InfoHub Logo

Uıymdastyrylǵan oqý is áreketiniń konspektisi
Bilim berý salasy: «Tanym»
Oqý is - áreketi: Qarapaıym matematıkalyq uǵymdardy qalyptastyrý, qurastyrý.
Taqyryby: Matematıka eline saıahat
Maqsaty: 1 - 10 - ǵa deıingi sandardy týra jáne keri sanaýǵa, geometrıalyq pishinderdi ajyratyp bilýge baýlý. Este saqtaý, oılaý qabiletterin sanamaqtar, maqal - mátelder, aýyzsha esepter shyǵarý arqyly damytý. Qamqorlyqqa, uıymshyldyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.

Motıvasıalyq qozǵaýshy
Shattyq sheńberi.
- Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
(Qazir kóktem mezgili.)
- Kóktem aılaryn kim atap beredi?
(Naýryz, sáýir, Mamyr)
- Kóktem mezgiliniń qaı aıy?
(Mamyr aıy)
- Búgin aptanyń qaı kúni?
(Juma kúni)
- Bir aptada neshe kún bar jáne attaryn kim atap beredi?
(Jeti kún bar. Apta attaryn atap beredi)

İzdený - uıymdastyrýshy
Tárbıeshi: Balalar, búgingi ashyq oqý is - áreketi qyzyqty bolyp ótpek, sebebi úsh topqa bólinip, saıys túrinde ótedi. Qazir men senderge úsh túrli pishin taratamyn, sol pishinderge baılanysty topqa bólinip otyrasyńdar.
(Balalar qoldaryndaǵy pishinderge baılanysty úshburysh, tórtburysh, dóńgelekter bolyp úsh topqa bólinip otyrady. )
- Balalar, búgingi ashyq oqý is - áreketimizdiń taqyryby «Sıqyrly sandar».
Qyzyqtyrý sáti: Ertóstik keledi. Muńaı - yp, kóńili jabyrqap turady.
Ertóstik: Sálemetsińder me, balalar?
(Balalar amandasady).
Tárbıeshi: Balalar, bul «Ertóstik» ertegisindegi Ertóstik batyr emes pe, ol munda ne maqsatpen keldi eken, suraıyq?
Ertóstik: Balalar, men senderden kómek suraǵaly keldim, meniń segiz aǵam bar, al men toǵyzynshy, ıaǵnı eń kenjesimin. Osy aǵalarymdy Taý shatqalynda meken etetin Tasbol degen jaýyz sıqyrshy sıqyrlap qoıypty, endi ne isterimdi bilmeı turmyn, qaıtsem aǵalarymdy qutqaramyn, balalar?
Osy kezde slaıdtan Tasboldyń sýreti kórinedi de, dybys shyǵady.
Tasbol: Men sıqyrshy Tasbolmyn, Ertóstik men seniń aǵalaryńdy sıqyrly sandarǵa aınaldyryp jiberdim. Endi sen jalǵyz qaldyń. Men seni kórip turmyn. Sen balalardan kómek surap júr ekensiń ǵoı? Tapsyrmańdy odan saıyn qıyndataıyn. Men senderdiń tapsyrmalaryńdy aıtýdy «Balbóbek» balabaqshasynyń tárbıelenýshilerine tapsyramyn.
Tárbıeshi: Balalar endi ne istedik, Ertóstiktiń aǵalaryn Tasboldyń sıqyrynan qutqaramyz ba?
(Iá.)
Ertóstik: Balalar, sender tapsyrmany oryndap bolǵansha, men anamnan habar alyp keleıin.
Endeshe slaıdqa qarap tapsyrmany tyńdaıyq. Kim suraqtarǵa jaýap berip, tapsyrmany durys oryndasa, sol bala tobyna juldyzsha alyp beredi, juldyzsha - ny kóp jınaǵan top jeńiske jetedi.
1 - tapsyrma: 1 - 10 - ǵa deıin týra jáne keri sanap jáne sol sandardyń ishinen bir sandy kórsete otyryp, sol sanǵa baılanysty sanamaq aıtý.
(Balalar 1 - 10 - ǵa deıin týra jáne keri sanap shyǵady.
Balalar ózderiniń biletin sanamaqtaryn aıtady.)
Ertóstiktiń eki aǵasyn qutqarady.
Tárbıeshi: Balalar, slaıdtan 2 - shi tapsyrmany tyńdaıyq.
2 - tapsyrma:
- Balalar, aýyzsha esepter shyǵara alasyńdar ma? Endeshe menimen «Oılan tap»oıynyn oınańdar.

1. Apam meniń bazardan
Tórt alma satyp ákeldi
Úsheýin aǵam jep qoıdy
Sonda qaldy nesheýi? (1)
2. Symda turǵan eki qusqa
Ushyp keldi bireýi
Sonda boldy nesheýi? (3)
3. Oń jaq talda eki alma
Sol jaq talda bes alma
Qosyp kórshi barlyǵyn
Bolyp shyqty neshe alma? (7)
4. Alty qonjyq kóńildi
Shyqty ormanǵa asyǵyp
Bireýi sharshap - shaldyǵyp
Qaldy dostarynan ajyrap
Keldi ormanǵa aldymen
Nesheýi ekenin kim tabady? (5)
5. Ústel ústinde úsh bálish
Oǵan apam qosty taǵy tórt bálish.
Bolyp shyqty sonda
Barlyǵy neshe bálish? (7)
6. Oń jaǵymda úsh ulý
Sol jaǵymda alty ulý
Qosyp edik ekeýin
Bolyp shyqty neshe ulý? (9)
3 - tapsyrma. Sandarǵa baılanysty maqal - mátelder aıtyp, jumbaqtar sheshe alasyńdar ma?
Maqal - mátelder.

Jumbaqtar:
1. Kezikti bir janýar
Ústinde eki taýy bar. (Túıe)
2. Tórt buryshty qatty
Dámi sondaı tátti. (Qant)
3. Oń jaǵymda bes sarbaz.
Sol jaǵymda bes sarbaz. (On saýsaq)
4. Tórt aıaqty tórt taıaqty.
Ústinde men jatamyn
Tátti uıqyǵa batamyn. (Kereýet)
Tárbıeshi: Qane, balalar, endi bir serigip alaıyq.
Sergitý sáti:
Barlyǵymyz slaıdqa qarap balalardyń qımylyn qaıtalap bıleıik.
(Balalar «Qyzyl órik» ánine bıleıdi.)
4 - tapsyrma. «Pishinderden úı qurastyra - myz»
Pishinderdi paıdalana otyryp, japsyrý arqyly Ertóstiktiń aǵalaryna úı qurastyryp berińizder.
Tárbıeshi: Balalar, Ertóstiktiń aǵalaryna
pishinderdi paıdalana otyryp, úı qurasty - ryp beremiz be?
Endeshe, balalar, ústel ústindegi zattarmen jumys jasaımyz. Aldymen men túsindirip kórseteıin.
Tárbıeshi balalarǵa pishinderdi paıdalana otyryp, qalaı japsyrý arqyly qurastyrýǵa bolatynyn kórsetip beredi.
(Tárbıeshiniń aıtýymen balalar aq qaǵazdyń sol jaq betiniń joǵarǵy jaǵyna kúndi, oń jaq betiniń joǵarǵy jaǵyna bultty, tómenge úı men shyrshany japsyryp shyǵady.)
Tárbıeshi: Jaraısyńdar, balalar Tasbol - dyń tórtinshi tapsyrmasyn da oryndap, Ertóstiktiń segiz aǵasyn da qutqardyńdar.
Sol kezde Ertóstik te keledi.
Ertóstik:
- Balalar senderge kóp - kóp rahmet! Meniń aǵalarym úıge oraldy, anam senderge alǵys aıtyp, tátti kámpıtter berip jiberdi,- dep Ertóstik balalarmen qoshtasyp, shyǵyp ketedi.
(Balalar Ertóstikpen qoshtasady.)
Qorytyndy.
Refleksıvti – korreksıalaýshy
Tárbıeshi:
- Balalar, búgin bizge kim qonaqqa keldi?
- Ertóstik bizden qandaı kómek surady?
- Biz Tasboldyń qandaı tapsyrmalaryn oryndadyq?
(Balalar tárbıeshiniń qoıǵan suraqtaryna jaýap beredi.)
- Jaraısyńdar, balalar, sender sıqyrshy Tasboldyń tapsyrmalaryn durys oryndap, Ertóstiktiń aǵalaryn sıqyrdan qutqaryp, óz bilimderińdi kórsettińder.

Kútiletin nátıje:
Neni bildi: 1 - 10 - ǵa deıin týra jáne keri sanap, aýyzsha esepter shyǵara bildi.
Neni ıgeredi: Oń, sol jaq, joǵary, tómen, kómektesý degen túsinikterdi ıgeredi.
Neni bilý kerek: Suraqtarǵa tolyq jaýap berip, sanamaq, maqal - mátelder bilý kerek