Mahambet jyrlary – asqaq rýhtyń úni
Jospar:
I Kirispe
Azattyq úshin kuresken batyr
II Negizgi bólim:
a) Kóterilistiń jalyndy úgitteýshisi
á) Hannan da taısalmaǵan ádil aqyn
III Qorytyndy
Armanda ketken esil er...
Tarıhtyń altyn paraqtaryna kóz sholyp júrmiz. Qanshama ýaqyt saǵattary ótkenimen tarıh qoınaýyndaǵy baılyǵymyzdy saqtaýmen kelemiz. Ásirese, ondaǵy batyrlar erlikteri máńgi sanamyzdan oryn tepti. El basyna kún týǵanda bir jaǵada bas bir jeńnen qol shyǵarýdy úıretetin de osy batyrlar óreni. Qysyltaıań, halyq basynda qara bult úıirilgen shaqta qolbasshy batyr, qaharman aqyn Mahambet Ótemisuly halyq azattyǵy úshin kúresti. Al Mahambetti týdyrǵan kezeń patsha ókimetiniń otarshyldyq ezgisine tuspa-tus keldi.
Qolbasshy batyr- sol kezdegi kóterilistiń jalyndy úgitteýshisi, kósem basqarýshysy, jaýynger jyrshysy. Isataı- Mahambet kóterilisi- tarıh paraqshalarynyń eń bir jaqyn betteri bolyp sanalady. Sebebi batyr, eli úshin aıanbady, Halqy úshin azattyqty kóksedi.
Segiz qyrly bir syrly aqyn qashanda da ot aýyzdy oraq tildi bolǵan. Mahambet sóziniń ótkirligi sonsha sógis alǵan adamdy qamshy osyp ótkendeı kúıge túsiredi eken. Patsha ókimetine qarsy turýyna kúshi ǵana emes, jalyndy jiger-namysy, jyrlary sebep bolǵan eken. Qazirgi qanjyǵamyzda Mahambettiń júzge jýyq óleńderi bar. Batyrlyq, erlik haqyndaǵy óleńderi qazaq bolǵanyńa qýanarlyqtaı rýh beredi. El arasyndaǵy keleli isterge at salysyp, kúrmeýli daýdy sheshýi de Mahambettiń batyldyǵynyń kórinisi.
Elestetip baıqasaq, ashshy shyndyqty ashyna patsha ókimetine jyrlaý, ásirese, jaýgershilik zaman syıpatynda ekiniń biriniń qolynan kelmeıdi. Mahambet bolsa, óz dáýiriniń shyndyq aqyny. "Han emessiń, qasqyrsyń " óleńi osy oıdyń aıǵaǵy:
Han emessiń, qasqyrsyń,
Qas albasty basqyrsyń.
Dostaryń kelip tabalap,
Dushpanyń seni basqa ursyn!
Han emessiń, ylansyń,
Qara shubar jylansyń.
Han emessiń, aıansyń
Aıyr quıryq shaıansyń!
On segiz aıǵa sozylǵan kóterilis Mahambet qaıratyn shyńdamasa qajytqan emes. Onyń erligi men shyǵarmashylyǵy odan saıyn ushtala bastady. Osy dúrbeleń ómir dúbirinde Mahambet óleńderiniń birshamasy kóterilis taqyrybynyń aıasynda boldy." Soǵys ", "Ereýil atqa er salmaı", " Ul týsa", " Tolarsaqtan saz keship" syndy óleńderi sol zamattaǵy basty taqyrypqa aınaldy. Kóterilis bitýge taqaǵan shaqta jan joldasy Isataıdan aırylyp qalady. Sodan Mahambet jyrlarynyń taqyryby muń men sherdi ańǵaryp turdy. Mysalǵa alsaq, " qyzǵysh qus " óleńiniń myna eki tarmaǵynda:
Isataıdan aıyrylyp
Jalǵyzdyqpen boldym dos!- dep óz jaı- kúıin ańǵartady.
Qolynda qalamy, belinde qylyshy bar batyr aqynnyń kez kelgen óleńin erlik jyry deýge bolady. Kóteriliste qarýy men qalamyn qatar alyp júrip, "tolarsaqtan saz keshken aqyn" kúreske "qas úlekten týǵan qatepti qara nar kerek ekenin", biraq artynan qarý ustap shyǵatyn eshkim bolmaǵandyqtan, ózine dos sanalyp júrgen qandy qol Yqylas qolynan mert boldy.
Mahambet halyq azattyǵyn kóksegen kúresker. Ul týsa Mahambetteı bolsyn. Sebebi, Mahambetteı jalyndy aqyn, kózi ashyq batyr tulǵalar qazirgi zamanǵa da kerek-ti .Er Mahambet- bir ǵasyrda bir týar tulǵa jáne qasiret tartqan zamandaǵy qasıettiń aqyny.
Eńlik Jumash