InfoHub Logo

Bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynda «Balalardyń mektepke deıingi sapaly tárbıe jáne oqytý men tolyq qamtylýyn, olardyń mektepke deıingi tárbıe jáne oqytý baǵdarlamalaryna teńdeı qol jetkizýin jáne «ınklúzıvti bilim berý júıesin jetildirýin» qamtamasyz etý kózdelgen.Qazirgi ýaqytta damýynda aqaýlary bar balalar sany artyp otyr.Olardy oqytý keńeıip, túzetip qoldaý tehnologıalary jetildirilýde.  Bilim berý júıesinde damý múmkindigi shekteýli balalarǵa aıyryqsha oryn bólingen. Bul balalarǵa qatysty bizdiń aldymyzda turǵan negizgi mindet-olardyń áleýmettik aqtalýy men bıimdelýine, qoǵamdaǵy tolyqqandy ómirge daıyndalýyna jaǵdaı jasaý jáne kómek kórsetý. Q.R Prezıdentiniń 07.12.2010 jylǵy №1118 Jarlyǵymen bekitilgen bilim berýdi damytýdyń Memlekettik baǵdarlamasy ınklúzıvti bilim berý júıesin jetildirýdi qarastyrady.  Múmkindigi shekteýli balalardy jalpyǵa bilim berý ortasyna qaraı beıimdeý 2002 jyldan bastaldy. Sol jyly Qazaqstan TMD elderiniń arasynda alǵash ret «Múmkindigi shekteýli balalardy áleýmettik jáne medıka-pedagogıkalyq turǵydan qoldaý»týraly zańy qabyldady.Osy zań aıasynda jarymjan balalarǵa erte bastan bilim berý máselesine mán berilgen. Olardy bilim berý, áleýmettik, medısınalyq turǵyda qamtamasyz etý qarastyrylǵan.  Inklúzıvti bilim berý –múmkindigi shekteýli balalardyń jalpy bilim beretin mektepterde teń jaǵdaıda birdeı bilim alýyna qoljetimdiligin uıymdastyrý. Máselen arbamen qozǵalatyn balalar úshin mektepterde arnaıy panýstar ózge de múmkindikter qarastyrylýy kerek. Bul ındıkatorlar 2011-2015jyldarǵa arnalǵan strategıalyq josparda da talap etilgen.  Inklúzıvti oqytý negizinde balalardyń qandaı da bir dıskrımınasıasyn joqqa shyǵarý, barlyq adamdarǵa degen teńdik qatynasty qamtamasyz etý, sonymen birge oqytýdyń erekshe qajettigi bar balalarǵa arnaıy jaǵdaı qalyptastyrý.Tájirıbe kórsetkenindeı qatań bilim berý júıesinen balalardyń bir bóligi shyǵyp qalady, óıtkeni qalyptasqan júıe mundaı balalardyń daralyq qajettiligin qanaǵattandyra almaıdy. Inklúzıvti baǵyt mundaı balalardy oqýda jetistikke jetýge yqpal etip, jaqsy ómir súrý múmkinshiligin qalyptastyrady.  Inklúzıvti bilim berýdi uıymdastyrý úshin qandaı arnaıy jaǵdaılar qajet Eń aldymen, damý múmkindigi shektelgen balalarmen jumys jasaı alatyn mamandar daıarlaý.Ekinshiden arhıtektýralyq kedergilerdi joıý.  Bilim mekemelerin arnaıy tutqalarmen, partalarmen, ústeldermen jáne basqa da kompensatorlyq quraldarmen jabdyqtaýdy, kótergish qondyrǵylar, pandýstar, sanıtarlyq bólmelerdiń arnaıy qondyrǵylaryn ornatatyn is-sharalar keshenin bastaý qajet. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy bilim berýdi damytýdyń 2011-2020jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynda ınklúzıvti bilim berýdi jetildirý maqsatynda tómendegideı máselelerdi qarastrady.  2015 jylǵa qaraı atalǵan mindetti sheshý úshin qajetti normatıvtik baza qurylady. Inklúzıvti bilim berý sheńberinde jalpy jáne arnaıy bilim berýdiń ózara áreketiniń tetigi ázirlenedi,  múmkindigi shekteýli balalardy biriktirip oqytýdyń modýldik baǵdarlamalary ázirlenedi múgedek balalarǵa qashyqtyqtan bilim berýdi uıymdastyrýdyń tártibi ázirlenedi.
Osy jumystardyń barlyǵy da Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim týraly» «Bala quqyqtary týraly», »Kemtar balalardy áleýmettik jáne medısınalyq –pedagogıkalyq túzetý arqyly qoldaý týraly» Zańdaryn jáne Erejelerdi basshylyqqa alady.
Inklúzıvti bilim berý erekshe balaǵa bilim berý saıasatynyń bir túri bolyp tabylady.

2015 jylǵa deıingi ınklúzıvtik bilim berýmen múmkindigi shekteýli balalardyń 25 paıyzyn qamtý kózdelse, ınklúzıvtik bilim berýge jaǵdaı jasaǵan mektep úlesi 30%-ǵa jetý kerek. Bul múmkindigi shekteýli balalardyń jalpy bilim beretin mektepke deni saý balalarmen qatar bilim alýyna jaǵdaı jasaıdy. Bilim berýdiń bul túrinde múmkindigi shekteýli balanyń óz-ózine senimi artady, ol mańaıyndaǵylardyń tarapynan ózine qoldaý bar ekenin sezinedi, bul balanyń ózin-ózine baǵalaı bilýine, qorshaǵan ortasyna súıispenshilikpen qaraýyna, ózin qoǵamnyń tolyqqandy múshesi sezinýine jol ashady. Oqytýdyń bul túri arqyly múmkindigi shekteýli bala óz qabiletine saı ata-anasynan alshaqtamaı, ıaǵnı arnaıy mektep-ınternattarda turyp oqýǵa májbúr bolmaı, turǵylyqty jerde bilim alady. Qoǵammen bite qaınasyp, áleýmettik jaǵynan beıimdeledi. Ata-anasy da balasynyń damýy men tárbıesine belsene qatysyp, jetkinshek aldynda jaýakershilikteri artady.

1. Adam qundylyǵy onyń múmkindigine qaraı qabiletiligimen, jetken jetistikterimen anyqtalady. 

2. Árbir adam sezýge jáne oılaýǵa qabiletti.

3. Árbir adam qarym-qatynasqa quqyly.

4. Barlyq adam bir-birine qajet.

5. Bilim shynaıy qarym-qatynas sheńberinde júzege asady.

6. Barlyq adamdar qurby-qurdastarynyń qoldaýy men dostyǵyn qajet etedi.

7. Árbir oqýshy úshin jetistikke jetý-óziniń múmkindigine qaraı oryndaı alatyn áreketin júzege asyrý.

8. Jan-jaqtylyq adam ómiriniń damý aıasynda keńeıtedi.

Inklúzıvti oqytýdy ashqan mektepterde oqyǵan balalar adam quqyǵy týraly bilim alýǵa múmkinshilik alady, óıtkeni olar bir-birimen qarym-qatynas jasaýǵa, tanym-bilýge, qabyldaýǵa úırenedi. HH ǵasyrdyń basynda nemis pedagog-defektology P.Shýmannyń «Bala kemistigniń damý deńgeıi neǵurlym tómen bolsa, soǵurlym muǵalimniń bilim deńgeıi joǵary bolý kerek» degen asyl sózinen damý ekenin uǵynamyz. Damýynda ár túrli kemshilikteri bar balalardy arnaıy oqytýǵa degen suranys, ásirese olardyń tanymdyq prosesterin psıhologıalyq jaǵynan zertteý qazirgi tańda ózekti másele bolyp otyr. Múmkindigi shekteýli balalarmen jumys ereksheligi 
Maqsaty: jeke tulǵanyń álemettik ózindik tanymǵa qabilettiligi jáne onyń baǵyttalýy, qyzyǵýshylyǵynyń qalyptasýy men damýy, oqytý is-áreketindegi negizigi bilimdilik jáne biliktilik daǵdylaryn úırený úshin jaǵdaı jasaý.

Mindetteri:

1.Sáıkes keletin deńgeıine psıhofızılogıalyq múmkindigin damytý:artıkýlárlyq apparatyn, fonematıkalyq estý qabileti, qolynyń usaq bulshyq etteriniń damýy, kórý-motorlyq qozǵalys t.b.

2.Mektep jaǵdaıyna tez beıimdelýge qajet áleýmettik-adamgershilik jaǵymdy minez-qulyq qalyptastyrý.

3.Oqýǵa qyzyǵýshylyǵyn damytý.

4.Jeke tulǵalyq erekshelikterin damytý (oqý belsendiligi, óz betimen jumys isteý t.b.) arqyly oqýdaǵy negizgi qıyndyqtardy joıý. 

5.Jalpy ıntellektýaldyq jas ereksheligine qaraı damytý (salystyrý qarym-qatynas, praktıkalyq top, oılaý t.b.)

6.Jalpy damý deńgeıin kóterý jáne jeke damýyndaǵy aýyrtpashylyqty túzetý.

7.Óz jasyna sáıkes balanyń jalpy damýyna jáne biliktilik daǵdylaryn nyǵaıtý úshin jaǵymdy áleýmettik orta qalyptastyrý.

Kútiletin nátıje:

-psıhofızıolgıalyq múmkindigi damıdy.

-oqýdaǵy negizigi qıyndyqtary joıylady.

-Áleýmettik-adamgershilik qasıetteri damıdy, jaǵymdy minez-qulyq qalyptasady.

Psıhologıalyq dıagonostıkada tanym prosesterin zertteý, qarym-qatynas dıognostıkasy, minez-qulyq erekshelikterin zertteý jumystary júrgiziledi. Psıhologıalyq damytý jáne túzetý jumysynda tanym prosesterin damytý jáne túzetý, motıvasıalyq jáne emosıalyq aıasyn damytý jáne túzetý, qarym-qatynas aıasyn túzetý jáne damytý baǵytyndaǵy jumystar júgiziledi. Psıhologıalyq keńes berý baǵytynda balanyń damýyndaǵy ata-ananyń kómegi, daý-janjal jaǵdaıyndaǵy minez-qulqy jáne ony basý ádisi, balamen jaǵymdy qarym-qatynasqa jetý joly týraly ata-analarǵa keńes, jadynamalar beriledi. Psıhologıalyq aǵartý baǵytynda mundaı balalardy qalaı tárbıeleý, qalaı qarym-qatynas jasaý kerektigi týraly áńgime, dáris, jadynama, trenıń, taqyryptyq baıandamalar arqyly ata-analarǵa psıhologıalyq bilim beriledi. Ár baǵytqa jeke-jeke toqtalar bolsaq, pedagog-psıhgologtiń jınaq qorjynynda balany psqologıalyq-dıognostıkalyq tekserýge arnalǵan quraldar, logıkalyq oılaýǵa, zeıingi jáne este saqtaýǵa arnalǵan ár túrli ádistemelik qural-jumystary satyly júrgiziledi. Zertteý barysynda psıholog zertteý hattamasyn júrgizip, tirkep otyrady: Berilgen tapsyrmany túsinýi jáne ony oryndaý deńgeıi;  Balaǵa kórsetilgen kómek pen onyń bilimdilik dárejesi; Óz betimen qatelikterin túzete alýy; Úlkendermen qarym-qatynas ereksheligi; Tapsyrmany oryndaýǵa qarym-qatynasy; Tapsyrmany oryndaýdaǵy belsendiligi. Mysaly, múmkindigi shekteýli balalardyń zeıin qasıetterin zetteý úshin zeıinniń kólemin, aýysýyn, shoǵyrlanýyn, turaqtylyǵyn zertteý ádistemelerin qoldanýǵa bolady.Buǵan synyp jetkeshisiniń nemese pán muǵalimderiniń kómegin paıdalanýǵa bolady. Este saqtaýyn zertteý úshin «fıgýra lardy este saqta , » «10 sóz», « San qatary» t.b. ádistemelerdi, oılaý prosesin zertteý úshin «Artyǵyn tap», «Qandaı fıgýra jetispeıdi» t.b. ádistemelerdi qoldanýǵa bolady.  Psıhologıalyq túzetý-bul balanyń jeke tulǵalyq damýynda , oqý barysynda qandaı da bir aýytqýshylyqtar , psıhologılyq qıynshylyqtardy túzetip, damytýǵa arnalǵan jumys júıesi bolyp tabylady. Psıhologıalyq túzetý-bul balanyń jeke tulǵalyq psıhıkalyq damýynda, oqý barysynda biligi men daǵdysynda qandaı da bir aýytqýshylyqtar, psıhologıalyq qıynshylyqtardy túzetip, damytýǵa arnalǵan jumys júıesi bolyp tabylady Ár psıholog úıden oqıtyn balaǵa barǵanda birinshiden balanyń kóńil-kúıine qarap, dınamıkalyq baqylaý kúndeligin júrgizip otyrady.Balany mektepshilik is-sharaǵa qatystyrady nemese kórermen retinde kórýge shaqyrady. Ekinshiden, balanyń úıine barǵanda ata-anasymen sóılesedi, pikirlesedi, keńes berip otyrady. Psıhologıalyq keńes berý jumystary ata-analarǵa, pán muǵalimderine, oqýshylardyń ózderine jeke júrgiziledi.Ata-analarǵa jınalystarda toptyq keńes berý, ár balanyń úıine barǵanda, mektepke shaqyryp jeke keńes berý júzege assa, pán muǵalimderine keńes berý jumysy pedagogıkalyq keńeste, ádistemelik keńeste, pedagogıkalyq konsılıým barysynda júrgiziledi.Mysaly, TDO synybynyń muǵalimderine arnalǵan keńes-jadynamalar: -oqýshynyń múmkindigine jáne jumys isteý tempi men jyldamdyǵyna sáıkes keletin tapsyrmalar jınaǵyn berý; -balanyń jeke jáne damý múmkindikterin esepke alý; -balanyń dınamıkalyq (sharshaý, qozý t.b.) ózgeristeriniń paıda bolýyna baılanysty jumys jetekshiliginiń taktıkasyn ózgertip otyrý; -sabaqta jetisikke ákeletin, jalpy nátıje beretin, toptyq jáne jeke jumys ádistemesin qoldaný;- sabaq arasynda sergitetin jeńil fızıkalyq jattyǵýlar nemese bosańsý jattyǵýlaryn jasaý; -oqytý úrdisine oıyn, jarys elementterin, dıdaktıkalyq oıyndardy paıdalaný;

-oqýshy óziniń myqty jaqtaryn kórsete alatyn tabystylyq jaǵdaılaryn týǵyzý;
-balanyń kez kelgen jetistigi men óz betindik jumysyn madaqtap, kótermelep otyrý;
-balaǵa qoıylatyn talaptardyń birese kóterilip, birese tómendeýinen aýlaq bolý;
-óte belsendi (gıperaktıvti) balalardyń kúshin paıdaly jaqqa qoldaný (taqta súrtý, dápterdi jınaý t.b.) -jaqsy tártibi men oqýdaǵy jetistigin

kótermelep, balaǵa madaqtaý sózderin aıtý; -psıholog maman birge otyryp, balalardyń synyp, mektep ómirine beıimdelýine, oqý daǵdylaryna, qarym-qatynas jasaý daǵdylaryna tárbıeleý, áleýmettik orta týraly túsinikterin qalyptastyrý. Kelesi jumys baǵyty bul-psıhologıalyq aldyn alý men aǵartý jumystary. Árbir synyp bólmesinde, mektep dálizinde, TDO synyby bólmelerinde, ata-analarǵa arnalǵan buryshtarda ata-analarǵa arnalǵan aǵartýshylyq materıaldar men keńester únemi jańartylyp otyrady.  Metep psıhologiniń múmkindigi shekteýli balalarmen jumysynyń negizgi pedagogıkalyq konsılıýmda kórinedi.Jalpy jáne arnaýly (túzetý) bilim berý mekemeleriniń psıhologıalyq-dárigerlik-pedagogıkalyq konsılıým jaǵdaılary negizinde mektepte mektep dırektorynyń buıryǵymen psıhologıalyq-dárigerlik-pedagogıkalyq konsılıým qurylady.Konsılıým quramyna mektep dırektory, oqý isi megerýshisi, psıholog, áleýmettik pedagog, medbıke, synyp jetekshisi, TDO synyby muǵalimi, tárbıeshisi, jáne oqytý muǵalimi qatysady.Konsılıýmǵa ár maman óz zertteýleri men usynystaryn jazyp, daıarlap keledi. 1.Pedagogıkalyq qorytyndy (synyp jetekshisi) 2.Psıhologıalyq qorytyndy (pedagog-psıholog) 3.Medısınalyq qorytyndy (medbıke) 4.Áleýmettik pedagog qorytyndysy. Logopedıalyq qorytyndysy (logoped). Buǵan qosymsha balalardyń jumys dápterleri, bala damýyn baqylaý kúndeligi, sabaq úlgerimin tirkeý jýrnaldary ákelinedi.

Qoryta kelgende, eń bastysy kemtar balalarǵa degen qoǵamnyń kózqarasyn, pikirin ózgertý kerek, olar úshin kedergisiz orta qalyptastyrý qajet jáne múmkindigi shekteýli balamen bir synypta otyrǵan deni saý bala áldeqaıda meıirimdi, qaıyrymdy bolyp ósetinin halyqaralyq tájirıbe kórsetip otyr.Endi sol tájirbıeniń bizdiń elimizde de qanat jaıyp, órkendeýine pedagogtar qaýymy zor úles qosýy qajet dep oılaımyn. Múmkindigi shekteýli balalardyń syrtqy ortamen qarym-qatynasqa túsip, ózin áleýmettik ortada jeke tulǵa sanap, olardyń taǵdyryn el bolyp retteıtin ýaqyt keldi. «Bala taǵdyry-el taǵdyry» dep qarap, urpaqtyń ómirge kelgen sátinen bastap, tálim-tárbıeni boılaryna sińirip, múmkindigi shekteýli balalardyń áleýmettik ómirge daıarlap, elimizdiń damýyna óz úlesin qosa alatyn azamat tárbıeleıtin kez keldi.

---