InfoHub Logo

Muqaǵalı Maqataev óz shyǵarmasymen talaıdyń kóńilinen oryn taba bilgen-aqıyq aqyn. Muqaǵalı shyǵarmalarynda ár túrli janr qamtylady. Sol murasynyń ishinen «Men-daǵy óleń jazbaımyn» óleńi janyma jaqyn taqyryptyń biri bola bildi. Kez-kelgen adam óz óńirinen shyqqan kórnekti tulǵamen qalaı maqtansa men de dál solaı jyr alyby bola bilgen aqynnyń jerlesi ekenimdi maqtan tutamyn. Kishkentaıymyzdan aqyn óleńimen sýsyndap ósken jas urpaq úshin bul úlken maqtanysh dep oılaımyn. Ólkemizdi óz shyǵarmasyna qosý arqyly Muqaǵalı atamyz óziniń ǵana emes ólkemizdiń de bedelin kótere aldy. Óz shyǵarmalarynda tek qana ólkemizdi ǵana jyrlap qoımaı nebári 45 jyl ǵumyrynda qalam tartpaǵan taqyryby kem de kem aqyn burynǵy Abaı  jaqqan sáýleni jalǵastyrýshy bola bildi. Aqynnyń qaı shyǵarmasy bolmasyn oqyrman kóńilinen oryn taba biletini de jalǵan emes. Sol óleńdi oqyǵan kez-kelgen adamnyń shabyty oıanyp kókiregin jyr terbeıdi. Óz shyǵarmasyna osynshama qudiretti sıdyra alǵan aqynǵa mende óz shyǵarmamdy arnaýdy artyq kórmedim.

Jyr marjany

Qarasazdan kóterilip keregem,
Jyr marjanyn eptep terip kelem men.
Muqaǵalı aýylynyń túlegi
Jyr jazbasam kúná bolar eger men.
Jyr marjanyn eptep terip kelem men!

Bala bulaq qaınardan jol bastaıdy,
Almas jyrǵa qurban bolar bas qaıǵy.
Kúldir-kúldir kisinetip jyr jolyn
Tulpar izin nege taıy baptaıdy?
Bala bulaq qaınardan jol bastaıdy!

Appaq oıdy besigine bóleıin,
Qas tilekti jerge taptap kómeıin.
Sezim únin jaılap terbep kóreıin
Jyr jolynan óleń-qamshy óreıin.
Appaq oıdy besigine bóleıin!

Meniń aqynǵa osyndaı óleń arnaýym beker emes. Kez-kelgen qazaq burynǵy zamandardan sheshendikke bir qadam bolsyn jaqyn bolǵan. Men ózimdi aqyn sanamasam da meniń júrek jardy arnaýym aqyn izin jalǵastyrýshy adam bolýǵa degen bir úmittiń bastamasy ǵana dep oılaımyn. Kez-kelgen aqyn bolǵysy keletin adam úshin belgili bir tulǵa óz úlesin qosady. Meıli ol óleń bolsyn, meıli jazba, meıli oqıǵa bolsa da onyń mańyzy joq, eń bastysy ol narseniń sol adamǵa qalaı áser etetindigi. Men óz óleńimdi jazbas buryn aqyn shyǵarmashylyǵymen tolyq tanystym. Mende eń basynda aqynǵa arnaý jazamyn degen oı múlde bolmady. Meniń oıyma arnaý jazý «Men-daǵy óleń jazbaımyn» óleńiniń qysqasha mazmunynyń áser etkendigi. Abaıdyń izin jalǵastyryp, burynǵy sáýleni jalǵastyrǵan aqynǵa nege arnaý arnamasqa degen oı sol kezde keldi. Sol oıdan týyndaǵan shyǵarmamnyń jalǵasy maqalaǵa ulasty. Bul men úshin úlken jetistik. Bul men úshin úlken bastama. Ár adam mektep qabyrǵasynan kóptegen aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalarymen, ómirbaıandarymen nemese bastan ótken oqıǵalarymen tanysady. Jarystarǵa barǵan da kóbine sol aqyndardyń shyǵarmalary sol oqýshynyń zertteý taqyrybynyń negizgi ıdeıasy bolyp tabylady. Meniń de zertteý taqyrybyma bir emes birneshe ret arqaý bolǵan aqyn shyǵarmashylyǵyn dáripteý men úshin úlken jetistik ekenin taǵy da qaıtalaımyn.

Muqaǵalı Maqataevtyń bala kúninen kórgen qıyndyqtary, onyń qıyndyqqa toly ómir joly kimdi bolsyn beı-jaı qaldyrmasy sózsiz. Aqynnyń ómir  jolynyń túrli soqpaǵymen tanysyp, óleń jyryn, poezıasyn, prozasyn, túrli poemasyn bilýdiń ózi meniń kóptegen jetistikterime sebepshi boldy. Adam ómirde mamandyq jáne jar tańdaýdan shataspaýy kerek degen burynnan kele jatqan sózge mán berip qarasaq ta meniń ómirimdegi eń mańyzdy sheshim qabyldaýym mamandyq tańdaýyma da osy bir Muqaǵalıdan alǵan jetistikterim sebepshi bola aldy. Birinshiden, aqyn óleńin jattap júrip ózimniń óleń oqýǵa degen qabiletimdi jaqsarta aldym. Ekinshiden, aqyn shyǵarmasymen tanysyp júrip ózimniń aqyndyq qyrymdy asha aldym. Aldaǵy ýaqytta da az ǵana ómir súrgen aqyn óleńi janyma serik bolyp taǵy da kóptegen jetistikterime sebepshi bolatyndyǵyna kúmánim joq. Meniń mýzam bola bilgen aqyn meniń ǵana emes kóptegen adamnyń qabiletine, jetistigine bastama bola bildi, bola da beredi degen oıdamyn. Osyndaı taqyrypta qalam tartqandyǵym meniń aqynǵa elikteýshiligim bolar. Tanym kókjıegine jetelegen shyǵarma ermek úshin emes artyna úlgi qaldyra bilý úshin jazylǵandyǵyn eskerer bolsaq, ol shyǵarma óz mindetin oryndaı alǵandyǵy dep bilemin. Joǵaryda aıtqandaı kóptegen oqyrmannyń janyna jaqyn bola bilgen shyǵarma bolashaqta da dál osy sarynda óz mindetin atqara beredi.

Aqyn ólgenmen onyń bizge qaldyrǵan murasy ólmeıdi, óshpeıdi, joǵalmaıdy. Kerisinshe óz jalǵasyn taýyp, qoǵamdaǵy kórnekti tulǵalardyń qalyptasýyna zor úlesin qosa bermek. Jaraly júrekterdiń emi bola bilgenaqyn óleńiniń tanymdyq máni zor. Ony tolyqtaı ashý árıne qıyn. Degenmen bir shyǵarmanyń aýqymynyń mazmunynyń keńdiginiń ózi kóp dúnıeden habar berip turǵandyǵynyń aıqyn kórinisi. İshtegi jyryn jasyrmaı aq qaǵazǵa túsirip bizge óshpes mura qaldyrǵan aqynnyń amanatyna ıe bolǵan bizder jas urpaq ekenimizdi eskersek ol murany jalǵastyrý bizge mura bizge mindet ekendigi aıqyn narse bolyp tur. Bul qozǵalǵan máseleniń ózi aqyn óleńiniń jańa bir tanymdyq mánine dálel bola da bilgen sıaqty. Abaı úlgisimen jyr jazyp, Abaıdyń til kúshinen qýat alyp, Abaı jaqqan sáýleni óshirmeı jalǵastyrý arqyly aqyn ózin joǵary baǵalaýǵa jańa sebep taýyp berip turǵandaı. Ózine deıingi qoǵam belsendisi jyr alyby bola bilgen kez-kelgen tulǵany joqqa shyǵarmaı olardy da dáripteýdi bizge mysal etip turǵandaı kórinedi ózime. Bir shyǵarmanyń ózi  jan-jaqty kózqarastarmen tolyqtyrylyp, sol kózqarastardyń birikken týyndysy da bola bilgen. Osyndaı ár sóziniń máni bar, ár sóziniń maǵynasy bar aqyn óleńiniń oqyrmanǵa bereri qanshama ekendigin oılanyp qarańyzshy? Bul suraqqa jaýap berý arqyly da kóptegen oılar, kóptegen pikirler aıtylady, biri birine uqsasa endi biri bul oımen kelispeı úlken talqylaýǵa bastama bola alatyndyǵy sózsiz. Aqyn shyǵarmasynan rýh alatyndar qanshama?! Óz óleńinde san alýan sezimdi sýretteý arqyly, oqyrmandy da tyńdaýshyny da sol sezimge bóleı alǵan aqyndy qansha maqtasaq ta, madaqtasaq ta jetkiliksiz bolar. Biz ony tek dáripteý arqyly ǵana óz shyńyna óz mindetiniń oryndalýyna jol bastap, bastaý bere alamyz.

Jalpy Muqaǵalı bir saryndy aqyn emes, kez kelgen taqyrypqa óleń jazyp, kez kelgen janrda óziniń oıyn ashyq jetkize alatyn aqynnyń osy bir qyry meniń boıyma jetispeıtin bir qabilet dep eskerip sol turǵyda óz ózimdi ushtap kelemin. Sol sebepti de Jýrnalıska mamandyǵyna bastaý ashqan Muqaǵalı Maqataev shyǵarmalary men úshin bedeli asqaq,  bereri mol shyǵarma bolyp qala beredi. Osyǵan deıin de osydan keıin de óz mindetin dál osyndaı turǵyda atqarar aqyn óleńi talaı oqyrmandy ushtaı túseri sózsiz árıne. Óz qara basyn ǵana emes ózgeni de oılaǵan aqyn meıirimdiligi keı óleń joldarynan syr shertý arqyly da oqyrmandy bólek kúıge bóleýin jalǵastyra bermek. Óz oıyn aq qaǵazǵa jasyrmaı jaza bilse de der kezinde eńbegi óz deńgeıinde baǵalanbaǵan aqynnyń sol kezdiń ózinde saǵy synbaǵan. Aýrý jalmaǵan aqyn osy kúnde tiri bolsa eńbegi eseleneri sózsiz edi. Qazaqtyń bir ǵasyrda bir týar aqyny qaı jerde bolmasyn shabyty sharyqtap turǵandyǵynyń ózi ónerinen qanshama syr shertip turǵandaı.

Muqaǵalı atamyzǵa Allanyń kózi de túzý bolǵany sonsha tabıǵattyń ózi syı arnaǵandaı tas músini paıda boldy. Bul aıtylǵannyń barlyǵy aqynnyń abyroıynyń asqaq beınesiniń birden bir kórinisi ispetti. Tabıǵattyń óziaqynǵa osynsha syı qurmet kórsetkende ony qalaı dáriptemeımiz, qalaı óleń jyrǵa qospaımyz. Jarty ǵasyr ǵa jetpeı ómiri úzilgen aqynnyń murasy az ǵumyr keshsede qanshama. Murasynan úlgi alatyn jastarǵa bunyń ózi kóp dúnıeni aıqyndap berip turǵandaı. Tipti  jerles bolmasa da aqyndy úlgi tutyp óz kýmırine aınaldyra bilgen adam sany kóp ekenin negizge alý arqyly aqynnyń murasynyń óshpeıtinine kerisinshe odan saıyn órleı túsetindigine dálel bola aldy dep oılaımyn. Qoryta aıtqanda bir ǵasyrda bir týar aqynnyń ár shyǵarmasy biz úshin alar orny erekshe, berer murasy ózgeshe bolyp erekshelenip qala bermek. Biz ony úlgi tutamyz, dáripteımiz oıymyzdy áli de aqyn oıyna jetkizýge tyrysyp, aqyn óleńiniń shyǵarmashylyǵynan keń syr shertip, tanymdyq maǵynasyna tereńinen úńilemiz.

Kópirbaı Sholpan Aralqyzy

---