkaǵa baılanysty tamyrjemistilerde 9-23% qurǵaq zat bar, onyń ishinde aqýyzy 1-2% .Olardyń kúlinde ortasha eseppen 3,4 % kalıı, 1,1 fosfor, 0,7 kálsı, sondaı-aq mıkroelementter: kobált, myrysh, jez, marganesbolady. Tamyrjemisterdiń japyraǵy da janýarlar úshin óte qundy azyq, ony jas, ásirese súrlem túrinde paıdalanady. Japyraqtary qurǵaq zattyń kóptigimen erekshelenedi. Malazyqtyq qyzylshanyń 100 kg 12 a.ó., sábizde-24 a.ó., al 100 kg japyraǵynda tıisinshe 10-11 a.ó., bar. Tamyrjemister mal azyryndaǵy aqýyz zattaryn krahmal men qant boıynsha teńestirýge múmkindik beredi.

Tamyrjemisterdiń ishinde malazyqtyq sábiz qorektiligi jáne dárýmenderi boıynsha barlyq maldar men qus úshin eń jaqsy shyryndy jemazyq bolyp tabylady. İri qara maldy sábizben qorektendirgende súttiligi ǵana artpaıdy, súti men etiniń sapasy da ájeptáýir artady. Tamyrjemister geofıtter tobyna jatady. Olardyń epıkotıli (basy), gıpokotıli (moıny) jáne ózindik tamyry qorektik zattardy saqtaıtyn múshege aınalǵan, japyraqtyń jáne gúl shyǵarǵysh órkenderdi jandandyratyn búrshikter topyraq ústindegi jáne topyraq astyndaǵy múshelerde, topyraq betine jaqyn ornalasady. Tamyrjemister — ekijyldyqtar. Tirshiliginiń birinshi jyly olar tamyr jemisi men japyraq shoǵyn, ekinshi jyly gúl sıdamdy sabaq jáne jemis qalyptastyrady. Eki botanıkalyq tuqymdastyqqa jatady: alabotalar (qyzylsha), baldyrkókter (sábiz).

Malazyqtyq qyzylsha

Tamyry uzyn tamyrshalary bar, topyraqqa 2-2.5 m boılaı alatyn kindik tamyr, negizgi tamyry ósken saıyn jýandaıdy jóne tamyr jemisine aınalady. Tamyrjemister sortyna qaraı pishinderi, kólemi jáne túsi boıynsha ajyratylady. Birinshi jylǵy japyraǵy iri, saǵaǵy jaqsy damyǵan jáne shoqtanyp túbine shoǵyrlanǵan. Pálek japyraqtary jalpy ónimniń 30-50% quraıdy. Sabaǵy qyrly, qýatty, bıiktigi 150 sm deıin. Gúl shoǵyry — qomaqty masaq tárizdi shoqparbas. Tozańdanýy aıqas, jemisi — jańǵaqsha, pisken kezde birigip jemis shoǵyryna aınalady. 1000 jemis shoǵyrynyń massasy 10-20-50 g.

Transpırasıalyq koefısıenti — 240-400, ósý-damý kezeńinde 200-350 mm ylǵal tússe, joǵary ónim qalyptasady. Ylǵaldy mol qajet etetin kezeńi (qarqyndy ósý kezi) shilde-tamyz aılaryna sáıkes keledi. Malazyqtyq qyzylsha, shalqan men tarnaǵa qaraǵanda, jylýǵa jáne topyraqqa talaby joǵaryraq. Onyń tuqymy 2-5°S jylylyqta óne bastaıdy, birkelki óskinderi 12-15°S-ta paıda boldy. Olar 2-4°S bozqyraýǵa shydaıdy. Tamyrjemisi men japyraqtarynyń ósýine eń qolaılysy — 13-20°S jylylyq. Bul daqyl úshin organıkalyq zattarǵa baı, rN 6-7 teń qumaıt, qumbalshyqty qara topyraqtar eń jaqsy sanalady.

Sábiz

Sábiz — baldyrkókter tuqymdasyna jatatyn eki jyldyq ósimdik. Tirshiliginiń birinshi jylynda japyraqtar degelegi men konýs pishindes tamyr jemisi qalyptasady. Japyraǵy 3-5-ke tilgilengen qaýyrsyn tárizdi, kóptegen bólikterden turady. Gúl shoǵyry — shatyr. Gúlderi — aq, usaq 5 kúlteli. Jemisi — jeńil ekige aıyrylatyn tikenekti tuqymsha. Bul — jaryq súıgish, qońyrjaı klımattyń ósimdigi. Sýyqqa tózimdi. Ylǵaly jetkilikti topyraqtarda tuqymy 3-4°S óne bastaıdy, jappaı kókteýi 18-20°S júredi. Sábizdiń óskini jáne eresek ósimdigi -4-5°S bozqyraýǵa ońaı shydaıdy. Ol basqa tamyrjemisterge qaraǵanda qurǵaqshylyqqa tózimdirek, sonymen birge sýlandyrýdy jáne topyraqtyń ylǵaldy bolǵanyn qalaıdy. Ylǵaldyń molyraq bolýyn qajet etetin kezeńi — sebý-kókteý jáne tamyrjemistiń jýandaný kezi. Qýańshylyqtan keıingi mol jaýyn-shashyn nemese uzaq kidiristen keıin sýarǵanda tamyrjemisi qarqyndy ósedi jáne jarylady, al bul onyń saqtalýyn nasharlatady.

Qyzylshamen salystyrǵanda sábizdiń topyraqqa talǵamy azdaý, ol jeńil qumdaq topyraqtarda da óse alady. Joǵary ónimdi borpyldaq, sazdaq, aramshópterden taza oıpań jerlerde qalyptastyrady. Tyǵyz, aýyr, batpaqtanatyn topyraqtarda usaq, buratylyp, tarmaqtalyp ósken tamyrjemister alynady. Sábiz topyraq qunarlylyǵyna úlken talap qoıady. Korektik zattardy uzaq ýaqyt tutynady. Tyńaıtqysh engizýdi qajetsinedi. Sábizdiń ósý-damý kezeńiniń uzaqtyǵy — birinshi jyly 110-150, ekinshi jyly 110-130 kúndeı.

Tarna jáne shalqan

Bular — qyryqqabattar tuqymdasyna jatatyn eki jyldyq, salqyn, ári ylǵaldy klımattyń aıqas tozańdanatyn ósimdikteri. Shalqan tarnaǵa qaraǵanda sýyqqa tózimdirek. Onyń tuqymy 1-2°S-ta óne bastaıdy. Topyraq temperatýrasy 8-10°S bolǵanda, dymqyl topyraqqa sebilgen tuqymnyń kógi 3-4 kúnnen keıin paıda bola bastaıdy jáne -5°S bozqyraýǵa shydaıdy. Al jetilgen ósimdigi -b°S sýyqqa shydaıdy. Tarnanyń da tuqymy +1-2°S-ta ónedi, biraq óte baıaý. Tuqymnyń sińirý qabatyndaǵy topyraq temperatýrasy +8-10°S bolǵanda, onyń óskini 4-5 kúnnen keıin paıda bolady. Ekeýi de ylǵal súıgish ósimdikter, biraq shalqan basymyraq. Bulardyń ósýine topyraqtyń qolaıly dymqyldyǵy (TDY) -70-75%. Tarna sazdaq topyraqtardy qalaıdy, al shalqan jeńil topyraqtarda da óse alady. Topyraq eritindisiniń reaksıasy rN-6,0-6,5 bolǵany durys. Qazaqstannyń soltústiginde turaqty jáne joǵary ónimdi sýarmaly jaǵdaıda ǵana alýǵa bolady. Shalqan — tamyrjemisterdiń ishindegi eń erte pisetini.

---