InfoHub Logo

Mektepke deıingi balalardyń shyǵarmashylyq qabiletin teatr túrlerin qoldaný arqyly damytý.

Bilim men tárbıe bastaýyn balalar balabaqshadan alady. Búgingi tańda qoǵamymyzdyń damý baǵytynda mektepke deıingi tárbıe salasy mamandarynyń aldynda jan - jaqty damyǵan, saýatty, sanaly, ózindik oryny bar úlkenge qurmet kórsetip, kishige qamqor bola biletin azamatty tárbıeleý máselesi júktelip otyr. Búldirshinderdiń bilimdi, bilikti, sanaly bolýynda oıynnyń alatyn orny erekshe.

N. K Krýpskaıa: Mektepke deıingi jastaǵy balalar úshin oıynnyń erekshe mańyzy bar: olar úshin oıyn - oqý, olar úshin oıyn - eńbek, olar úshin oıyn - tárbıeniń mańyzdy túri. Oıyn - balanyń aldynan ómirdiń esigin ashyp, onyń shyǵarmashylyq qabiletin oıatyp, tanymdyq qasıetterin, zeıinin, este saqtaý qabiletin, aýyz eki sóıleý mádenıetin damytady. Oıyn - balanyń ómirdi tanýdaǵy alǵashqy qadamy. Oıynnyń túrleri kóp, qazaq tilin úıretýde teatrlandyrylǵan oıyndardyń mańyzy zor. Teatrlyq is - árekette ertegilerdi paıdalana otyryp balanyń oı - órisin damytý, sonymen birge tyńdaı bilýge, este saqtaý, túsiný, rólge bólip, qazaqsha ádemi sóıleı bilý mánerin arttyramyz. Balalarǵa teatr, ártistik óner, sahnalaý, qoıylym, sahna týraly túsinik berip qyzyǵýshylyǵyn oıatamyz. Kórinisterdi ózara sóılesý daǵdylaryn damyta otyryp, búldirshinderdiń tildi meńgerýine degen súıispenshilikti arttyramyz. Teatr ár balaǵa qýanysh umtylmas áser syılaıdy, onyń kórkemdik talǵamyn, elikteýi men qıalyn damytady. Ádette adamnyń jeke basynyń qasıetteri bes jasqa deıin qalyptasady eken. Sondyqtanda da balanyń jan – jaqty qalyptasýy úshin mektep jasyna deıingi búldirshinderdiń boıyna jaqsy, jaǵymdy qasıetterdi sińire bilý kerek. Bala ár nársege qumar, qyzyqqysh, ol óziniń aınalasynda bolyp jatqan ózgeristi, tamasha qubylystardy sezinýge tyrysady. Onyń jan - jaqty damyp, jeke tulǵa bolyp tárbıelenýine, tiliniń damýyn teatrlandyrylǵan oıyndar arqyly jetildirýge bolady.

Maqsaty:
- Mektep jasyna deıingi balanyń shyǵarmashylyǵyn teatr túrleri arqyly damytyp, sóıleý qabiletterin jan - jaqty jetildirý;
- Qazaq tiline degen qurmet sezimderine tárbıeleý.
Mindetteri:
• Balalardyń tilin, sóıleý mádenıeti men dúnıetanymyn damytý.
• Balalardy adamgershilikke baýlý.
• Balanyń qıalyn este saqtaýyn shyǵarmashylyq qabiletin damytý, oıdan áńgime, ertegi shyǵaryp aıtýǵa daǵdylandyrý. Teatrlyq is - áreketti ertegilerdi paıdalana otyryp oıyn damytý.
• Balanyń áleýmettik jáne emosıonaldyq damýyna jaǵdaı jasap, ár balanyń jeke dara ártistik, shyǵarmashylyq qasıetterin eskere otyryp, ózin qorshaǵan ortaǵa, adamdarǵa, qurbylaryna, ózine degen qarym - qatynas mádenıetin qalyptastyrý.

Kútiletin nátıje:
Teatr, onyń túrleri týraly túsinikteri bolady;
Qazaq tilindegi sózdik qory molaıady;
Dıalog boıynsha sóılesý arqyly til mádenıetin jetildiredi.

Teatrlandyrylǵan oıyndar oıyn - qoıylymdary bolyp sanalady, bul jerde balalarǵa arnalǵan kórkemdik shyǵarmalardy sahnalyq qoımalarǵa aınaldyryp, olardy keıipker retinde qatystyrýdyń mańyzy zor. Balany sahnada keıipker retinde oınata otyryp, onyń jeke tulǵasyn jan – jaqty damytý. Onyń boıynda ádebıetke, mádenıetke, ónerge degen qushtarlyqty oıatý. Búldirshinder sahnada shaǵyn rólderde oınaý arqyly baılanystyra sóıleýge, ádemi kıinip, jınaqy júrýge, úlkendermen jáne ózge de balalarmen til tabysa bilýge úırenedi. Jetilgen dıalog balalardyń óz pikirin jetkize bilýge jeteleıdi. Teatrlandyrylǵan oıyndar balalardyń oı - órisin keńeıtedi, balalardy áńgimege aralasýǵa, spektákl týraly ata - analaryna, joldastaryna áńgimelep berýge ıtermeleıdi. Bunyń bári sóıleý qabiletiniń damýyna, dıalog túrinde sóılep jetkizýge septigin tıgizedi.