- 05 naý. 2024 02:59
- 200
Mátindik aqparatty kodtaý
Sabaqtyń taqyryby: §3 Mátindik aqparatty kodtaý
Maqsaty: Barlyq oqýshylar
Mátindik aqparatty kodtaýdy úırenedi. Naqty bir kod sımvolynyń taǵaıyndalý mańyzdylyǵyn túsinedi jáne ol kodtyq kestede bekitiletiniń biledi.
Oqýshylardyń basym bóligi
Mátindik aqparatty baıttardyń kómegimen kodtaý ár túrli standarttarǵa súıenetinin bilip, biraq barlyǵyna birinshi negiz bolǵan ASCII standartymen jumys
jasaı alady. Unicode kodtaý kestesinde bir sımvol kodtaý úshin 2 baıt paıdalanatynyn biledi.
Keıbir oqýshylar
Ártúrli kodtyq kestelermen sımvoldardy kodtaı biledi, ártúrli kodtaýdaǵy orys tili, aǵylshyn tili, qazaq tili mátinderdi salystyrady.
Kútiletin nátıje: Kodtaý kestelerin paıdalanyp mátindi kodtaýdy úırenedi;
Mátindik aqparatty ekilik kod túrinde kórsetýdi.
Oı tolǵanys.
Kompúterdegi tájirıbelik jumys.
A – deńgeıi.
1 - tapsyrma
Tómende berilgen habarlamada aqparattyń sanyn sımvolda jáne baıtta anyqtańdar:
Mátindik aqparatty baıttardyń kómegimen kodtaý ártúrli standarttarǵa súıenedi, biraq barlyǵyna alǵashqy negiz bolǵan ASCII standartty.
ASCII júıesinde kodtaýdyń eki kestesi bekitilgen – negizgi jáne keńeıtilgen.
Monıtor ekranyndaǵy grafıkalyq aqparat keskin túrinde beriledi, ol belgili bir qatarlar sanynan qalyptasady. Al ol óz kezeginde belgili bir núktelerden (pıkselderden) turady.
2 - tapsyrma
1. Bloknot programmasyn ashyńdar (İske qosý – Programmalar - Bloknot).
2. Osy tájirıbelik jumystyń 1 - tapsyrmasyndaǵy mátindi engizińder.
3. Jaqshanyń ishindegi mátindi Jumys ústelinde saqtańdar (Faıl – Saqtaý – Jumys ústeli býmasyn tańdańdar – faıldyń ataýyn terińder – saqtaý – Bloknotty jabý).
4. Osy faıldyń aqparattyq kólemin kompúter arqyly anyqtańdar (faıldy erekshelep alyńdar – Kontekstik mázirin shaqyryńdar – Qasıetter ( Svoıstva)).
V – deńgeıi.
1 - tapsyrma
A deńgeıiniń 1, 2 tapsyrmasyn oryndańdar.
2 - tapsyrma
1. 1 - tapsyrmadaǵy mátindi dybystyq faıl túrinde jazyńdar: Dybys. wav (İske qosý – Programmalar – Standartty – Dybys jazba – Jazba batyrmasyn basyńdar jáne mátindi mıkrofonǵa daýystap oqyńdar).
2. Bul mátindi Jumys ústelinde saqtańdar (Faıl – Saqtaý – sodan soń Jumys ústeli býmasyn tańdańdar, faıldyń ataýyn engizińder – Saqtaý).
3. Bul faıldyń aqparattyq kólemin anyqtańdar.
4. Mátindik jáne dybystyq faıldardyń kólemin salystyryńdar.
Atyraý oblysy, Jylyoı aýdany,
№3 jalpy orta bilim beretin mekteptiń
ınformatıka páni muǵalimi
Talbaeva Asel Amankosovna
Tolyq nusqasyn júkteý
Maqsaty: Barlyq oqýshylar
Mátindik aqparatty kodtaýdy úırenedi. Naqty bir kod sımvolynyń taǵaıyndalý mańyzdylyǵyn túsinedi jáne ol kodtyq kestede bekitiletiniń biledi.
Oqýshylardyń basym bóligi
Mátindik aqparatty baıttardyń kómegimen kodtaý ár túrli standarttarǵa súıenetinin bilip, biraq barlyǵyna birinshi negiz bolǵan ASCII standartymen jumys
jasaı alady. Unicode kodtaý kestesinde bir sımvol kodtaý úshin 2 baıt paıdalanatynyn biledi.
Keıbir oqýshylar
Ártúrli kodtyq kestelermen sımvoldardy kodtaı biledi, ártúrli kodtaýdaǵy orys tili, aǵylshyn tili, qazaq tili mátinderdi salystyrady.
Kútiletin nátıje: Kodtaý kestelerin paıdalanyp mátindi kodtaýdy úırenedi;
Mátindik aqparatty ekilik kod túrinde kórsetýdi.
Oı tolǵanys.
Kompúterdegi tájirıbelik jumys.
A – deńgeıi.
1 - tapsyrma
Tómende berilgen habarlamada aqparattyń sanyn sımvolda jáne baıtta anyqtańdar:
Mátindik aqparatty baıttardyń kómegimen kodtaý ártúrli standarttarǵa súıenedi, biraq barlyǵyna alǵashqy negiz bolǵan ASCII standartty.
ASCII júıesinde kodtaýdyń eki kestesi bekitilgen – negizgi jáne keńeıtilgen.
Monıtor ekranyndaǵy grafıkalyq aqparat keskin túrinde beriledi, ol belgili bir qatarlar sanynan qalyptasady. Al ol óz kezeginde belgili bir núktelerden (pıkselderden) turady.
2 - tapsyrma
1. Bloknot programmasyn ashyńdar (İske qosý – Programmalar - Bloknot).
2. Osy tájirıbelik jumystyń 1 - tapsyrmasyndaǵy mátindi engizińder.
3. Jaqshanyń ishindegi mátindi Jumys ústelinde saqtańdar (Faıl – Saqtaý – Jumys ústeli býmasyn tańdańdar – faıldyń ataýyn terińder – saqtaý – Bloknotty jabý).
4. Osy faıldyń aqparattyq kólemin kompúter arqyly anyqtańdar (faıldy erekshelep alyńdar – Kontekstik mázirin shaqyryńdar – Qasıetter ( Svoıstva)).
V – deńgeıi.
1 - tapsyrma
A deńgeıiniń 1, 2 tapsyrmasyn oryndańdar.
2 - tapsyrma
1. 1 - tapsyrmadaǵy mátindi dybystyq faıl túrinde jazyńdar: Dybys. wav (İske qosý – Programmalar – Standartty – Dybys jazba – Jazba batyrmasyn basyńdar jáne mátindi mıkrofonǵa daýystap oqyńdar).
2. Bul mátindi Jumys ústelinde saqtańdar (Faıl – Saqtaý – sodan soń Jumys ústeli býmasyn tańdańdar, faıldyń ataýyn engizińder – Saqtaý).
3. Bul faıldyń aqparattyq kólemin anyqtańdar.
4. Mátindik jáne dybystyq faıldardyń kólemin salystyryńdar.
Atyraý oblysy, Jylyoı aýdany,
№3 jalpy orta bilim beretin mekteptiń
ınformatıka páni muǵalimi
Talbaeva Asel Amankosovna
Tolyq nusqasyn júkteý