InfoHub Logo

Baıaǵy ótken zamanda Ushar han degen han bolypty. Sol han jas kezinde aı dese aýzy, kún dese kózi bar, asqan tamasha bir sulý qyzǵa ǵashyq bolady. Qyzdy izdep, jer betinen esh taba almaıdy. Han qyzdy izdep taba almaǵan soń, bir ónerpazdan oqyp, aspanǵa ushý ónerin úırenedi. Sol óneri boıynsha aspanǵa ushyp, qyzdy otyz jyl izdep, qolyna túsire almaıdy. Qyzdyń ustatpaıtynyna kózi jetken soń, han qyzdyń sýretin izdep taýyp alady da: «Qoı, jas bolsa ótip barady, endi áıel alyp, úı bolatyn ýaqyt jetti», – dep, basqa áıelge úılenip, ómir súre beredi.

Kúnderde bir kún alǵan áıelinen bir ul týady. Ulynyń atyn Jandybatyr dep qoıady. Jandybatyr erjetip, on bes-on altyǵa keledi. Sol kezde bala eshbir teńdesi joq, myqty batyr bolady, myqtylyǵy sondaı, ony otyrǵan ornynan jetpis kisi turǵyza almaıtyn bolady. Bir kúni Jandybatyrǵa oı túsedi: «Osy men ákemniń úlken qorǵanynyń saraılaryn ashyp, ne zattary bar eken, bárin kórip, qazyna-dúnıeleriniń tús-turpatyn baıqasam ne qylady?» – deıdi. Sonsoń ákesinen qyryq  úıdiń kiltin surap alyp, tamam esikterin ashty, saraıdyń ishindegi qazynalaryn kórdi. Otyz toǵyz úıdi tegis ashyp kórip, endi qyrqynshy úıdi ashýǵa kelgende, bul úıdiń kilti joq bolyp shyqty. Ári aınaldyryp, beri aınaldyryp, qyrqynshy úıdiń esigin asha almady. Jandybatyr jylap sheshesine keldi:

— Apa, ana qyrqynshy úıdiń kilti qaıda? Ári aınaldyryp, beri aınaldyryp asha almadym. Sender menen úıdiń kiltin jasyrypsyńdar, – deıdi.

— Shyraǵym, mine, meniń ákeńe qosylǵanyma jıyrma jyl boldy, osy ómirimde ol úıdiń kilti túgil, qasyna baryp kórgen emespin. Ol úıdiń kilti ákeńniń tósqaltasynda saqtalady. Qazir uıqyda jatyr, eptep almasań, ońaılyqpen bermes, – dedi. Ákesi qatty uıyqtap jatyr eken, bala ákesiniń tósqaltasynan kiltti aldy. Sonan baryp bala esikti ashyp jiberse, bala ómirinde kórmegen, sezbegen, úıdiń tórinde ilýli turǵan sulý qyzdyń sýretin kóredi. Qyzdyń sulýlyǵyna qaıran qalyp, bala talyp jyǵylady. Ákesi uıqysynan oıanyp, ornynan turyp, kiltin qarasa, kilti joq. Balasy Jandybatyrdyń qaltasyna túskenin sezedi de júgirip saraıǵa keledi. Kelse, balasy talyp jatyr eken. Áldene ýaqytta balasy esin jıyp, ákesine:

— Maǵan osy qyzdy alyp bermeseńiz, men sizden bezem, – deıdi. Ákesi:

— Shyraǵym! Bul qyzdy izdep men sendeı kezimde otyz jyl aspanda ushqanmyn, sonda da ustaı almaǵanmyn, aqyry taba almaǵan soń, osy sýretti túsirip alǵanmyn. Sondyqtan men «Ushar han» atandym, – deıdi. Bala ári-beri ákesinen surap kórip edi, odan esh nárse shyqpaıtyn boldy. Sosyn bir túnde eki etegin beline túrip alyp, úı ishin tastap, ketti de qaldy. «Sol qyzdy izdep qańǵyryp júrip ólsem de armanym joq!» – dep, elinen bezip ketedi. Kúnder ótedi, bala bir shaharǵa qaraı jol tartyp júrip kele jatsa, aǵash atqa mingen, eki aıaǵy jer syzǵan bir dáýge kez bolady. Jandybatyr dáýge sálem beredi. Dáý sálem alyp:

— Jol bolsyn! – deıdi mańǵazdanyp.

— Áleı bolsyn! – deıdi Jandybatyr.

— Ushar han degen hannyń shaharynda Jandybatyr degen shyǵypty, sol batyrmen kúreskeli bara jatyrmyn, – deıdi dáý.

— Olaı bolsa, meni jyqsańyz, Jandybatyrdy da jyqqanyńyz, eń áýeli menimen kúresińiz, – deıdi bala.

— Áı, senimen kúresip áýre bolǵansha, anaý taýdan asyp ketpeımin be? – dep, balany mensinbeı, tarta jóneledi.

— Dáýim, bosqa áýre bolýǵa barasyń-aý, jolyń bolsyn! – deıdi de júre beredi bala. Bul sózge namystanyp, dáý balaǵa qaıta keledi. Balamen kúreske túskende, birinshi kezekti: «Qandaı bolyp, armanda ketersiń», – dep balaǵa beredi. Bala dáýdi aspanǵa úsh ret laqtyryp atyp jiberip, úsh ret qaǵyp alady. Kezek dáýge kelgende, dáý balany kótere almaı, eki murnynan qan ketedi dir-dir etip. Sonan keıin dáý shoshynyp, balaǵa baǵynady da jón suraıdy. Bala periniń qyzyn izdep kele jatqanyn aıtady. Al dáý óz jaıyn aıtqanda, boıynda bar qasıeti: aspandaǵy juldyzdy sanaýmen kimniń qashan ólgenin, joǵalǵanyn izdep tabatyn óneriniń barlyǵyn aıtady. Sodan keıin ekeýi qol ustasyp, ilgeri qaraı tarta beredi. Ekeýi kún júredi, tún júredi, ashyǵady, taryǵady. Neler qıyn-qystaý joldardan jortyp ótip kele jatqanda, eki aǵash atqa qatar mingen, eki aıaǵy joldy syzyp kele jatqan bir dáýge taǵy kez bolady.

— Jolyńyz bolsyn! – deıdi bala. Dáý úndemeıdi.

— Qaıda barasyz? – deıdi bala. Dáý taǵy úndemeıdi. Bala ashýlanyp ketip:

— Tilińiz kúrmelgen mylqaýsyz ba? – deıdi. Sonda dáý ashýlanyp:

— Tart tilińdi, men mylqaý emespin. Jandybatyr degen dáýmen kúresýge bara jatqan dáýmin, – deıdi. Bala bul dáýge de:

— Aldymen meni jyqsań, Jandybatyrdy da jyǵasyń, ol úshin táýekelge bel baılap, menimen kúres, – deıdi.

— Men saǵan uqsaǵan qańbaqtaı adamdarmen kúrespeıtin dáýmin, sendermen kúresý maǵan uıat, soǵan bola atymnan túsip, áýre bolar jaıym joq! – deıdi dáý. Sonda bala turyp:

— Sorly dáýim, artyq beınet kórip, aıaǵyńnyń basy ustaranyń júzindeı bolyp kaıtqyń kelse, jolyń bolsyn! – deıdi.

— Olaı bolsa, seni bir ólim túrtip turǵan shyǵar, kel! – dep, dáý atynan túsedi. Birinshi kezek taǵy da balaǵa tıedi. Bala mańyzdanyp turǵan dáýdi kókke úsh ret laqtyryp jiberip, úsh ret qaǵyp aldy da jerge qoıdy. Endigi kezek dáýge tıdi. Dáý balanyń belinen ustap, ári tartyp, beri tartyp, balany ornynan qozǵalta almaı, eki murnynan shúmektep qany sorǵalaıdy. Sonan soń dáý:

— Men saǵan rızamyn. Men dáýmin dep júrsem, menen de zor dáýler bar eken. Yqtıaryń ózińde, ne qylsań da óziń bil! – dep, balaǵa jalynady. Bala oǵan eshqandaı jaýap qatpaı, kele jatqan saparyn aıtyp, bul ekinshi dáýdiń kim ekenin, qaı shahardan kele jatqanyn jáne qandaı óneriniń barlyǵyn suraıdy. Dáý oǵan óz jerinde aty shyǵyp, kúreste ózine eshbir dáý shaq kelmegen soń, ádeıi sol Jandybatyrmen kúreskeli bara jatqanyn jáne óziniń kitapqa qarap bireýdiń ólgen-tirilgenin, kúnine jerjúzinde qansha kisi ólip, qansha kisi týatynyn bilip otyratyn óneri barlyǵyn baıandaıdy. Muny estigen bala dáýdiń ónerine tań-tamasha qalyp, taryqqan kezde bir iske jarar degen oımen bul dáýdi de ózine dos qylyp alady. Úsheýi taǵy da kete barady. Neler kún, neler jumalar, neler aılar ótedi. Bular birneshe shólderden, neshe taýlardan, sýlardan ótedi. Bular kele jatyp, jazyq jolǵa shyqty. Aldarynan kóz kórim jerde bir taý kórindi. Bular endi sol taýǵa qarap júre bastady. Taýǵa jaqyndaǵan saıyn, jańaǵy taý da bularǵa qaraı júrip kele jatqan sıaqty. Bul úsheýi taýǵa jaqyndap kelgende, taý degeni naq taýdaı úlken dáý bolyp shyqty. Bul dáýge jetken soń, úsheýi oǵan sálem beredi.

— Jol bolsyn, dáýim! – deıdi bala.

         — Jandybatyr degen ermen kúreskeli baramyn, – deıdi dáý.

— Olaı bolsa Jandybatyrdan buryn menimen kúresińiz, meni jyqsańyz, ony da jyǵasyz, – deıdi bala. Oǵan dáý ashýlanyp:

— Sendeı qańbaqpen kúresip ýaqyt ótkizbeımin, – dep, jaýabyn bir-aq qaıyrdy da júre berdi.

— Kúshińdi jınap, kúresýge bara jatqan kisińdi taba almaı, ony izdep sergeldeńge túsip qaıtýǵa asyqsań, jolyń bolsyn! – dep bala mazaq qyp kúledi. Dáý balanyń sózine shydamaı ashýlanyp:

— Áı, ne deısiń? Beri kelshi, jaǵańnan silkip, jerge tyǵyp jibereıin! – dep kúresýge yńǵaılandy. Birinshi kezekti bala almaı, dáýge berdi. Dáý balany aspanǵa úsh ret laqtyryp atyp jiberdi. Biraq qaǵyp ala almady. Kezek balaǵa kelgende, bala ashýmen dáýdiń belinen ustap jerge soqqanda, dáý tizesinen jerge kiredi. Dáýdi sýyryp alǵanda, dáý eseńgirep qaldy. Ómirinde mundaı soqqy kórmegen dáý balanyń kúshine rıza bolyp, qol berip, dos bolýdy suraıdy. Bala ashýyn basyp, dáýdiń kim ekenin, qaı shahardan kele jatqanyn, qandaı óneriniń barlyǵyn suraıdy. Dáý basynan keshken ómirbaıanyn tegis aıtyp shyqty jáne óziniń sýǵa túsip ketken nárseni taýyp alarlyq óneri bar ekenin aıtty. Sonymen bul ekeýi qol alysyp, tós soǵysyp, dos bolady. Endi Jandybatyr tórt kisi bolyp ilgeri jolǵa shyǵady. Bul tórteýi birneshe kún júrgennen keıin, bir shaharǵa keledi. Shahardyń shet jaǵyndaǵy bir shaıhanaǵa túsedi. Kún bata jolaýshylar shaıhananyń túbine tigilgen otaýdy, onyń ishine jınalǵan jasaýlardy, baılanǵan on shaqty qoı, taǵy basqa da nárselerdiń ákelinip qoıǵanyn kóredi. Bala shaıhanashydan:

— Mynaý ne qylǵan zattar, muny ne úshin istep jatyr? – dep suraıdy.

— Muny bilmeıtin kimsińder? – deıdi shaıhanashy.

— Biz bir júrgen músápirmiz, – deıdi bala.

— Olaı dep aıtýshy bolmańdar, aıdahardyń aýzyna túsip ketesińder, óıtkeni mynaý berileıin dep otyrǵan zattar - patshanyń jumasyna bir ret berip turatyn boryshy. Bul zattardy juma saıyn, tań ata, eleń-alańda aıdahar kelip jutady, eger bul qaryzdy ótep turmasa, búkil eldi jutyp jiberýden taıynbaıdy, – deıdi shaıhanashy. Muny estigen bala, túni boıy uıqyly-oıaý jatyp, tań atar mezgilde joldastaryna bildirmeı, aıdahardyń keletin jolyna qaraı sytylyp shyǵyp ketti de aıdahardyń jolyn tosyp otyrdy. Bir ýaqytta borandatyp, daýyldatyp kele jatqan aıdahardyń daýysy estildi, artynsha aıdahar da kelip jetti. Sol kezde Jandybatyr ultaraǵynyń astyna salyp saqtaıtyn qyryq kulash semserdi sýyryp alyp, qarama-qarsy aıdahardyń aldynan shyqty, aıdahar da aranyn ashyp kele jatyr eken, balany kórgen jerden semser-memsermen jutyp jiberdi. Bala qyryq qulash semserin kóldeneń ustap tura qalǵan edi, semser aıdahardy eki bólip tústi. Bala aıdahardy óltirgeniniń belgisi úshin onyń jonynan eki tilim taspa alyp, qaltasyna salyp aldy. Sóıtti de esh adamǵa bildirmesten, joldastarynyń qasyna kelip jatty. Tań atty. Jurt aı-jaı boldy. Keshegi tigýli turǵan úıler, onda baılanǵan maldardyń bári de aman-saý tur. Kóshedegi halyqtyń bári de qýanyshty. Bireýler qoldaryna aıyr, balta, shoqpar ustaǵan. Endi bireýleri qoldaryndaǵy qarýlaryn qanǵa boıap alǵan, «aıdahardy men óltirdim» degen daýystar gý-gý etedi.

Aıdahardyń óltirilgendigi, mal-múliktiń aman qalǵan habary hanǵa baryp jetti. Aıdahardy kim óltirgenin bilý úshin han jar salyp, halyqty jıdy. Aıdahardy óltirgen adamda qandaı belgisi barlyǵyn suraǵanda, bireý qarýyn, bireý qandanǵan kıimin kórsetti. Biraq eshkimniń aıdahardy  óltirgen belgisi dáleldi bolmady. Sonda han turyp:

— Bul shaharda adam balasynan eshkim qaldy ma? – dep surady. Bireýler:

— Eshkim qalǵan joq, biraq shaıhanada úsh-tórt músápir jatsa kerek, olardy jıynǵa shaqyrǵanymyz joq, – deıdi.

— Olaı bolsa, olar da adam balasy ǵoı, shaqyryńdar! – dedi han. Shaıhanadaǵy kisiler shaqyryldy. Jandybatyr patshanyń ózine:

— Taqsyr, aıdahardy óltirgen adam men edim, – dep, aıdahardyń bir tilim taspasyn ustatady. Patsha:

— Men han emes ekem, sen han ekensiń! – dep, halqynyń aldynda taǵynan túsip, ózi ýázir bolyp, bir qyzyn Jandybatyrǵa qalyńdyqqa berip jáne dúnıe-múlik, qazynasynyń jarymyn qosa beredi. Jandybatyr handyqty óziniń dosy birinshi dáýge beredi. Dáý han bolady. Eki-úsh kún tynyqqan soń, Jandybatyr birinshi dáýmen qosh aıtysyp, qalǵan dáýlermen qyzdy izdep, taǵy jol tartady. Kúnderden kún ótkizip, bular ekinshi shaharǵa jetti. Bul shahardan da ótken shaharda bolǵan ýaqıǵa shyqty. Biraq ondaı emes, bul shahardaǵy tigilip jatqan otaýlar, baılanyp jatqan adamdar men maldar ótken shahardaǵydan eki ese úlken jáne kóp eken. Bular bul shahardyń shaıhanasynan baryp oryn aldy. Shaıhanashydan myna tigilgen úıler men baılanǵan mal-jannyń mánin surady.

— Muny bilmeıtin netken jansyzdar? – dedi shaıhanashy.

— Bizder jolymyzdy áreń taýyp kele jatqan músápir kisilermiz, – dedi jolaýshylar.

— Olaı bolsa, sizder mynaý sózderińizdi menen basqa eshkimge aıta kórmeńder, áıtpese bul sózderińizdi han ıa hannyń ýázirleri estise, mynaý bolyp jatqan topalańǵa salyp jiberedi.

Bul topalańnyń jaıy mynaý dep, shaıhanashy áńgimesin bastady. «Osy jerde, úsh patshalyq eldiń ortasynda, bir tajal jylan bar, uzyndyǵy qyryq qulash, aýzynyń úlkendigi sondaı, kóshken el qalaı bolsa, solaı syıyp ketedi. Mine, sol jylannyń búgin bizden alym alatyn kezegi kelip, soǵan daıyndap jatqan jáıimiz osy. Bul zattar keshke turǵanymen, tún ortasy aýa joq bolady. Shýlaǵan mal, jylaǵan adamdardyń daýysy shahardyń ishin jańǵyrtady. Sóıtip, osyndaı zor bir pálege, úlken apatqa kezdesip, neshe jyl boıy osy jylannyń zardabyn bastan keshirip jatqan elmiz», – dep shaıhanashy sózin toqtatty. Tún boldy. Joldastary uıyqtaǵan kezde, Jandybatyr jylannyń jolyn tosýǵa attandy. Tún ortasy aýa bastaǵanda, bir sasyq jeldiń ıisi Jandybatyrdyń murnyn jara bastady. Alpys-jetpis kisi ornynan turǵyza almaıtyn Jandybatyrdy taı shaptyrymdaı jerden-aq jylannyń demi ornynan qozǵaltyp qoıady. Qyryq qulash semserin qolyna alyp, jylannyń aldyna kezeı ustap tura qaldy. Ash qaryny jalańdap kele jatqan jylan balany jutyp jiberdi. O da jutyp boldy, bu da tilip, jylandy qaq jaryp, quıryǵynan bir-aq shyqty. Ótken aıdahardan bul jylan basym eken. Bala jylannyń ýytyna ýlanyńqyrap, et pisirim ýaqyt talyp jatty. Biraq, azdan soń sýǵa túsip, jylannyń jonynan taspa tilip aldy da eshkimge sezdirmesten, ornyna kelip jatty. Erteńine, ótken shahardaǵydaı, bul shaharda da jıyn boldy. Han taǵyn, handyǵyn Jandybatyrǵa berdi. Jandybatyr handyqty ekinshi dáý kitapshy dosyna berip, qalǵan dáýmen ekeýi taǵy da jolǵa tústi.

Bular sapar shegip taǵy bir shaharǵa kez boldy. Bul shahardyń halqy basqa shahardyń halqyna qaraǵanda, ózgeshe bolyp shyqty. Shahardaǵy barlyq halyqtyń óńderi sap-sary, birde-bir adamnyń túsi aq, qyzyl shyraıly, qara emes. Úlkeni de, kishisi de, áıeli de, balasy da birin-birinen aıyra almaıtyn sap-sary. Bular biraz kún shaharda bolyp tynyqty, jón surasty.

Aqyrynda halyqtyń barlyǵynyń sary bolýy mynaý bolyp shyqty: shahar halqynyń paıdalanatyn úlken darıasyn bir dáý aýdaryp-tóńkerip, bir shuqyrdan ekinshi shuqyrǵa urttap qoıyp otyrady eken de sýdyń ishindegi balyq, túrli jándikterdi, eń aıaǵy ósimdik ataýlyny dáý ylǵı jutyp jep qoıady eken. Sýdyń bári dáýdiń ishine túsip, ishek-qarnyn aralap, darıaǵa qaıta quıady eken. Ómirinde taza sý ishpeı, óne boıy sasyq sý ishkendikten, shahar halqy osyndaı sap-sary bolyp ketken eken. Muny estigen Jandybatyr jylandarǵa istegenindeı etip, tún ortasy aýa dáýdiń sapyrystyratyn  sýyna keledi. Kelse, dáý jańa ǵana jumysyna kirisip jatyr eken. Ber jaǵynan barǵan balany qosa jutaıyn dep, Jandybatyrǵa jaqyndaı bergende, Jandybatyr qyryq qulash semserdi qolyna ustap, tura qalady. Sóıtip, dáýdi jaryp óltiredi de dáýdiń jonynan bir tilim taspa alyp, joldasynyń janyna kelip jatyp qalady. Tań ata bir bala sýǵa kelse, sý tup-tunyq. Bala bir tostaǵan sýdy quıyp alyp, baltasyn ustap, hanǵa kelip:

«Dáýdi men óltirdim. Nanbasańyz sýdy qarańyz!» – dep, sýdy kórsetkende, mundaı sýdy ózi týyp, han bolǵaly iship kórmegen han altyn taqtan atyp turady. Kóshege halyq syımaı, shelek-shelek sýdy alyp:

«Men óltirdim, men óltirdim», – dep daýryǵysady. Han búkil halqyn tegis jınap:

«Qalada qalǵan eshkim bar ma?» – dep suraǵanda: «Shaıhanada bir-eki músápir jatyr», – degen daýystar shyqty.

— Adam balasy ǵoı, shaqyryńdar? – deıdi han. Jandybatyr kelgen betten dáýdiń jon taspasyn hannyń qolyna ustata beredi. Han:

«Neshe jyldan beri handyq quryp, shahardy bılep otyryp, bir dáýge kúsh kórsetip, jeńe almaı, sasyq, laı sý iship, halyqty sarǵaıtyp, beker han bolyp júr ekenmin!» – dep, halyqtyń aldynda taǵynan túsip, bir qyzyn jáne mal-múlkiniń jarymyn Jandybatyrǵa berip, ózi ýázir bolady. Neshe aı, neshe jyl sapar shegip, izdegen maqsatyna jete almaı kele jatqan Jandybatyr taqty da, qyzdy da, maldy da janyndaǵy úshinshi dáý-dosyna berip, qosh aıtysyp, qushaqtasyp aıyrylady.

Ol shahardan jalǵyz shyǵyp, basqa jaqqa bet alady. Jandybatyr joldastarymen qosh aıtysyp shyqqannan keıin, neler azap, qıynshylyqtardy basynan ótkizip, taǵy bir shaharǵa kelip kirdi. Bul shaharda biraz kún ómir ótkizip, aqyry bir aqyldy shalǵa bala bolady. Sonymen, Jandybatyr kúnderde bir kún darıanyń basyna kelip shomylyp jatsa, sý betine aınanyń sáýlesindeı bir jaryq sáýle túsedi, anyqtap qarasa, baıaǵy ákesiniń udaıy otyz jyl qýyp izdegen peri qyzynyń sýreti bolyp shyqty. Ádeıi osy qyz úshin áke-sheshesinen bezip, neshe jyl qıynshylyq azapty basynan keshirgen bala janaǵy sáýleni bas salady. Bir ýaqytta sáýle joq bolyp baryp, sýdyń shetine tústi. Bala sýdan shyǵyp, sáýleni taǵy bas salady. Sáýle taǵy sýǵa tústi. Osyndaı retpen neshe ret jerge túsken sáýleni ustaı almaı, bala aqyry sýdyń shetine kelip, es-túsin bilmeı talyqsyp qulap jatty. Ógeı bala bolsa da óziniń balasyndaı bolǵan Jandybatyrdy alasuryp izdep, taba almaı, jylaǵan shal talyp jatqan balanyń ústinen shyqty. Bala esin jıdy. Óziniń izdep kele jatqan qol jetpesiniń deregi shyqqan soń, bala atasyna bylaı dedi:

— Ata, men áke-sheshe, el-jurtymnan bezip, neshe jyl boıy azap shegip, jer kezip, osy periniń qyzyn izdep júrgen edim. Endi sol qyzdyń turaqty jeri osy bolsa kerek. Sondyqtan maǵan osy qyzǵa qol jetetin amalyn aıtsańyz eken? – dedi. Shal ári oılap, beri oılap, aıtar-aıtpasyn bilmeı, aqyry balanyń kóńilin qımaıdy.

— Olaı bolsa, tyńda, balam! – dedi.

— Sonaý turǵan aq meshit - kózge jaqyn, júriske on kúndik jol. Sol meshitke barardaǵy oń jaqtaǵy dýaldyń túbinen tesip tús te eshkimge dybys bildirmeı, sol túsken buryshyńda jat. Qyz keletin mezgilde qaraýylshy maımyly kelip, kim bar, kim joǵyn baıqaý úshin, burysh-buryshta shıt-shıt etip júgirip júredi. Sol kezde maımyldy dybysyn shyǵarmaı óltir de úndemeı jata ber. Onyń artynsha qyz da keledi. Qyz kelip namaz oqyp otyrǵanda, kele ıyǵynan asyla ket de eki qolyńmen eki emshegin myqtap usta. Sonan soń qyz seni qyryq kez meshittiń tóbesine aparyp úsh ret soǵady. Eger sol soqqannan aman qalsań, isińniń ońǵany. Ol úshten artyq ura almaıdy, jerge qulaıdy. Sol kezde qyz: «Bosat!» – dep jalynar.

Sen: «Qoınyńdaǵy kitabyńdy bermeseń jibermeımin!» – de. Sodan aqyry qyz ókpesi qysylyp óletin bolǵan soń, qoınyndaǵy kitabyn ustatady. Mine, sol kezde qolyńdy bosat, qyzdyń óneri de, ómiri de sol kitapqa baılanysty. Muny qolǵa túsirseń, qyzǵa úılengeniń, – deıdi de shal jylap-syqtap qoshtasyp, balasyn jolǵa salady. Jandybatyr meshitke de jetti. Shal aıtqandaı, barlyǵyn da istedi, dýal da tesildi, maımyl da óltirildi. Qyz kelip namazǵa bas qoıǵanda, bala shaldyń aıtqanyn isteı saldy. Qyz ashýmen balany qyryq kez meshittiń tóbesine aparyp eki soqty, úshinshige kelgende áli quryp, tómen túsip, qyz jerge qulady. Esi aýyp qalsa da bala ustaǵan jerinen aıyrylmady.

Qyz sharshady: «Sen mendik, sen mendik!» – deı berdi. Bala: «Kitabyńdy bermeseń jibermeımin!» – dedi. Biraz alysyp, aqyry qyz balanyń myqty ekenin sezgen soń: «Má!» – dep, kitapty qoınynan alyp, balaǵa ustata berdi. Sóıtip, ekeýi súıisip qosyldy. Neshe jyl izdep júrgen sulýyna qoly jetip, balanyń kóńili jaı boldy. Kúnderde bir kún Jandybatyr qus salyp, ıt júgirtip, ań aýlaýǵa ketedi. Kelinshegi Záýzámir darıanyń shetine baryp basyn jýsa, bir tal shashy sýǵa ketedi. Kelinshek artynan qýsa da ustaı almaı qalady. Shash aqqannan aǵyp otyryp, tómengi jaqta turatyn hannyń qol astyndaǵy bir balyqshynyń qarmaǵyna ilinedi. Altyn shashty iliktirgen balyqshy ony hanǵa tartý qylady. Han syılyqqa qap-qap dúnıeler beredi.

Mundaı ǵajap shashty kórgen han búkil ýázirlerin, segiz sanattaryn, manaptaryn, aqylgóılerin, qarmaǵyndaǵy qýlardyń birin qoımaı jınaıdy.

— Osy shashtyń ıesin kim biledi jáne kim maǵan sony ákelip beredi? Eger de kimde-kim ákelip berse, soǵan ne tilese, sonysyn bereıin! – dep, han jurtqa jar salady. Buǵan jıylǵandardan sheshilip: «Men bilemin ıa bolmasa men alyp kelip berem», – dep eshkim jaýap qaıyrmaıdy. Bir ýaqytta sol toptyń ishinen basy múıiz, túrine adam qaraǵysyz sumpaıy, qarǵa tumsyq, qara aıaq bir mystan:

«Men bilemin, maǵan bir jelmaıa ber, qyzdy alyp kelemin», - deıdi. Sosyn jelmaıaǵa minip, Jandybatyrdyń jatqan jerin izdep keledi. Kempir bir-eki kún batyrdyń jolyn tosyp jatady. Úshinshi kúnniń keshinde jelmaıanyń tórt aıaǵyn baılap tastap, baqyrtyp uryp jatqan mystanǵa Jandybatyr kez bolady.

— O, sheshe, nege álek bolyp, jelmaıańyzdy turǵyzbaı, áýrelenip jatyrsyz? – deıdi Jandybatyr.

— Shyraǵym, mynaý bir jaqtan kele jatyr edim, myna túıesi qurǵyr sharshap, ornynan tura almaı jatyr. Kún bolsa batyp barady, ne isterimdi bilmeı, sergeldeńge túsip otyrmyn, – deıdi mystan.

— Olaı bolsa, kesh batqanda qaıda barasyz? Búgin bizge qonyńyz, – deıdi Jandybatyr. Sony estip otyrǵan mystan qýanyp kúlip:

— Qonsam qonaıyn, órkeniń óssin, shyraǵym-aı! – dep, Jandybatyrdyń úıine keledi. Kempir bir-eki kún tynyqty. Jandybatyrdyń jaılarymen tanysty, úshinshi kúni kelinshegi Záýzámirdi aınaldyra bastady.

— Osy Jandybatyr, Jandybatyr deısiń jigitińdi, sonyń jany qaı jaqta bolar eken, sen ómirlik dossyń, sony bilesiń be? – deıdi kempir.

— Janynyń qaıda ekenin bilmeımin, – deıdi Záýzámir.

— Ony surap alýyń kerek emes pe? – deıdi kempir.

— Sheshe-aý, ol maǵan janynyń qaıda turatynyn aıtýshy ma edi? – deıdi Záýzámir.

— Keshke ańnan qaıtqan soń sura, eger aıtpasa, onda senimen ómirlik bolmaǵany. Ókpele de teris qarap jatyp, biraz jyla. Sonda ózi-aq aıtady, – deıdi kempir. Keshke Jandybatyr tósekke kelip jata bergende Záýzámir:

«Osy seniń janyń qaıda bolady? Bir-birimizdi bilmesten Jandybatyr, Záýzámir deımiz de júre beremiz», – deıdi.

— Meniń janymnyń saǵan ne keregi bar? – deıdi Jandybatyr. Zámzámir mystan aıtqandaı, teris qarap, yza bolyp edi, Jandybatyr «batyr ańqaýdyń» kebin keltirip, súıgen áıelin qımaı, mynany aıtyp saldy.

— Oń etigimniń astynda qyryq qulash semser bar, mine, sol semser - meniń janym. Ol semserdi dalaǵa tastasań da, otqa maı salyp jandyrsań da, ólmeımin, qaıta otqa salǵanda, kúshim tasıdy, biraq sýǵa tastasa, ólemin, – deıdi. Ony estigen mystan jurt uıqyǵa ketken kezde, dereý ultaraqtyń astyndaǵy semserdi alyp, darıaǵa tastap jiberedi. Tań atty, jurt turdy, shaı quıyldy, batyrdyń barlyq kıim-keshekteri qaǵylyp, endi oıatýǵa kelse, batyr burynǵy batyr emes, ol dúnıege jónep ketken. Muny kórgen Záýzámir batyrdyń qoınyndaǵy kitapty alyp, ushyp úıden shyǵa bergende, ańdyp turǵan mystan pyshaǵyn siltep qalyp, bir qanatyn kesip túsiredi. Sóıtti de qyzdy jelmaıanyń artyna tańyp, ıt qorlyǵyn kórsetip, hannyń qolyna ákelip tabys qyldy. Záýzámir hannyń aldyna barǵan soń, bir-aq tilek qoıady, ol tilegi:

«Meni on jeti kún toı qylyp alsańyz eken», - deıdi. Záýzámirdiń oıy: «On jeti kúnniń ishinde Jandybatyrdyń eshqandaı habary bolmas pa eken?» – degen úmit bolyp edi. Jandybatyrdyń baıaǵy birinshi dáý dosynyń sol kúni erigip otyryp juldyzdarǵa kózi túsken edi.

Dál mańdaıynda jarqyrap turǵan dosy – Jandybatyrdyń juldyzy óshkenin kózi shalyp ketkende, «oı, baýyrymdap» altyn taqtan qalaı qulap túskenin ózi de sezbeı qalady. Ol sol sátte attan salyp, ekinshi dáý kitapshy dosyna jetti. Kitapshy dosy kitabyna qarap jibergende, kitapqa:

«Dosy Jandybatyr basy múıiz, bóksesi kıiz, qara tumsyq, qara aıaq mystannyń qolynan pálen kúni qaza tapty», – degen jazý qalypty. Ekeýi attan salyp, Jandybatyrdyń úshinshi dáýi, sýshy dosyna, keledi. Kelip, bolǵan oqıǵany baıandap, úsheýi Jandybatyrdyń qaza tapqan jerine qaraı jóneledi. Kelse, dosy ólip jatyr. «Baýyrymdap» jylaǵan úsh kisiniń daýsyna qyryq kez meshit kúńirenip, daýys qosqandaı boldy. Úsheýi kitapty oqyp qarasa: «Munyń jany qyryq qulash semserde, ol semser pálen darıanyń túbinde jatyr», – depti. Muny kórgen dostar jalma-jan semserdi izdeýge kirisedi. Kelip sýdan ári qaraıdy, beri qaraıdy, eshqandaı derek tabylmaıdy. Aqyry bolmaǵan soń, birin-biri kezekpen darıaǵa túsiredi. Úshinshi sýshy dáýdiń kózine ınedeı jyltyraǵan zat kóringendeı bolady. Baıqap qarasa, sheti kórinip jatqan semserdiń basy eken, yrǵap-yrǵap julyp alady. Semser de tabylady. Endi ne isteý kerek? Kitapqa jáne qarady. Qarasa, semserdi otqa salyp qyzdyryp, totyn tazalasa, Jandybatyr tirilmek eken. Meshitke laýlatyp otty jaǵyp, semserdi qyzdyryp, balqyta bastaǵanda, Jandybatyrǵa jan paıda bola bastaıdy. Bir mezgilde:

«Oı, qatty uıyqtap qalyppyn ǵoı», – dep batyr ornynan tura kelse, dostary qasynda, ot jaǵyp áýre bolyp jatqanyn kóredi. Dostary Jandybatyrǵa bolǵan oqıǵany bastan-aıaq tegis baıandap ótti. Sonda baryp batyrdyń oıyna mystan kempir tústi. Endi ol: «Sol mystan Záýzámirdi alyp ketken eken ǵoı», – dedi de tezdetip attanyp, mystannyń, Zalym hannyń shaharyna tartty. Bular Záýzámirdiń toıy aıaqtalyp, dál sol kúni keshke Zalym hannyń tyrnaǵyna túseıin dep otyrǵan ústinen shyqty. Bular kelisimen, besikke bólegen mystandy besiginen alyp, jeti qyrdyń ar jaǵyna asyra laqtyrdy.

Zalym hannyń basyn kesip, ornyna Jandybatyrdyń baıaǵy ógeı atasyn han qoıady. Jandybatyr ózi el qaıda, jurt qaıda dep, búkil dostaryn ertip, jolǵa shyǵady. Jolshybaı úsh dosynyń úıine úsh aıdan qonaq bolyp, tórtinshi aıda óz eline, áke-sheshesine jetedi. Burynǵy áke-sheshesi emes, kárilik basyp, onyń ústine balasynyń qaıǵysy qosylyp, bir kózinen qan, bir kózinen jas aǵyp otyrǵan áke-sheshesin kórdi.

Sóıtip, Jandybatyr barsha muratyna jetip, alǵan sulý áıelimen bala-shaǵaly bolyp, dúnıeden armansyz bolyp ótken eken.

---