Armysyń, altyn kúz!
Armysyń, altyn kúz!
Balalar mýzyka yrǵaǵymen zalǵa kiredi
Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti ata - analar, áriptester!
Berekeli, merekeli altyn kúz merekesine arnalǵan «Aqqý» toby búldirshinderiniń «Armysyń, altyn kúz!» merekesine hosh keldińizder.
Kúz de keldi.
Salqyndady eptep kún.
Jel ysqyrdy.
Dúleı daýyl jetpek shyn
Tolyp qaldy japyraqqa
Keń aýlasy, bizdiń balabaqshanyń
1. Berekeli, merekeli
Keldi jomart altyn kúz
Dalada, qalada da
Jannyń bári jarqyn júz.
2. Dánge tolyp qyzyl qyrman
Qyrman basy qyzyl dýman
Móldiretip júzimderin,
Keldi altyn kúzim meniń.
Molshylyq kúz - bereke kúz!
Bereke kúz - merekemiz.
Án: «Merekeli kúz keldi»
Keıipker kúz keledi: Sálem óren dostarym,
Alaqandy tos báriń.
Qymbatty syı alyńdar,
Qyzyǵyna qonyńdar.
Án salyńdar, kúlińder,
Jaınap gúldeı júrińder
Kel, kúz toıyn toılaıyq
Bı bıleıik oınaıyq.
Júrgizýshi: Kúz arqyly bilemiz,
Jomarttyqtyń saltyn biz
Biz ózińdi súıemiz.
Balalar: Rahmet saǵan altyn kúz!
Kúz sózi: 1) Jyldyń neshe mezgili bar?
Sonyń ishińde mende barmyn
2) Nege meni berekeli jomart kúz dep ataıdy?
Balalardyń jaýaby
Oıyn: «Jańbyr»
Jańbyr jaýdy kólderge,
Aǵashtarǵa, shólderge
1, 2, 3, 4, 5
Jańbyrdan qash tez
Júrgizýshi: Kúzde jıi jańbyr jaýady.
Biraq, bizdiń qyzdar jańbyrdan qorqpaıdy
Óıtkeni olarda qolshatyr bar.
Bı: Qolshatyr
Taqpaqtar: 1. Altyn, sary, qyzyl kók
Alýan - alýan japyraq
Kúzgi baqta kúlimdep
Kóz tartady japyrlap.
2. Qamba toldy astyqqa
Alǵys saǵan altyn kúz!
Bir ýys dán shashtyq ta,
Qap - qap qaýyn aldyq biz.
Kúz sózi: Men júrgen jerde jańbyr júredi.
Jel qasymda bolady. Keıbir kezde jel qatty soǵady, sýyq bolady.
Jel kiredi: (mýzyka)
Kúz, kúz men seni izdep júrmin
Kúz: Men balalarǵa ádeıi jalǵyz sensiz keldim.
Meniń kúzgi jelim qatty soǵady, sýyq bolady.
Sen balardy qatty qorqytpa.
Men baryp balalarǵa syılyq daıyndaıyn.
Jel: Men qatty soqpaımyn, balalardy qorqytpaımyn balalarmen birge oıyn
oınaımyn
Oıyn: «Tars - turs jel soqqanda»
Jel: Qaıyń, terek basynan
Sarǵysh tartyp japyraq
Jerge túsip shomylǵan,
Jel úrlese qaltyrap
Men aǵashtardyń japyraqtaryn jerge túsiremin.
Kúzde japyraqtardyń túsi qandaı bolady?
Balalar: Sary, jasyl, qyzyl osyndaı dep qoldaryndaǵy japyraqtaryn kórsetedi.
Bı: Jalpy bı japyraqtar
Altyn - altyn sary altyn
Altyn kúzde nur jatyr
Sary japyraq tógilip
Jerge túsip jatyr.
Án: «Kúz yrǵaǵy»
Mine, sender aıtqandaı kúzdiń sáni qandaı ádemi!
Jel: Japyraqtardy bıletkizip jerge túsirdim, taý - taý bolyp úıilip jatyr. Balalar sender osy japyraqtardy jınańdar.
Oıyn: Japyraq jınaý
1, 2, 3, 4
japyraqty jına kóp
Taqpaq: Berekesin syılaýǵa,
Ólkemizge kúz keldi
Jemisterin jınaýǵa,
Shaqyrady bizderdi
Jemister aıtysy:
1. Men júzimmin, júzimmin
Monshaq bolyp tizildim
2. Men almurtpyn
Aýzyndamyn bar jurttyń
3. Men órikpin, órikpin
Tabıǵatqa kórikpin
4. İshim tolǵan shárbat
Dámim sońdaı áıbat.
Úzseń birdeı júzim,
Meniń atym júzim.
5. Pisetin kezim dál kúzde
Mezgilsiz meni úzbe
Aýzyńa ketpes bal dámim,
Meniń atym shabdaly
6. Men shıemin, shıemin
Kúnniń kózin súıemin
Qyshqyl shyryn mende bar
Tómen basymdy ıemin.
Bári birge: Jınalyp qappyz bárimiz,
Qaısymyz eń dámdimiz
İshimizden adamǵa,
Tıedi kóp paıdamyz?
Júrgizýshi: Jemisterdiń bári de,
Densaýlyqqa paıdaly.
Muny jatqan bilińder,
Olardy jaqsy kórińder.
taqpaq: Kim bilmeıdi shalqandy?
Talaılar maǵan tań qaldy
Bárine syı bolamyn
Taýyp kór mendeı shalqandy
Júrgizýshi: «Shalqan» ertegisi qoıylymyn tamashalańyzdar.
Ata - Bekzat, áje - Sapýra, nemere - Tomerıs, kúshik - Fatıma, mysyq - Dıana, Tyshqan - Sabına,
Bı: Balapandar
taqpaq: Nan anasy bıdaımyn,
Elge astyq syılaımyn.
Dánim tolyp piskende,
Qaýyzyma syımaımyn
Júrgizýshi: Kúzde kókónister men jemister pisedi. Sonymen qatar astyq pisedi, ony dıqandar oryp jınap alady. Dán anasy - nan, nan bizdiń baılyǵymyz
Dıalog: «Qaıdan keldiń baýyrsaq?»
Qaıdan keldiń baýyrsaq?
Dastarqanda shashylyp,
Jatty appaq baýyrsaq,
Baýyrsaqqa qyzyp,
Qarap turyp kóziń sap:
- Qaıdan keldiń baýyrsaq
Dep surady qýyrshaq
- Dúkennen keldim nan satqan
Dedi oǵan baýyrsaq
Dúkenge keldiń qaı jaqtan?
Naýbaıǵa keldiń qaı jaqtan?
Dıirmennen keldiń qaı jaqtan?
Dıirmennen keldiń un tartqan
Dıirmenge keldiń qaı jaqtan?
Daladan keldim keń jaqtan
Jer anam meniń kósilgen,
Dıqandar meni ósirgen.
Án: «Kúz keldi»
Júrgizýshi: Balalar myna jumbaqtyń sheshýin taýyp kórińder
Jumbaq: Kóleńkeni súıgen,
Basyna telpek kıgen
Úıi onyń orman
Jaýyndy ol súıgen
Bul ne?
Balalar: sańyraýqulaq
Keıipker sańyraýqulaq keledi, balalarmen amandasady, balalarǵa oıyn uıymdastyrady
1 - oıyn« Kim jyldam»
Kókónis, jemisterdi jınaý
2 - oıyn «Qolshatyr»
Taqpaq: Jemisi mol teretin,
Kúz dos eken bizbenen
Bárin taýyp beretin
Jomart eken kúz degen.
Júrgizýshi: Mine, balalar altyn kúzdiń berer baılyǵy kóp. Kúz jomart dep bekerge aıtpaǵan.
Án: Kúz jomart
Kúz balalarǵa sebetke salyp syılyq beredi.
Balalar mýzyka yrǵaǵymen zalǵa kiredi
Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti ata - analar, áriptester!
Berekeli, merekeli altyn kúz merekesine arnalǵan «Aqqý» toby búldirshinderiniń «Armysyń, altyn kúz!» merekesine hosh keldińizder.
Kúz de keldi.
Salqyndady eptep kún.
Jel ysqyrdy.
Dúleı daýyl jetpek shyn
Tolyp qaldy japyraqqa
Keń aýlasy, bizdiń balabaqshanyń
1. Berekeli, merekeli
Keldi jomart altyn kúz
Dalada, qalada da
Jannyń bári jarqyn júz.
2. Dánge tolyp qyzyl qyrman
Qyrman basy qyzyl dýman
Móldiretip júzimderin,
Keldi altyn kúzim meniń.
Molshylyq kúz - bereke kúz!
Bereke kúz - merekemiz.
Án: «Merekeli kúz keldi»
Keıipker kúz keledi: Sálem óren dostarym,
Alaqandy tos báriń.
Qymbatty syı alyńdar,
Qyzyǵyna qonyńdar.
Án salyńdar, kúlińder,
Jaınap gúldeı júrińder
Kel, kúz toıyn toılaıyq
Bı bıleıik oınaıyq.
Júrgizýshi: Kúz arqyly bilemiz,
Jomarttyqtyń saltyn biz
Biz ózińdi súıemiz.
Balalar: Rahmet saǵan altyn kúz!
Kúz sózi: 1) Jyldyń neshe mezgili bar?
Sonyń ishińde mende barmyn
2) Nege meni berekeli jomart kúz dep ataıdy?
Balalardyń jaýaby
Oıyn: «Jańbyr»
Jańbyr jaýdy kólderge,
Aǵashtarǵa, shólderge
1, 2, 3, 4, 5
Jańbyrdan qash tez
Júrgizýshi: Kúzde jıi jańbyr jaýady.
Biraq, bizdiń qyzdar jańbyrdan qorqpaıdy
Óıtkeni olarda qolshatyr bar.
Bı: Qolshatyr
Taqpaqtar: 1. Altyn, sary, qyzyl kók
Alýan - alýan japyraq
Kúzgi baqta kúlimdep
Kóz tartady japyrlap.
2. Qamba toldy astyqqa
Alǵys saǵan altyn kúz!
Bir ýys dán shashtyq ta,
Qap - qap qaýyn aldyq biz.
Kúz sózi: Men júrgen jerde jańbyr júredi.
Jel qasymda bolady. Keıbir kezde jel qatty soǵady, sýyq bolady.
Jel kiredi: (mýzyka)
Kúz, kúz men seni izdep júrmin
Kúz: Men balalarǵa ádeıi jalǵyz sensiz keldim.
Meniń kúzgi jelim qatty soǵady, sýyq bolady.
Sen balardy qatty qorqytpa.
Men baryp balalarǵa syılyq daıyndaıyn.
Jel: Men qatty soqpaımyn, balalardy qorqytpaımyn balalarmen birge oıyn
oınaımyn
Oıyn: «Tars - turs jel soqqanda»
Jel: Qaıyń, terek basynan
Sarǵysh tartyp japyraq
Jerge túsip shomylǵan,
Jel úrlese qaltyrap
Men aǵashtardyń japyraqtaryn jerge túsiremin.
Kúzde japyraqtardyń túsi qandaı bolady?
Balalar: Sary, jasyl, qyzyl osyndaı dep qoldaryndaǵy japyraqtaryn kórsetedi.
Bı: Jalpy bı japyraqtar
Altyn - altyn sary altyn
Altyn kúzde nur jatyr
Sary japyraq tógilip
Jerge túsip jatyr.
Án: «Kúz yrǵaǵy»
Mine, sender aıtqandaı kúzdiń sáni qandaı ádemi!
Jel: Japyraqtardy bıletkizip jerge túsirdim, taý - taý bolyp úıilip jatyr. Balalar sender osy japyraqtardy jınańdar.
Oıyn: Japyraq jınaý
1, 2, 3, 4
japyraqty jına kóp
Taqpaq: Berekesin syılaýǵa,
Ólkemizge kúz keldi
Jemisterin jınaýǵa,
Shaqyrady bizderdi
Jemister aıtysy:
1. Men júzimmin, júzimmin
Monshaq bolyp tizildim
2. Men almurtpyn
Aýzyndamyn bar jurttyń
3. Men órikpin, órikpin
Tabıǵatqa kórikpin
4. İshim tolǵan shárbat
Dámim sońdaı áıbat.
Úzseń birdeı júzim,
Meniń atym júzim.
5. Pisetin kezim dál kúzde
Mezgilsiz meni úzbe
Aýzyńa ketpes bal dámim,
Meniń atym shabdaly
6. Men shıemin, shıemin
Kúnniń kózin súıemin
Qyshqyl shyryn mende bar
Tómen basymdy ıemin.
Bári birge: Jınalyp qappyz bárimiz,
Qaısymyz eń dámdimiz
İshimizden adamǵa,
Tıedi kóp paıdamyz?
Júrgizýshi: Jemisterdiń bári de,
Densaýlyqqa paıdaly.
Muny jatqan bilińder,
Olardy jaqsy kórińder.
taqpaq: Kim bilmeıdi shalqandy?
Talaılar maǵan tań qaldy
Bárine syı bolamyn
Taýyp kór mendeı shalqandy
Júrgizýshi: «Shalqan» ertegisi qoıylymyn tamashalańyzdar.
Ata - Bekzat, áje - Sapýra, nemere - Tomerıs, kúshik - Fatıma, mysyq - Dıana, Tyshqan - Sabına,
Bı: Balapandar
taqpaq: Nan anasy bıdaımyn,
Elge astyq syılaımyn.
Dánim tolyp piskende,
Qaýyzyma syımaımyn
Júrgizýshi: Kúzde kókónister men jemister pisedi. Sonymen qatar astyq pisedi, ony dıqandar oryp jınap alady. Dán anasy - nan, nan bizdiń baılyǵymyz
Dıalog: «Qaıdan keldiń baýyrsaq?»
Qaıdan keldiń baýyrsaq?
Dastarqanda shashylyp,
Jatty appaq baýyrsaq,
Baýyrsaqqa qyzyp,
Qarap turyp kóziń sap:
- Qaıdan keldiń baýyrsaq
Dep surady qýyrshaq
- Dúkennen keldim nan satqan
Dedi oǵan baýyrsaq
Dúkenge keldiń qaı jaqtan?
Naýbaıǵa keldiń qaı jaqtan?
Dıirmennen keldiń qaı jaqtan?
Dıirmennen keldiń un tartqan
Dıirmenge keldiń qaı jaqtan?
Daladan keldim keń jaqtan
Jer anam meniń kósilgen,
Dıqandar meni ósirgen.
Án: «Kúz keldi»
Júrgizýshi: Balalar myna jumbaqtyń sheshýin taýyp kórińder
Jumbaq: Kóleńkeni súıgen,
Basyna telpek kıgen
Úıi onyń orman
Jaýyndy ol súıgen
Bul ne?
Balalar: sańyraýqulaq
Keıipker sańyraýqulaq keledi, balalarmen amandasady, balalarǵa oıyn uıymdastyrady
1 - oıyn« Kim jyldam»
Kókónis, jemisterdi jınaý
2 - oıyn «Qolshatyr»
Taqpaq: Jemisi mol teretin,
Kúz dos eken bizbenen
Bárin taýyp beretin
Jomart eken kúz degen.
Júrgizýshi: Mine, balalar altyn kúzdiń berer baılyǵy kóp. Kúz jomart dep bekerge aıtpaǵan.
Án: Kúz jomart
Kúz balalarǵa sebetke salyp syılyq beredi.
You Might Also Like
-
Avtor: Rahmetova Batıma
