InfoHub Logo

Tehnologıa 5 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Mata óndirisi. Maqta jáne zyǵyrdyń qasıetteri
Sabaqtyń maqsaty:
1) Bilimdiligi: Oqýshylarǵa jańa sabaqty meńgertý. Matany tańdaý joldaryn, keste tigýdi meńgertý. Eńbek quraldaryn paıdalana bilý men óz ónerin baǵalaı bilýge baýlý;
2) Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oı - qıalyn damytý, dúnıetanymyn, baıqaǵyshtyǵyn, shyǵarmashylyq qabiletterin, óz qoldarymen qajetti buıymdar jasaýǵa, qol eptiligin damytý;
3) Tárbıeliligi: Eńbek mádenıetin saqtaýǵa, iskerlikke, talǵampazdyqqa, eńbek súıgishtikke, uqyptylyqqa baýlý;
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: Ashyq sabaq
Jańa tehnologıa: STO
Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, oı - qozǵaý, toptastyrý, venn dıagram, salystyrý kestesi
Sabaqtyń kórnekiligi: Plakat, slaıd, sóz jumbaq, maqta, zyǵyr matalar, ıne, qaıshy, jip.
Qajetti quraldar: mata túrleri, keste tigýge arnalǵan ıne - jip, qaıshy, kergish

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
A) Oqýshylarmen sálemdesý, túgendeý.
Oqý, qural, dápter al
Sabaqqa kerek ol qural.
Dosyńdaı seniń kún kúlip,
Janyńda tursyn kúndelik.
Á) Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý (kartochkamen jumys)
№ 1. Qol jumystaryn oryndaý degenimiz ne?
№ 2 Jumys aıaqtalǵannan keıin quraldardy ne isteý kerek?
№ 3. Qol jumystaryn oryndaýdaǵy durys otyrý erejesin ata?
№ 4. Qol deneden neshe sm ara qashyqtyqta bolady?
№ 5. Kóz ben buıym arasyndaǵy ara qashyqtyq neshe sm bolýy tıis?

İİİ. Jańa sabaq
Maqta - bir jyldyq ósimdik. Maqta ósimdiginiń appaq uzyn talshyqtary quramdas qoraptan turady. Osyndaı talshyqtardy maqta deıdi. Maqtanyń jeke talshyqtary óte jińishke bolady. Talshyqtardyń uzyndyǵy ár túrli:
6 - dan 52 mm - ge deıin. Maqta talshyqtarynyń tabıǵı túsi - aq, sonymen qatar qońyr sarǵysh, jasyl tústeri de kezdesedi. Gıdroskopıalyǵy - qorshaǵan ortadaǵy ylǵaldy ótkizý qasıeti. Maqtanyń gıdroskopıalyq qasıeti óte joǵary. Maqta ylǵaldy tez ótkizip, tez kebedi. Kún sáýlesiniń áserinen maqta beriktigin birte – birte joıady. Maqta talshyqtaryn qolǵa ustap qaraǵanda, óte jumsaq. Jaǵyp teksergende, ashyq - sary tústi bolyp janyp, kúıgen qaǵazdyń ısi shyǵady.
Maqtany mata toqyma buıymdaryn, tigin jipter daıyndaýda keńinen qoldanady. Elimizdiń tigin óndirisi oryndarynda maqta matany keńinen qoldanady. Maqta matadan daıyndalǵan buıymnyń túrleri óte kóp. Turmystyq qajetke arnalǵan mata túrinen kóılek, jeıde, ish kıim, syrt kıim, oramal, tósek oryn jabdyqtary t. b buıym túrleri tigiledi.

Maqta mata myqty, jumsaq, jeńil keledi. Odan tigilgen kıim óte yńǵaıly, jeńil jyly bolady. Gıgıenalyq turǵydan qarasaq, ol ylǵal men aýa ótkizgish, tez kebedi, ońaı jýylady, jaqsy tazalanady, jeńil útikteledi, joǵary temperatýraǵa da tózimdi.
Maqta mata birkelki ıirilgen jippen toqylady, onyń beti tegis bolady. Bul matalar negizgi jip arqyly sozylyp, jýylǵan kezde sol arqyly otyrady.
Zyǵyr – zyǵyr talshyqtaryn beretin, bir jyldyq shóp tektes ósimdik.
Zyǵyrdyń úsh túri bar:
↓
Salaly zyǵyr
Jabaıy zyǵyr
Buıra zyǵyr.

Talshyqtardy alý úshin salaly zyǵyr ósiredi. Onyń sabaǵy tik, bıiktigi 1m - ge deıin jetedi. Talshyqtardyń jýandyǵy maqta talshyqtaryndaı. Uzyndyǵy 15 - 26mm. Talshyqtardyń túsi ashyq surdan jabyq surǵa deıin bolady. Zyǵyrdyń ózine tán jyltyrlyq qasıeti bar. Zyǵyr talshyqtarynyń gıdroskopıalyǵy maqtadan joǵaryraq. Zyǵyr maqtaǵa qaraǵanda ystyqqa tózimdi. Zyǵyr matanyń beti tegis, jyltyr jáne jiptiń jýandyǵy ár túrli bolady. Taza zyǵyr matasy setinegish, myjylǵysh keledi jáne tez útikteledi. Mata qazaq ólkesine buryn Uly jibek joly arqyly Shyǵys, Ońtústik Azıa elderinen, keıin Reseıden tasyp ákelingen. Toqylýyna, sapasyna, órnekterdiń túri men ádemiligine qaraı matanyń ár túrli ataýy bolady. Qazirgi kezde zyǵyrǵa kapron, lavsan t. b jasandy talshyqtar qosylady.

İÚ. Saramandyq jumys:
Qajetti qural - jabdyqtaryn túgendeý. Qaıshymen jumys isteý erejelerin eske túsirý.
● Qaıshyny arnaýly qobdıshada saqtaý kerek.
● Qaıshyny joldasyńa úshkir ushymen berme.
● Joldasyń qaıshymen jumys istep jatqan kezde kóńilin bólýge bolmaıdy.

«Talappen bastap, talǵammen aıaqta»- degen halyq mátelin este ustap, jumysty bastaıyq. Matadan oramalsha daıyndaý.

Ú. Sergiý sáti: Adasqan quraldardy tap
Ine -------------------------------- syzady
Maqta ---------------------------- ólsheýish
Qaıshy --------------------------- jazady
Útik -------------------------------- oqý quraly
Santımetrlik lenta --------- mata
Syzǵysh ------------------------- tigedi
Karandash ---------------------- qıady

Taqtamen jumys: Sóz jumbaq sheshý
1. Saýsaq basyna kıetin temir qalpaq? (Oımaq)
2. Kesetin qural? (pyshaq)
3. Mata qıatyn qural? (qaıshy)
4. Qustyń júninen jasalǵan úı jıhazy? (qustósek)
5. Jumsaq mata túri? (maqta)

Ú. Sabaqty bekitý: İ. VENN dıagram
♦ Zyǵyr mata
Zyǵyr – zyǵyr talshyqtaryn beretin, bir jyldyq shóp tektes ósimdik. Zyǵyrdyń úsh túri bar: salaly zyǵyr, jabaıy zyǵyr, buıra zyǵyr. Talshyqtardy alý úshin salaly zyǵyr ósiredi.

♦ Maqta mata
Maqta - bir jyldyq ósimdik. Maqta ósimdiginiń appaq uzyn talshyqtary quramdas qoraptan turady. Osyndaı talshyqtardy maqta deıdi. Maqtanyń jeke talshyqtary óte jińishke bolady.

♦ Uqsastyǵy
Bir jyldyq ósimdik. Kıimder tigedi.
Ylǵaldy jaqsy ótkizedi.
Ekeýi de mata.

İİ. Toptastyrý: İ top
Zyǵyr → Bir jyldyq, jyltyr, tegis, myqty, ashyq sur,
İİ top
Maqta → Bir jyldyq, jumsaq, aq tústi, ylǵaldy ótkizedi

İİİ. «Kim tapqyr» bólimi
Maqta men zyǵyrdyń talshyqtaryn salystyrý

İÚ. « Oı túıindeý» Suraq – jaýap:
1. Maqta degenimiz ne?
2. Zyǵyr degenimiz ne?
3. Maqta neshe jyldyq ósimdik?
4. Zyǵyrdyń neshe túri bar?
5. Maqta matalardan qandaı zattar tigiledi?
6. Mata qazaq ólkesine qaı elderden ákelingen?
7. Zyǵyr matanyń beti qandaı bolady?
8. Maqta matanyń túsi qandaı bolady?

Qorytyndy: Búgingi sabaqtan alǵan áserlerińdi túster arqyly kórsetińder?
Jasyl tús: Jańa sabaqqa kóńilim toldy.
Qyzyl tús: Jańa sabaq áserli boldy
Sary tús: Jańa sabaqta jańa aqparattar aldym.

Úİ. Úıge tapsyrma:
Maqta, zyǵyr koleksıasyn jasaý. Túsinik aıtý
Úİİ. Baǵalaý.
Oqýshylardy salystyrmaly túrde baǵalaý.

Atyraý oblysy, Qyzylqoǵa aýdany,
Jasqaırat aýyly, Sh. T. Erkinov atyndaǵy
orta mektebiniń tehnologıa pán muǵalimi
Qumarova Qorlan

Tolyq nusqasyn júkteý