InfoHub Logo

Qyzylorda oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy janyndaǵy
«Qyzylorda medısınalyq joǵary koleji» SHJQ MQK
Saım Láılá Nurlanqyzy

Jospar:

Kirispe

Taqyryptyń ózektiligi

Negizgi bólim

1. Meıirgerlik zertteý týraly jalpy sholý

2. Dáleldi medısınanyń qoldanýdaǵy medısına salasyndaǵy jetistikteri

3. Meıirgerlik zertteýge qajetti sheteldik dáleldi aqparat kózderi

Qorytyndy

 

Kirispe

Anotasıa: Maqalada meıirgerlik zertteýdiń negizgi erejeleri baıandalǵan dáleldi aqparattyń medısınadaǵy mańyzdylyǵy qarastyrylǵan. Meıirgerlik dáleldengen zertteýge negizdelgen elektrondyq aqparat kózderiniń tizbesi men sıpattamalary keltirilgen.

Kirispe

Taqyryptyń ózektiligi:

"Bilimniń eki túri bar – biz osy taqyrypty ózimiz bilemiz nemese biz ol týraly aqparatty qaıdan tabýǵa bolatynyn bilemiz»

S. Djonson

Dáleldi meıirgerlik zertteý basqa mamandardyń eń úzdik klınıkalyq dáleldi zertteýlerine súıene otyryp, tájirıbe negizinde dáleldi sheshim qabyldaýdy qarastyrady. Iaǵnı meıirger zertteý júrgizý úshin dáleldi zertteýge negizdelgen aqparat kózderine súıenýi kerek.

Árıne, dáleldemelerdi izdeý isindegi tıimdi kómekshi elektrondy derekter bazasy (DB) bolyp tabylady. Alaıda, qazirgi tańda bıomedısınalyq jýrnaldarda jarıalanymdardyń sany búgingi kúni 15 mln bolyp otyr.

Fokin V.A 2002 j. anyqtamasy boıynsha medısınalyq sharalardyń barlyǵy tek 15 % jaǵdaıynda ǵana ǵylymı dálelderge súıene otyryp jasalǵan. 1/3 jaǵdaıda bizdiń emdeý prosedýralarymyzdyń nátıjeligi dáleldenbegen, osyǵan qaramastan biz olardy qoldanamyz.1/3 jaǵdaıda nátıjeliligi dáleldengen, biraq biz olardy klınıkalyq tájirıbede qoldanbaıdy delingen.

Álemde medısınalyq maqalalardyń 80% aǵylshyn tilinde jarıalanady.

1996 j. Ulybrıtanıanyń jalpy tájirıbelik meıirgerleri arasynda júrgizilgen surastyrý boıynsha, olardyń 80% klınıkalyq sheshimdi dáleldi medısına tásilderine súıene otyryp qabyldaıtyny anyqtaldy.

Ýkraına Harkov kalasynda jasalǵan ádistemelik nusqamada jyl saıyn álemde medısınalyq-bıologıalyq beıindegi 2 mln-ǵa jýyq maqalalar jarıalanyp otyratyndyǵy aıtylady (jylyna 2 ese kóp). Bul rettke jarıalanǵan aqparattardyǵ kóp bolyp artýy, olardy dáleldi aqparat kózderi ekendigine kúmán týdyrady. Iaǵnı, búginde álemdegi baspasózden shyǵatyn materıaldardyń tek 5%-y ǵana dáleldi aqparat bolyp tabylady.

Sondyqtan meıirger zerttýge qajetti dáleldi aqparat kózderin tıimdi paıdalana bilýi tıis. Ol meıirgerlik tájirıbeniń sapasynyń artýyna áser etedi.

Meıirbıke isindegi ǵylymı zertteýler kez kelgen basqa ǵylymı pán sıaqty kásibı qyzmetti júzege asyrýǵa múmkindik beretin naqty ǵylymı dáleldi aqparattardy alý ádisi bolyp tabylady

Sondyqtan osy taqyryp ózekti bolyp tabylady.

Zertteý maqsaty: Meıirgerlik zertteýge qajetti dáleldi aqparat kózderin jınaqtaý. Zertteý júrgizý nátıjesinde jınaqtalǵan dáleldi aqparat kózderin baǵalaý.

Zertteý mindetteri:

• Eýropanyń ǵylymı-medısınalyq saıttarynan (Pubmed, Cyberleninka, Stat.fi) maqalalar oqý, sonyń ádisterine súıene otyryp, zertteý jumysyn júrgizý, statısıkalyq aqparattardy jınaqtaý, taldaý.
• Meıirgerlik sheteldik dáleldi aqparat kózderine sıpattama júrgizý.
• Qazaqstandaǵy meıirgerlik zertteýge qajetti dáleldi aqparat kózderin tabý

1.1 Dáleldi medısınadaǵa jalpy sholý

Meıirbıkelik zertteýler-bul pasıentterge kómekti jaqsartý jáne/nemese problemalyq jaǵdaılardy sheshý úshin jańa aqparat alýǵa tyrysatyn meıirbıkeler júrgizetin klınıkalyq prosesi. Keıbir avtorlardyń pikirinshe (R. Buard, R. Morrison, 1990) zertteýler meıirbıkelerdiń qandaı jumys atqaratynyn túsiný, baǵalaý jáne taldaý jolyndaryn bildiredi delingen.

Sońǵy eki onjyldyqta medısınada bilimniń jańa salasy – dáleldi medısına (DM – evidence – based medicine) qalyptasty. Sózbe-sóz aýdarǵanda - " faktilerge negizdelgen medısına "nemese" medısınalyq praktıkaǵa ǵylymı negizdelgen "nemese"ǵylymı – dáleldi medısına" termıniniń mánin naqty kórsetedi.

Dáleldi medısına (DM) - naqty naýqasqa emdeý ádisin tańdaý kezinde dáleldengen eń jaqsy klınıkalyq zertteýlerdiń qorytyndylaryn paıdalaný. «Dokazatelnaıa medısına - novye podhody ı problemy» maqalada,avtory I.Masıchanyqtamasy boıynsha – bul dıagnostıkaǵa, taralýǵa, shynaıy aǵymǵa, emge jáne aýrýlardy aldyn alýǵa arnalǵan zertteý. Ol en dálelge negizdelgen tájirıbe" Evidence-Based Medicine". Ol burynǵy emdeý, dıagnostıkalaý ádisterinen naqty aıyrmashylyǵymen  erekshelinetinmedısına qyzmetkerlerden krıtıkalyq baǵalaýdy talap etetin klınıkalyq medısınanyń jańa baǵyty.

DM - nyń damý tarıhyna toqtalatyn bolsaq medısınalyq zertteýlerde ǵylymı prınsıpter mańyzdylyǵynyń joǵarylaýy 20-ǵasyrdyń  80-90-shy jyldary dálelge negizdelgen nemese  dáleldi medısına  dep atalatyn  baǵyttyń paıda bolýyna ákeldi. 1990 jyly Mak Master ýnıversıtetiniń ( Toronto, Kanada) Devıd Sakett jáne basqalar., ǵalymdar (evidence-based-medicine) «Dálelge negizdelgen medısına» -degen uǵym engizdi."Dáleldi medısına" termıni alǵash ret 1992 jyly «Guyatt et al» maqalasynda medısınalyq ádebıette paıda boldy.DM ıdeıasy Kanadada 1988 jyly Makmaster ýnıversıtetinde paıda boldy,biraq 1990-shy jyldary búkil álemde tanymal boldy. Degenmen, 19 ǵasyrda ómir súrgen jáne medısına ǵylymyndaǵy barlyq jańa jańalyqtardy monıtorıńileýdiń múmkin emestigin kórsetken aǵylshyn epıdemıology Archı Kokreın DM negizin qalaýshy bolyp sanalady. Sońǵy on jyl ishinde álemde DM qoldanýǵa degen qyzyǵýshylyq qarqyndy ósýde.

2. Dáleldi medısınanyń qoldanýdaǵy medısına salasyndaǵy jetistikteri

QR dárigerleri dáleldi medısınany paıdalana jáne qoldana otyryp sozylmaly derti bar naýqastar dıspanserızasıasynyń jańa erejesi boıynsha negizin daıyndady.Osy dıspanserızasıany qalaǵannan keıin sozylmaly dertter azaıa bastady.

15.06.2009. jyly Almatyda Ortalyq Azıa aımaǵynda alǵashqy ret dáleldi medısına ortalyǵy ashyldy. Bul ortalyq tek Qazaqstanda ǵana emes, búkil Azıa elderindegi alǵashqy ortalyq. Iaǵnı osy dáleldi medısına ortalyǵy dárigerlerdiń óziniń jumys ornynda otyryp ınternet arqyly osy ınsıtýtta bilimin jetildirýge múmkindik beredi. Ol AQSH-tyń halyqaralyq damý agenttiginiń kómegimen ashyldy.Bul ortalyqta dárigerler arterıalyq gıpertenzıany dáleldeıdi. Bolashaqta ortalyqta ózge aýrý túrleri boıynsha da mamandar Almatyǵa kelip áýre bolmaı ózderiniń aýdan ortalyqtarynda jáne aýyldarynda bilimin jetildirýge múmkindik alady.

Qazirgi tańda medısına ǵylymynda dáleldi medısına kóptegen máselelerdiń sheshilýine jol taýyp otyr. Soǵan baılanysty dárigerler dáleldi medısınanyń bolashaǵy zor ekenin aıtýda. Kóptegen málimetter osy sala arqyly úlken jetistikterge jetýde. Dm qaǵıdalaryn densaýlyq saqtaý júıesine engizýdiń negizgi maqsaty: medısınalyq kómek sapasy qaterligin tómendetý,tıimdiligin joǵarlatý, qunyn paıdaly etý jáne basqada mańyzdy qyrlaryn biryńǵaılaý. 

Túptep kelgende, Qazaqstan Respýblıkasynyń 2005-2010 jj. «Densaýlyq saqtaý júıesiniń damýy men qaıta óńdelýi» týraly Memlekettik baǵdarlamada «halyqaralyq standarttarǵa,jańa tehnologıalarǵa,qazirgi ýaqyt talabyna saı emdeý tásilderi men medısınalyq qyzmet túrlerine júıeli kóshýdiń mańyzdylyǵy kórsetilgen, medısınalyq sharalardy dáleldi medısına qaǵıdalaryna negizdelgen dıagnostıkalyq pen emdeý hattamalaryn engizý arqyly bir tutas etý josparlanǵan».

3. Dáleldi zertteýlerge negizdelgen sheteldik aqparat kózderi

Qazirgi jaǵdaıda klınıkalyq meıirgerlerdiń zertteýge ońtaıly tásilderdi izdeý úshin dáleldi medısına prınsıpterine negizdelý kerek.

Dáleldi aqparatty paıdalanbas buryn olardy tabý qajet. Jáne ony qalaı tabýǵa bolady?degen suraq paıda bolady.Qazirgi ýaqytta kez kelgen ǵylymı aqparatty ınternetten tabýǵa bolady. Dáleldemelerdiń barlyq kózderi synı baǵalaýdan ótti jáne olardyń kópshiligi elektrondyq túrde qoljetimdi. Turaqtyjańartylǵan kompúterlik derekter bazasy qajetti aqparatty jedel izdestirýdi júzege asyrýǵa múmkindik beredi.

Kestede meıirgerlik tájirıbe boıynsha dáleldi aqparatty qamtıtyn búgingi kúni eń mańyzdy derekter bazasy usynylǵan.

Meıirgerlik is boıynsha dáleldi aqparattyń negizgi elektrondyq kózderi

Derekter bazasy	Sıpattama	Internettegi adress
CINAHL	1983 jyldan bastap 3 myńnan astam jýrnal ındekstelingen	www.cinahl.com
MEDLINE pubmed	1966 jyldan bastap 12 mln maqala jarıalanǵan	http://www.pubmed.com
Evidence-Based Nursing	Tájirıbeli meıirgerlerdiń maqalalary jaraıalanady	http://ebn.bmjjournas.com
Kokran kitaphanasy (The Cochrane Library	Júıeli sholýlar; emdik aralasýlar tıimdiligi; baqylanatyn klınıkalyq zertteýler regıstri (SHA);Birneshe málimetter qory bar:	http://www.theCochraneLibrary.com
Clinical Evidence	Klınıkalyq usynystardy ázirleýge arnalǵan materıaldar jınaqtalǵan	http://www.clinicalevidence.com

 

CINAHL (Cumulative  Index  of  Nursing  and  Allied  Health  Literature)

CINAHL(Cumulative  Index  of  Nursing  and  Allied  Health  Literature( qazaqsha - «Meıirger isi men medısınanyń aralas salasy boıynsha aqparattar»)) - meıirgerlerge arnalǵanpasıentterge kútim kórsetý boıynsha ádebıetterdiń jıyntyǵy.1983 jyldan qazirgi ýaqytqa deıin meıirgerlik kútim boıynsha

3 myńnan astam jýrnaldar shyǵarylǵan. Bul - meıirger isi boıynsha tolyq bıblıografıalyq baza. Referattardan basqa, málimetter bazasyna tolyq mátindi maqalalar engizilgen..

MEDLINE: http://www.pubmed.com

Medline – (Medical Literature Online, Medlaın)- bul búkil álemniń 30 tilindegi 4600-den astam medısınalyq merzimdi basylymdardyń bıblıografıalyq sıpattamasynan (citation) turatyn medısınalyq aqparat derekqory. Ol barlyq álemdik basylymdardyń 75% - yn qamtıdy. Bul júıe eń aldymen maqalalar týraly bıblıografıalyq jáne referatıvtik málimetterdi izdeý úshin taǵaıyndalǵan. Munda 1946 jyldan beri shyǵarylǵan 25 mıllıonǵa jýyq basylymdar týraly aqparat saqtalǵan. Keıbir maqalalardyń tolyq mátinderin PubMed Central (PMC) saıtynan tabýǵa bolady.Internettegi saıty http://www.pubmed.com.

Pubmed saıtynan  jarıalanǵan qyzyqty meıirgerlik zertteýge mysal retinde,avtory Beata Poplonska,«Túngi aýysymda jumys jasaıtynmeıirgerler men akýsherler arasynda abdomınaldy semizdikdi anyqtaý» atty maqalany qarastyraıyq.

20018 jyldar aralyǵynda Polshada 40-60 jastaǵy 724 medbıke men akýsher arasynda zertteý júrgizildi (354 aýysym túngi ýaqytta jáne 370 kúndizgi qyzmetker). Meıirgerlerden mamandyqtaryna zıandy ádetterine,fızıkalyq belsendiligine qatysty saýalnama alyndy. Dene salmaǵynyń, boıdyń, beldiń jáne jambas sheńberiniń antropometrıalyq ólsheýleri júrgizildi jáne dene salmaǵynyń ındeksi, beldiń  jambas sheńberine qatynasy jáne beldiń boıǵa qatynasy esepteldi. Zertteýdiń qorytyndysynda abdomınaldy semizdik kóbine túngi aýysymǵa aıyna jıi shyǵatyn meıirgerlerde anyqtalyndy.

Evidence-BasedNursing

http://ebn.bmjjournals.com

Meıirbıke isi jáne BMJ Publishing Koróldik koleji shyǵaratyn toqsan saıynǵy jýrnal. Meıirgerlerge kómek kórsetý úshin ol joǵary sapaly jáne klınıkalyq mańyzdy zertteýlerdi taýyp, baǵalaıdy, medısınanyń osy salasy sheńberinde jańa zertteý ornyn anyqtaýǵa qabiletti tájirıbeli meıirgerlerdiń túsiniktemesi bar osyndaı maqalalardyń qysqasha aqparattyq synı túıindemelerin jarıalaıdy.

Nursing negizinde medbıkelerge zertteý nátıjelerin naqty túsinýge; basqarý nusqalarynyń artyqshylyqtaryn ólsheýge jáne nátıjelerdi jaqsartý úshin óziniń jeke pasıentterine dálelder qoldanýǵa múmkindik beredi.

The Cochrane Library

Onyń negizgi maqsaty - medısınalyq zertteýlerdiń sońǵy naqty aqparattaryn jınaqtaý.

Aǵylshyn epıdemıologi A. Kokrannyń DM-ge sińirgen eńbegin eskerip, Birlestik sol ǵalymnyń atymen atalady.

Birlestikte 3000 astam  jumys isteıdi, álemde 15 ortalyǵy bar. Qazirgi kezdiń talabyna saı baqylanatyn randomızırlengen klınıkalyq zertteýlerdiń referattary saqtalady. Bul dárigerlerge óte úlken kómek bolady. Saıtta meıirgerler jumysynyń 30% - y zertteýlerge negizdelgen.

Kokran Birlestiginiń negizi- Kokran kitaphanasy. Ol – sapaly zertteýler nátıjesi týraly málimetterdiń elektrondy bazasy.

Avstralıada kóptegen farmasevtıkalyq kompanıalar ózderiniń preparattaryn ulttyq formýlárǵa ótkizý úshin basshylardy sendirý maqsatynda Kokran sholýynyń qorytyndylaryn paıdalanady 

Ulybrıtanıada densaýlyq saqtaýdyń Ulttyq basqarmasy qabyldanǵan sheshimdi negizdeý úshin barlyq sheneýnikterden Kokran kitaphanasynan alynǵan málimetterdi qoldanýyn talap etedi

Kytaıda dárigerlerdi, densaýlyq saqtaý basshylaryn jáne jýrnal redaktorlaryn pýblıkasıany krıtıkalyq baǵalaý daǵdylaryna, dáleldi medısınanyń dáleldemelerin izdeýge, ony tájirıbege engizýge úıretetin arnaıy baǵdarlamalar qurylǵan

Brazıládaǵy Kokran ortalyǵy dáleldi medısınanyń saıasatyn halyq arasynda belsendi túrde taratady; olarǵa ulttyq televıdenıe úshin 550 telebaǵdarlamalar jasalǵan

Cyberleninka

https://cyberleninka.ru/

Cyberleninka - ashyq ǵylym tujyrymdamasynda qurylǵan reseılik ǵylymı Elektrondy kitaphana. Joba ashyq qol jetkizý modeli boıynsha bilimdi taratýǵa baǵyttalǵan, ǵylymı jarıalanymdarǵa tegin tolyq mátindi jedel qoljetimdilikti qamtamasyz etedi.Álemniń ashyq muraǵattarynyń bestigine kiredi (Webometrics málimetteri boıynsha), Rýnettiń iri zańdy ǵylymı-bilim berý resýrsy LiveInternet jáne rambler ' s Top100 málimetteri boıynsha.

"Kıberlenınkanyń" negizin qalaýshy Dmıtrıı Semáchkın, Mıhaıl Sergeev jáne Evgenıı Kıslák boldy. Elektrondy kitaphana reseılik ǵalymdardyń ǵylymı jarıalanymdarynyń keń aýqymyna qoljetimdiliktiń shekteýli problemasyn sheshýge áreket retinde quryldy.Joba 2012 jyldyń qyrkúıek aıynda 40 ǵylymı jýrnaldan 20 000 ǵylymı maqala  jarıalanyp iske qosyldy

Dáleldi meıirgerlik tájirıbe salasyndaǵy aqparattyq izdestirý júıelik tásildi paıdalanýdy talap etedi. Meıirgerlik dáleldi tájirıbe máseleleri boıynsha qajetti aqparatty  izdeý úshin tıisti dereksóz qoryn tańdaýdyń jáne izdestirýdiń ońtaıly ádisnamasyn qoldanýdyń mańyzy zor (izdeýdiń belgili bir quraldaryn paıdalaný)

Álemdik kitaphanalardyń elektrondy meken-jaılary

http://www.zbmed.de -ortalyqmedısınalyqkitaphana, Keln q., Germanıa. Mundaózektimaqalalar men referattardy, jarıalanymdarǵasiltemelerditabýǵa, ol 318 tolyqmátindimedısınalyqjýrnaldarǵateginkirýge bolady.

http://link.springer.de / - Medicin Online Library Shprınger baspasynyń medısınalyq elektrondyq kitaphanasy medısına bólimine kiretin elektrondyq jýrnaldardyń, sondaı-aq baspa jýrnaldarynyń elektrondyq nusqalarynyń barlyq jýrnaldaryna qoljetimdilikti qamtamasyz etedi. Tek maqalalardy referat túrinde tegin alýǵa bolady. Aqparat aǵylshyn jáne nemis tilderinde usynylǵan.

http://www.chu-rouen.fr/documed/bib.html -Fransıanyń medısınalyq kitaphanalary. Munda maqalalardyń referattarymen tanysýǵa, AQSH Ulttyq medısınalyq kitaphanasynan jáne basqa da derekkózderden tolyq mátindi qujattarǵa qol jetkizýge, pasıentterdi emdeýdiń prınsıpteri men ádisteri boıynsha ádistemelik usynymdardy tabýǵa bolady. Fransýz tilinde jáne aǵylshyn tilinde barlyq aqparat berilgen.

http://www.gbv.de/du - medısınalyq ádebıettiń jıyntyq katalogynda 44,7 mln. astam siltemesi bar 22 mln. ataý bar. Munda ózekti maqalalar men referattardy, jarıalanymdarǵa siltemelerdi tabýǵa bolady,ol tolyq mátindi medısınalyq jýrnaldarǵa, dısertasıalarǵa, kitaptarǵa, maqalalarǵa tegin kirýge múmkindik beredi. Aǵylshyn jáne nemis tilderindegi aqparat.

http://www.med1.de/Home / German medısınalyq izdeý serveri - Munda ortopedıa boıynsha mamandar, klınıkalar, qoǵamdar týraly aqparatty tabýǵa, ortopedıa salasyndaǵy jańalyqtarmen tanysýǵa, ortopedıalyq jýrnaldardan tolyq mátindi maqalalarǵa qol jetkizýge bolady. Nemis tilindegi aqparat.

www.medscape.com - izdeý serveri. Bul júıeniń basqalardyń aldynda artyqshylyǵy-maqalanyń tolyq mátinin qosymsha izdeý múmkindigi (shamamen 50 jýrnal) jáne avtordyń shyǵý málimetteri (e-mail) laynady. Maqalanyń tolyq mátini osy saıtta.

Qazaqstandaǵy dáleldi aqparat kózderi

 

Qazaqstanda meıiger isin jetildirý maqsatynda aqparattar boıynsha 2019 jyly mamyr aıynda arnaıy baza qurylady dep kútilýde.

Bul baza - Qazaqstandaǵy Meıirbıke isin jetildirý ortalyǵy (MİJO) dep atalmaq. Internette saıty (https://nursekz.com/ru/) berilgen. Biraq saıt qazirgi ýaqytta bul saıt ázirlený satysynda.

Qazaqstandaǵy Meıirger isin jetildirý ortalyǵy (MİJO) meıirgerlergepasıentterdiń densaýlyǵyn jaqsartý úshin medısınalyq kómektiń sapasyn arttyrýǵa múmkindik bere otyryp, meıirger isiniń tájirıbesin jaqsartýǵa óz úlesin qosady dep kútilýde. MİJO teorıany praktıkaǵa ákeledi jáne meıirgerlik istegi zertteýlerdiń damýyna yqpal etedi. MİJO meıirger isindegi tájirıbe, bilim jáne ǵylymı zertteýler arasyndaǵy yntymaqtastyq pen ózara is-qımyl úshin platforma bolyp tabylady.

MİJO aqparattardy belsendi jınaıdy jáne bóledi:

• dáleldemelerge negizdelgen meıirgerliń is boıynsha klınıkalyq basshylyq;
• meıirgerlerge arnalǵan oqý materıaldary;
• meıirgerlik istegi zertteý derekteri.

Qorytyndy

Qorytyndylaı kele meıirgerlik iste zertteý júrgizýdiń túpki maqsaty-meıirgerlik tájirıbeniń sapasyn arttyrý. Al meıirgerlik tájirıbeniń sapasyn arttyrý úshin meıirgerler zertteýge qajetti dáleldi aqparattardy qoldana bilýdi, aqparatty qalaı durys paıdalaný, qandaı jarıalanymdar men usynystarǵa senim bildirý kerektigin bilýi tıis. Pasıentterge kómek kórsetý barysynda jasalatyn is-áreketterdiń barlyǵy dáleldengen medısınaǵa negizdelgen bolýy mańyzdy. Osy zertteý barysyndy sheteldek dáleldi aqparat kózderi qarastyryldy. Jáne de Qazaqstandaǵy Meıirbıke isin jetildirý ortalyǵy (MİJO) medbıkelerge adamdardyń densaýlyǵyn jaqsartý úshin medısınalyq kómektiń sapasyn arttyrýǵa múmkindik bere otyryp, meıirbıke isiniń tájirıbesin jaqsartýǵa óz úlesin qosady dep kútilýde.

Paıdalanylǵan ádebıetter

1. https://cyberleninka.ru/article/v/dokazatelnaya-meditsina-v-professionalnoy-podgotovke-vrachey-informatsionnye-i-ekonomicheskie-aspekty
2. OSNOVY POISKA, OSENKI ISPOLZOVANIA DOKAZATELNOIINFORMASIIMetodıcheskıe ýkazanıa dlá stýdentovmedısınskıh fakúltetov, vracheı-ınternovı slýshateleı kýrsov povyshenıa kvalıfıkasıı vracheıraznyh spesıalnosteıhttps://www.gnicpm.ru/UserFiles/
3. http://elibrary.kaznu.kz/sites/default/files/osnovy_poiska_dokazat_informacii_2015.pdf
4. Dokazatelnaıa medısına v professıonalnoı podgotovke vracheı: ınformasıonnye ı ekonomıcheskıe aspekty      Fokın V.A., Karas S.I., Kalıtvánskaıa T.A.
5. Dokazatelnaıa medısına - novye podhody ı problemyIzet Masık , Mılan Mıokovıch ı Belma Mýhamedagıchhttps://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3789163/#ref9
6. DOKAZATELNAIa MEDISINA (DM) KONSEPSIA I PRAKTIKA O.Iý. REBROVAfile:///C:/Users/Lenovo/Downloads/dokazatelnaya-meditsina-dm-kontseptsiya-i-praktika.pdf
7. DOKAZATELNAIa SESTRINSKAIa PRAKTIKAFormýlırovanıevoprosadlá poıska dokazatelnoı ınformasıı.Tıpy ıssledovanıı. Elektronnye bazy dannyhN.V.Torchınskıı,kand. med. naýk,A.Iý.Brajnıkov, kand. med. naýkMMA ım. I.M. Sechenovahttps://docplayer.ru/56380324-Dokazatelnaya-sestrinskaya-praktika.html
8. OSNOVY DOKAZATELNOIMEDISINYS.K. Kýkýshkın, Iý.V. Rodıonovahttps://www.gnicpm.ru/UserFiles
9. Rotating night shift work and nutrition of nurses and midwives.
Peplonska B1, Kaluzny P1, Trafalska E2.(Cumulative Index of Nursing and Allied Health Literature)

---