InfoHub Logo

Beıneleý óneri 6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Músin óneri
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdiligi: Oqýshylardyń músin óneri týraly túsinikterin keńeıtý.
á) tárbıeligi: Músin óneriniń aıyryqsha týyndylaryn kórsete otyryp, oqýshylarǵa estetıkalyq tárbıe berý.
b) damytýshylyǵy: suraqtar arqyly oqýshylardyń dúnıetanymyn, shyǵarmashylyq qabiletterin baıqaý, damytý.
Tıpi: Jańa bilimdi meńgertý
Ádisi: Suraq - jaýap, toppen jumys, túsindirý.
Kórnekiligi: Túrli músin úlgileri, ılústrasıalar, fotosýretter, músinniń jasalý joly kórsetilgen plakat.

Sabaqtyń barysy:
Jospar:
1. Músin óneriniń shyǵý tarıhy.
2. Músin óneriniń túrleri
3. Músin óneriniń mańyzy jáne qoǵamda alatyn orny.
4. Jańa termınderge túsinik berý.
5. Músindi oryndaý tehnologıasy.
6. Qorytyndy

İ Uıymdastyrý kezeńi
a) Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyqtaryn tekserý.
á) Bir - birine meıirimdilik, jylýlyq, jaqsylyq tileý.
Yntalandyrý kezeńi
İİİ. Bilimdi jan - jaqty teksertý
a) Ótken taqyrypqa baılanysty toptarǵa suraq qoıyp, jaýap alý.
İ top. Perspektıva sózi neni bildiredi? Kókjıek syzyǵy dep qandaı syzyqty aıtamyz?
İİ top. Zattyń kókjıek syzyǵynan tómen nemese joǵary turǵanyn qalaı anyqtaýǵa bolady?
İİİ top. Perspektıva túrlerin ata?
á) Oqýshylardyń jumysyn tekserip baǵalaý.

İÚ. Jańa sabaqqa daıyndyq
Oqýshylarǵa búgingi sabaqta qandaı taqyryp ótetinimizdi túsindirý
Qural jabdyqtaryn túgendeý.
Karton, sý, plasılın, qol súrtetin súlgi.
Oı qozǵaý
Beıbitshilik qusy dep, aıtady ony barsha jurt. (kógershin)
Qaıtalap ánimdi, kóktemde án salam (kókek)
Sý betin syzyp, aqquman júr júzip. (aqqý)
Qos qanatyn ıip ap,
Jarǵa kelip qonady.
Qara kıim kıip ap,
Balshyqtan úı soǵady. (qarlyǵash)
Bir qus bar, úlpildegen júni jumsaq,
Tuıaǵy beıne bolat almas pyshaq.
Tumsyǵy ımek kórmeıdi kúndiz kózi,
Sharyqtap kókti kezip, túnde ushady. (úki)
Bıik shyńda turady,
Qalyqtaıdy tóbeńde.
Kóz tastaıdy qyraǵy,
Qonbaıdy ol tómenge (búrkit)
Barlyǵynyń jaýabyn taptyńyzdar. Endi osy jumbaqtardyń jaýabyn ne dep ataımyz.
Qustar. Olaı bolsa jańa sabaǵymyz Qustardy músindeımiz.

Ú. Jańa sabaq
Músinniń shyǵý tarıhy Qazaqstan aýmaǵynda ejelgi músin óneri eskertkishteri tas dáýirinde paıda bolǵan.
Bul tas músin – Balbal tastar.
Ony jasaýǵa sopaq pishindi tastardy iriktep alǵan. Olar: Ortalyq Qazaqstan, Jetisý óńirinde kóp kezdesedi. Erterektegi tas músinder jalpaq, ári kólemdi bolyp keledi. Odan keıingileri jumyrly músin bolyp keledi.
Músindeý óneri - kórkem ónerdiń bir túri. Músindeýdiń grafıka men keskindemeden aıyrmashylyǵy keskinniń barlyq jaǵynan anyq kórsetilýi..
Músindeýdiń túrleri: 1. jumyr músindeý 2. relef (bederli) Jumyr músindi barlyq jaǵynan qaraýǵa bolady.
Músinshiler ózderiniń shyǵarmalaryn jasaý barysynda adam men janýarlardyń músinderin jan - jaqty qarap otyryp somdaıdy.
Mysaly: Hakimjan Naýryzbaev (27. 08. 1925 jyly týǵan, qazirgi Qostanaı oblysy, Lenın aýdany) — qazaqtyń tuńǵysh kásipqoı músinshisi, qazaq halqynyń kórnekti qaıratkeri, A. Imanov, J. Jabaev, A, Qunanbaevtyń monýmentaldy bústeri shyqty.

2. relef.(bederli)
Monýmenttik músindeý – bul uly adamdardyń nemese tarıhı oqıǵalarǵa ornatylǵan, asqaq, kelisti eskertkishter.
Monýmentti – sándik shyǵarmalar ádette jeke ansámbldiń, alańnyń nemese demalys oryndarynyń sáýlettik kompozısıasynyń jıyntyǵy bolyp tabylady.
Jańa termınderge túsinik berý.
Anımalıstik janr - (lat. Janýar) haıýanattar dúnıesin beıneleý óneri
Anımalıst músinshi – Janýarlardy beıneleıtin músinshi.

Ú. Mashyqtyq jumys.
1. Ermeksazben jumys isteý tehnıkasynyń erekshelikterin túsindirý.
2. Plakat boıynsha úı janýarlarynyń anatomıasyn tanystyrý.
3. «Qustardy músindeımiz.»
4. Qustar týraly áńgime. suraq - jaýap alý
5. Mashyqtyq jumys barysynda paıdaly keńes.
Tehnıka qaýipsizdigin aıtý. qamyrmen, ermeksazben jumys isteý kezindegi.

Úİ. Túsinigin tekserý
İ top. Músin óneri. Janýarlardy beıneleıtin janr qalaı atalady?
İİ top. Músin óneriniń tarıhy týraly ne aıtasyń. Músin neshege bólinedi?
İİİ top. Jumyr músin degenimiz ne? Bederli músin she?

Úİİ. Sabaqty qorytý. Oqýshylardyń jumystaryn tekserip, suraq qoıý arqyly túsinikterin tekserý. óz jumystaryn qalaı qaı ádispen músindegenin surap baǵalaý. Oqýshylardyń jumystaryn salystyryp qatelerin aıtý.
Úİİİ. Úıge tapsyrma. Músindeý