InfoHub Logo

Qazaq ádebıeti 9 synyp
Pán muǵalimi: Seıtmetova Bıbigúl

QYSQA MERZİMDİ SABAQ JOSPARY
Sabaqtyń taqyryby: Mahambet Ótemisulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵy
Sabaqtyń maqsaty: Mahambet Ótemisulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly ózdiginen bilim ala otyryp, ózara bilim almastyrý. Óleńderiniń taqyryby men avtor ıdeıasyn ashý, ádebı teorıalyq turǵydan taldaý jasaý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Kútiletin nátıje: Mahambet Ótemisulynyń aqyndyq, adamdyq bolmysy, shyǵarmalarynyń ereksheligi týraly biledi. Zaman talabyna saı qural - jabdyqtardyǵ ádis - tásilderdi qoldana alady.
Ádis - tásilder: Synı turǵydan oılaýǵa úıretý; Oqýdy jáne oqytý úshin baǵalaý; Talantty jáne daryndy balalardy oqytý; AKT - ny qoldaný; Yntymaqtastyq jáne toptaǵy birlesken jumys; Jas erekshelikterine sáıkes oqytý.
Resýrstar: Stıker, Kespe qaǵazdar, plakat, poster, tústi qaǵaz, markerler, kompúter, ınteraktıvti taqta

Kirispe
Uıymdastyrý kezeńi: (3 mın)
Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý
Ár oqýshy sabaqqa esiminiń bas áripinen bastalatyn tilek aıtady, mysaly «Bıbigúl – baqyt tileıdi»
Synypty «Mozaıka»ádisi arqyly úsh topqa bólý.
İ top. «Bilim»
İİ top.«Ǵylym»
İİİ top.«Óner»
Ár topqa baǵalaý paraǵyn taratyp berý.
Qyzyǵýshylyqty oıatý (15 mın)
Úıge berilgen tapsyrmalar boıynsha aqynnyń bir óleńin ár toptan bir oqýshy mánerlep jatqa aıtý jáne top músheleri óleńniń bir shýmaǵyn qurylysyna qaraı taldaý tapsyrylady
İ top. «Bilim»Ereýli atqa er salmaı
İİ top.«Ǵylym» Munar kún
İİİ top.«Óner» Jalǵyzdyq

Jańa sabaq
Mahambet Ótemisuly (1804 j., İshki Bókeı Ordasy, qazirgi Batys Qazaqstan oblysynyń Jánibek aýdanynyń Naryn qumynyń Janqus jeri. — 1846 j. qazan 20, Qaraoı óńiri, qazirgi Atyraý oblysynyń Mahambet aýdany) — qazaqtyń áıgili aqyny, kúıshi kompozıtory, otarshyldyqqa qarsy Isataı Taımanov bastaǵan kóterilisti (1836 - 1837) uıymdastyrýshylardyń biri, osy kóterilistiń jalyndy jyrshysy.
Oqýshylarǵa Mahambettiń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıly beınekórinis kórsetemin

Baıuly ishindegi Jaıyq - Berish. Nádir degen kisiden Máli (keıbir derekte Qulmáli, Qulmanıaz dep aıtylady) týady. Máliniń qazaq áıelinen Ótemis pen Shybyntaı, qalmaq áıelinen Qobylaı týǵan. Ótemisten - on ul, Shybyntaıdan - tórt ul, Qobylaıdan - úsh ul týyp, Máli uldyń ózinen on jeti nemere súıgen adam. Bul áýlet Taısoıǵan qumyndaǵy irgeli aýyldardyń biri. Atasy Qulmáli, ákesi Ótemis te óz zamanynda aıtýly tulǵalar bolǵan, Qulmáliniń tuqymynan bı de, sheshen de shyqqan
Sergitý sáti (2 mın)
Toptyq tapsyrma: Úsh toptyń oqýshylary bir - birine suraqtar qoıady?

Oı tolǵanys (6mın)
Bekitý suraqtary:
1. Mahambetti nege jaýynger aqyn deımiz?
2. Mahambettiń neshe baýyry jáne neshe balasy bar?
3. «Ereýil atqa er salmaı» atty óleńiniń negizgi ıdeıasy qandaı?
4. Aqynnyń alǵash óleńder jınaǵy qashan shyqty?
5. Aqynnyń erlikke, Otansúıgishtikke, batyrlyqqa shaqyratyn qandaı óleńderin bilesińder?
6. Mahambettiń qandaı kúıleri bar?

Qorytyndy (5mın)
«Insert» ádisin qoldana otyryp sabaqty qorytyndylaımyn.

Baǵalaý (2mın)
Top jetekshisi óz top músheleriniń jumysyn krıterıı boıynsha baǵalaıdy.
Oqýshylarǵa jıyntyq baǵasy qoıylady.

Refleksıa (2mın)
BBÚ kestesi
Sabaqtan alǵan áserlerin stıkerlerge jazdyramyn.
Úıge tapsyrma berý.
«Daýyldy jyldyń jalyndy jyrshysy» esse jazý


Mahambet Ótemisulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵy. slaıd júkteý