InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Mahabbat – ómir nári.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa «Mahabbat» qundylyǵy týraly túsinik berý, adam boıyndaǵy mahabbat sezimin, súıispenshilikti tanyp, ony qurmetteýge baýlý.
Sabaqtyń mindetteri:
• mahabbattyń bar adamǵa ortaq kóp qyrly sezim ekenin, al súıý men ǵashyq bolý jaratylystyń adamǵa bergen erekshe nurly ińkárligi ekenin bildirý;
• adamdy, ómirdi, tabıǵatty súıe bilýge, ony qurmetpen qadir tutýǵa baýlý;
• súıispenshilikke, sezimtaldyqqa, náziktikke tárbıeleý;
Sabaqtyń kórnekilikteri: oqýlyq, dápter, úntaspa, DVD, qazaq áýenderi, teledıdar, túrli tústi fıgýralar, naqyl sózder.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: shattyq sheńberi, STO tehnologıasynyń strategıalary, tapsyrma, mátinmen jumys, túıindeme, ózimmen - ózim, shyǵarmashylyq jumys, dáıeksóz, júrekten - júrekke.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń tıpi: bilim, bilik daǵdylaryn qalyptastyrý
Bazalyq bilim: ómir qundylyqtarynyń jalpy adamzattyq, rýhanı - adamgershilik mánin túsiný, ózara adamı qarym - qatynastardy tanı, baǵalaı bilýdi meńgertý.
Sabaqtaǵy tehnologıa: synı turǵysynan oılaý (STO)

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardy sabaqqa ázirleý.
Oqýshylardy shattyq sheńberine shaqyrý.
Shattyq sheńberinde oqýshylar úntaspadan S. Turǵynbekovtyń sózine jazylǵan M. İlıasovtyń «Mahabbat» ánin tyńdaý (múmkindiginshe oqýshylar qosylyp aıtady)
Ánniń sózi men sazynan alǵan erekshe sezimmen oqýshylar bir - birine sáttilik tileıdi.
1. Oqýshylar túrli - tústi fıgýralardy tańdaý arqyly toptarǵa bólinip otyrady.

I Oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Tapsyrma: toptar boıynsha:
1 - top. «Móldir mahabbat» degendi qalaı túsinesińder?
2 - top. «Shynaıy mahabbat» degendi qalaı túsinesińder?
3 - top. «Ana mahabbaty» degendi qalaı túsinesińder?
4 - top. «Ǵashyqtyq». Bir kórgennen ǵashyq bolý.
Oqýshylar óz múmkindikterinshe anyqtama berip, pikirlerin bildirdi.

Túıindeme: oqýshylardyń oı - pikir, anyqtama berý sózderine súıene otyryp, qurmetteý, baǵalaý, syılaý, mahabbat degen uǵymnyń ortaq ekenin, adam janyna erekshe jaqyndyǵyna saı yqylas - ynta sezimniń basqasha ekenine kózin jetkize aıtyp túsindirý. Mahabbattyń bar adamǵa ortaq sezim ekenin, eger mahabbat bolmasa ómirde mán de, qun da bolmaıtynyn aıtyp túsindirip, oılaryn qorytyndyladym.

II Maǵynany taný.
Mátinmen jumys.
M. Áýezovtiń «Abaı joly» romanynan úzindini oqý, taldaý.
Jaqsy jigit, sulý qyz sonshalyq bir erekshe jarastyqpen, jaqsy úılesti. Toǵjan júzi aıǵa qarsy kelgende, Abaı ózgeshe bir nur kórdi. Betine juqalaǵan qyzyl sáýle berip, ishtegi tereń syrdan, dos kóńilden belgi etti. Saǵynǵan súıgeniniń janyna jany umtylyp, aıyrylmasqa, ketispeske sert etkendeı. Qazirgi ásem ánmen úıleskenderi baýyrǵa kirip, jabysyp turyp qushqannan da jaqynyraq, kúshtirek sıaqty. Yrǵaǵy kóp sezimdi sulý ánge ekeýi de bar shyndyǵyn tapsyryp, bar syrlaryn bóledi. Án aıtqan joq, eki birdeı yntyq jan qaýyshyp tabysqan shattyq aıtty. Bar jıynǵa, bar dúnıege, barlyq juldyzdy aspan, jarqyn aıǵa da: «Kórshi bizdi, kinálap kórshi!» degendeı.
Minsiz syryna shyndap berilgen Toǵjan toqtamaı aıta berdi. Abaı bir shaqta jas sulýdyń júzinen bala qýanyshyn kórdi. Baqyt kúlkisindeı bir raqat, yrzalyq eles berip, Abaıǵa qadala qarap ezý tartty. Kelgenine, tapqanyna súısinip, ishinen alǵys aıtqan tárizdi. Qarlyǵash qanatynyń ushqyndaı bop, aıdaı syzylǵan jip - jińishke qastary kóterilip - jazylyp, Abaıǵa ózgeshe bir ún qatqandaı boldy.
Baǵanadan beri sonshalyq kóp, tilsiz sálem joldaǵan Abaı, endi ánniń sózin ózgertip alyp, basqasha aıtyp ketti. «Saǵyndyrǵan ǵashyq jar, yntyǵy ishte júrgen sherli dosyn kinálaýdan toqtar ma eken? Bar dúnıe, bar syryn, barlyq baqyt tilegin bir óziniń shuǵylasyna qurban etem dep kelse, ne der eken!» degen bir ózgeshe syr ketti.
Taldaý barysynda oqýshylardyń nazaryn áserli kórkem sýretteýdegi sezim shattyǵyna, onyń sheksiz lázzatyna bólengen qyzdyń jan qubylysyn, shýaqty lázzatyn jastar sezgen qýanyshty, shattyqty, mahabbat degen qudiretti sezimdi syılaǵan ǵajap jan shýaǵyna aýdarý.

Ózimmen - ózim: úntaspadan «Merekem – sen» áni baıaý estilip turady. (Sózi men áni: Q. Qozybekov)
Oqýshylardyń oı - qıalyn damytyp, minez - qulyqtaryna jaǵymdy áser etedi.

Túıindeme: oqýlyqpen jumysty jalǵastyrý. İ. Esenberlınniń «Ǵashyqtar» romanynan úzindini oqytý, taldaý.
Jaqsy kórý degen bir uly qasıet. Bul qasıettiń ózi de eki túrli bolady. Jalpy adam balasyn jaqsy kórý bar da, jeke adamdy jaqsy kórý bar. Jalpy adam balasyn jaqsy kórip, onyń baqyty úshin kúresý ol – úlken júrekti alyptardyń isi. Al jeke bireýdi jaqsy kórý, sol úshin baryńdy aıamaý – bárimizdiń de qolymyzdan keletin erlik. Kim óziniń ata - anasyn, týǵan baýyrlaryn jaqsy kórmeıdi? Solar úshin jan aıamaı eńbek etkisi kelmeıdi? Kim óziniń súıgen adamy úshin syn saǵaty týsa, janyn qurban etýden bas tartady? Menińshe, bul – qaısymyzdyń bolsa da qolymyzdan keletin is. Biraq bireýdi jaqsy kórý, unatý bar da, ne bolmasa ony shyn júrekten ólerdeı súıý, onsyz ómir súre almaıtyndaı ǵashyq bolý bar. Jan - tánimen súıý, ǵashyq bolý menińshe adamda bir - aq ret kezdesetin qasıet.
Sen mahabbattan qumarlyqty, erkek pen áıeldik sezimdi alyp tastashy, sonda birin - biri jaqsy kórgen eki adam birinsiz - biri ómir súre almaıtyn eki aqqýǵa uqsasa, mine, sonda ǵana olar – shyn ǵashyqtar.
Taldaý barysynda oqýshylardyń nazaryn mahabbattan qumarlyqty alyp tastaǵanda da bir - birine ińkárlik pen saǵynýy naǵyz súıispenshilik ekenin aıtyp, kózsiz qumarlyqtan saqtandyrý, jaza baspaý, ar - uıat, namys t. b. adamı qasıetterdi kirletpeý týraly aıtyp, esterine saqtaýdy usyný.

Dáıeksóz: «Adamshylyqtyń aldy – mahabbat, ǵadilet sezim» (Abaı)
Dáıeksózdiń maǵynasyn qalaı túsinetinderin suraı otyryp, jaýaptaryn qorytyndylaý.

Mahabbat – ómir nári. júkteý