InfoHub Logo

Qazaq tili 6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Maqsat ústeýi
Sabaqtyń maqsaty.
1. Bilimdilik. Ústeýdiń maǵynalyq túrleri týraly túsinigin tereńdetý, maqsat ústeýi týraly ǵylymı negizde bilim bere otyryp, praktıkada qoldana bilýge bilim, bilik, daǵdylaryn qalyptastyrý;
2. Damytýshylyq. Dúnıetanymyn, qıalyn, oılaý, sóıleý áreketin damytý.
3. Tárbıelik. Bir - birin syılaýǵa, bir - biriniń aıtqan sózin tyńdaýǵa úıretý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq
Sabaqtyń túri: oqyta úırený
Ádis - tásili: toppen jumys, problemalyq izdenis, taldaý, suraq - jaýap
Kórnekiligi: slaıd, keste
Pánaralyq baılanys: ómirmen baılanys

Sabaqtyń barysy.
1. Uıymdastyrý
Oqýshylarmen amandasyp, túgendeý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
310 - jattyǵý. Kúsheıtkish ústeýlerdi qatystyra otyryp, óleńdi ary qaraı taldańdar.
3. Bilimdi jan - jaqty tekserý kezeńi.
1. Ústeý degenimiz ne?
2. Ústeýdiń maǵynalyq túrlerin atańdar.
3. Týyndy ústeýdiń jasalýyn túsindirińder.
4. Kúsheıtkish ústeý degenimiz ne?
5. Syn - qımyl ústeýi neni bildiredi?
6. Mólsher ústeýi degenimiz ne?
4. Sabaqtyń maqsatyn qoıý.
Kún retin, sabaq taqyrybyn habarlaý.
5. Jańa sabaq.
Ústeýdiń maǵynalyq bir túri maqsat ústeýi dep atalady. Onyń qoldanylýyna kelsek, maqsat ústeýine jatatyn sózder qazaq tilinde sanaýly ǵana.
Kestege nazar aýdaraıyq.
Oqýshylardyń ózderine erejeni qaıtalatý arqyly túsingenin tekserý.

Oqýlyqpen jumys.
311 - jattyǵý. Maqsat ústeýdi tabyńdar, jasalý jolyn kórsetińder.
Maqsat ústeýleri: qasaqana, ádeıi.
289 - jattyǵý.
Qasqyrsha, taǵy t. b.
312 - jattyǵý. Tómendegi sózderdiń sınonımin jazyńdar.
1. Ádeıi - jorta, qasaqana,
2. İlgeri - alǵa,
3. Qyrýar - kóp, birneshe, birtalaı.

Shyǵarmashylyq jumys.
Sózdik dıktant
Ekitalaı, ekibastan, endigári, ersili - qarsyly, emin - erkin, alageýim, almaǵaıyp, alma - kezek, apa - sapaq, aýyzba - aýyz, aıaq astynan, áneýgúni, ártinde.
Sóılem múshesine taldaý.
Maǵash endi ádeıi salmaqty sabyrmen sóıledi. Tosýshylar endi bet - betimen attyń basyn qoıa berdi. Uljan da qazir balasynyń sózin oılana tyńdap qapty.

Jeke oqýshymen jumys.
Kartochka arqyly.
Taratpa №11
1. Maqsat ústeýi neni bildirdi? Oǵan qandaı sózder jatady?
2. Sóılemnen negizgi jáne týyndy ústeýlerdi taýyp, morfologıalyq taldaý jasa.
Abaı osydan birtalaı uzaq aýyrdy. Erteń ol da Qarqaralyǵa júrmek. Úı syrtyna birneshe atty kisi dúsirletip kep, shapshań túsip, attaryn tez baılap jatyr.
Taratpa№12
1. Kúsheıtkish ústeý men maqsat ústeýin salystyr.
2. Berilgen sóılemnen omonımdes ústeý men etistikti ajyrat.
Biraq bul qyzyqty mezgil óte shyǵady. Áńgime beti bulaı burylǵany Abaıǵa asa unady. Bul sózge Abaı jetkende Tákejan óte seskenip qaldy. Atam maǵan sybaǵańdy asa dedi.
3. Septik jalǵaýlarynyń kónelenýi arqyly jasalǵan ústeýlerdi qatystyra otyryp, sóılem qurańdar.

5. Bilimdi bekitý.
Pysyqtaý suraqtary
1. Maqsat ústeýi neni bildiredi?
2. Maqsat ústeýiniń qoldanylý aıasy qandaı?
3. Maqsat ústeýine satylaı kompleksti taldaý jasaý.
6. Úı tapsyrmasy
1. Baǵalaý