Daryndy balalarmen bilim berý mazmunyn jańartý jaǵdaıynda jumys júrgizý
Tamyz keńesi
Taqyryby: Daryndy balalarmen bilim berý mazmunyn jańartý jaǵdaıynda jumys júrgizý
Seksıa: jaratylystaný pánder birlestigi
... Bizge keregi shyn daryndar. Naryq qol – aıaǵymyzdy qalaı qyspasyn, memleket óziniń talantty uldary men qyzdaryn, naǵyz ádebıet pen ónerin jasaıtyn tarlan boz júırikterin qoldaýǵa, qorǵaýǵa mindetti.” (N. Á. Nazarbaev)
Jospar
İ. Kirispe
Daryndy balalar – baqytty ǵasyr kepili
İİ. Negizgi bólim
1. Daryndy oqýshymen jumystyń qısyndary
2. Daryndy oqýshymen jumysty júrgizý tájirıbemnen
İİİ. Qorytyndy
Tulǵanyń jeke darynyn damytýdyń mańyzy
Maqsaty: Jan jaqty bilimdi isker, ózdik oılaý júıesi damyǵan, adamgershiligi joǵary, deni saý barynsha qabiletti tulǵany qalyptastyrý.
Mindetteri:
- Oqýshylardyń aqyl oı qabiletterin jetildirý;
- Shyǵarmashylyq jeke daryndylyǵyn arrtyrý;
- Daryndy oqýshynyń shyǵarmashylyq baǵytynyń ashylýyna, qorshaǵan ortaǵa ózin - ózi jarnamalaýyna kómek kórsetý;
İ. Kirispe
Daryndy balalar – baqytty ǵasyr kepili.
Daryndylyq – belgili bir áreket salasynda erekshe jetistikke jetkizetin adam qabileti damýynyń joǵary deńgeıi. Daryndylyqty anyqtaýdyń daıyn úlgisi, ádis - tásilderi joq. Daryndylyq, jeke qabilettilikti damytý, ıntellektýaldyq, shyǵarmashylyq máselesine pedagogtar, psıhologtar, ádiskerlerdiń kóptegen eńbekteri arnalǵan. Búgingi tańda daryndy balalar máselesin zertteýge qatysty fılosofıalyq, psıhologıalyq, pedagogıkalyq, ádistemelik ádebıetterde mańyzdy oı - pikirler jınaqtalǵan. Bul máseleniń túp tamyry ǵasyrlar tereńinde jatyr. Adamnyń psıhologıalyq erekshelikteri jónindegi ıdeıalar, onyń ishinde qabilettilik týraly oılar sonaý ertedegi grek fılosoftarynyń eńbekterinde, qaıta órleý dáýiri ǵalymdarynyń jáne aldyńǵy qatarly ár eldiń ozyq oıly pedagogteriniń eńbekterinde kezdesedi. Qabilettilik pen daryndylyq máselesi - Orta Azıa men Qazaqstan oıshyldaryn da tolǵandyrǵan másele. Mysaly, Ál - Farabı «Baqytqa jetý traktaty» eńbeginde etıkalyq máselelermen qatar, adam qabilettiligine bilim berýde túrli ozyq ádis - tásilderdi qoldaný joldaryna kóńil bóledi. Abaı «jetinshi qara sózinde» balanyń aqyl - oıy, qabilettiligi týraly mynadaı pikir aıtady: «Jas bala anadan týǵanda eki túrli minezben týady. Bireýi - ishsem, jesem, uıyqtasam dep týady. Bular - tánniń qumary, bular bolmasa, tán janǵa qonaq úı bola almaıdy, hám ózi óspeıdi, tappaıdy. Bireýi bilsem eken dep, ne kórse soǵan talpynyp, jalt - jult etken bolsa, oǵan qyzyǵyp, aýzyna salyp dámin tatyp qarap, tamaǵyna, betine basyp qarap, syrnaı - kerneı bolsa, daýysyna umtylyp, onan erjetińkiregende ıt úrse de, mal shýlasa da tura júgirip, «ol nemene?» «bul ne?» dep, «ol nege úıtedi?», «bul nege búıtedi?» dep, kóz kórgen, qulaǵy estigenniń bárin surap, tynyshtyq kórmeıdi. Munyń bári jan qumary, bilsem eken, kórsem eken, úırensem eken degeni». Balanyń bilsem eken, úırensem degen talabyn ushtaıtyn, jeke erekshelik qasıet, qabiletterin eskere otyryp olardy bilimmen, iskerlik, daǵdymen qarýlandyratyn, tanymdyq oı - órisin jáne shyǵarmashylyq áleýetin damytatyn muǵalim - ustazdyń erekshe maqsatty qyzmetiniń qajettiligi joǵary. Shákárim Qudaıberdıev te «Nasıhat» atty óleńinde ómirdiń tutqasy óner men bilimde, ónerli ozady, bilimdi ǵalamdy bıleıdi, ǵylym taýsylmas ken, ony jas kúnińde úıren dep nasıhattaıdy.
Sondyqtan qaı ýaqytta da daryndy tulǵany damytý ózekti másele bolyp keledi. Bul taqyrypty zertteýdegi ózekti másele: shyǵarmashyl, daralyq qasıeti bar tulǵany damytý. Týma jáne júre qalyptasatyn daryndardyń qabiletin ashý. Lıderlik, tulǵalyq, daralyq qabileti bar oqýshylardyń shyǵarmashylyq potensıalynyń keń ashylýyna jaǵdaı jasaý. «Bulaqtyń der kezinde kózin ashý». Daryndy oqýshylarmen jumysty júıeli uıymdastyrýdy jolǵa qoıý maqsatynda negizdemeler jasaý.
Zertteý nysany men orny: Ashýtasty aýyly, A. S. Makarenko atyndaǵy orta mektebiniń qabiletti jáne daryndy, shyǵarmashylyq jaǵynan beıimdiligine qaraı oqýshylarymen jumys.
Zertteýdegi maqsat: Daryndy oqýshymen jumystyń tıimdi ádis - tásilderin anyqtaý, ádistemelik baǵyt - baǵdar daıyndaý. Daryndy oqýshylarmen jumysty nasıhattaý.
Zertteý mindetteri: Daryndy oqýshylardyń shyǵarmashylyǵyn damytý joldaryn ashyp kórsetý. Teorıalyq jáne praktıkalyq jasalǵan tujyrymdardy iske asyrý. Daryndy oqýshylarmen jumysty ádistemelik, uıymdastyrýshylyq, tájirıbelik turǵyda baıandaý.
Zertteýdiń ádisteri: Zertteý taqyrybyna baılanysty pedagogıkalyq jáne ádistemelik ádebıettermen tanysý. Zertteý máselesi boıynsha aldyńǵy qatarly tájirıbeli ustazdardyń is - tájirıbelerin tájirıbede paıdalanyp synaqtan ótkizý. Daryndylyǵy anyqtalǵan oqýshylarmen jumys júrgizip nátıjelerine taldaý jasaý, jumysty saralaý, baqylaý, dıagnostıkalaý, saraptaý.
Zertteý boljamy: eger zertteý taqyrybyna baılanysty daryndy oqýshylarmen jumys júrse oqýshyda erkin, tulǵalyq beıne qalyptasady. Oı erkindigi artyp, daralyq qabileti ósedi. Oqýshy shyǵarmashylyq izdeniske túsip, óz betinshe jumys jasaýǵa daǵdylanady. Qoǵamdyq jumysqa belsendiligi artyp lıderlik qabiletteri eselenedi. Jaýapkershilik joǵarylap oqýshynyń qabilet - qarymy kúsheıedi. Daryndy oqýshynyń ózi beıim nársesine qaraı bet - beınesi aıqyndalyp tulǵalyǵy artady.
Baıandamanyń ǵylymı - praktıkalyq máni bar. Munda daryndy oqýshylarmen jumysqa zertteýler jasalyp, is júzinde sharalar atqarylyp, atqarylǵan jumystar jetken jetistikterimen berildi.
Eksperımentti júrgizý joldary is júzinde taqyrypqa oraı tájirıbede aıtyldy.
Tárbıe mazmunyn jańartý maqsatynda oqýshylarǵa dúnıejúzilik damyǵan pedagogıkalyq – ınovasıalyq jetistikter men ulttyq qundylyqtar negizinde tárbıe berý asa mańyzdy. Bul máseleni júzege asyrý úshin negizgi maqsattardyń biri: tárbıe úrdisine jańasha mazmun berý arqyly salaýatty ómir saltyn saqtaıtyn, ultjandy, qoǵam talabyna saı, shyǵarmashylyq qabileti mol jeke tulǵany tárbıeleý bolyp tabylady. Jyldan jylǵa tárbıe nátıjelerin kórip otyrǵan tárbıe sapasyn baǵalaı biletin ata - analar óz balalaryn tárbıelik dástúrleri mol qalyptasqan mektepterge berýge asyǵady. «Bilikti pedagog - bilim men tárbıe kepili». Tek bilikti pedagog qana daryndy oqýshylardyń shyǵarmashylyǵyn damyta alady. Mektep jasyndaǵy balalardyń negizgi áreketi – tárbıe men bilim alý. Tárbıe arqyly balaǵa qoǵam óziniń ǵasyrlar boıy jınaǵan asyl murasyn, daǵdy tájirıbesin beredi. Ásirese daryndylyq qabileti joǵary oqýshylar muny kóbirek qajetsinip, únemi jańǵyryp, izdenip otyrady. Týma daryndar, qabilettiligi joǵary oqýshylar únemi óz oıyn shyǵarmashylyǵynda kórsetkisi keledi. Sondyqtan orta bilim berý oryndarynda oqýshy daryny men shyǵarmashylyǵyn arttyratyn úıirmelerdiń, oqýshylar birlestikteri men uıymdarynyń, klýbtarynyń mol bolǵany durys. Oqýshylarǵa sapaly da sanaly uıymdastyrylǵan synyptan tys sharalar men mádenı jáne kópshilik sharalar ıgi áser etedi. Daryndy oqýshylarmen jumysta oqýshylardyń qoǵamdyq uıymdarynyń jumysyn jandandyrý kóp nátıje beredi.
İİ. Negizgi bólim
1. Daryndy oqýshymen jumystyń qısyndary.
Frıman (1998) tekserý paraqtary muǵalimderdi shatastyryp, daryndy, talantty balalardy anyqtaý barysynda qate baǵyt beretini jaıynda zertteýlerden mysal keltiredi. Biraq tekserý paraǵynda zertteýlerge negizdelgen jáne eń úzdik oqýshylardy anyqtaıtyn senimdi ólshemderdi tıimdi qoldanýǵa bolady, olar tómende kórsetilgen (Montgomery, 1996; Freeman, 1991):
• este saqtaý jáne bilim: olardyń este saqtaý qabiletteri óte joǵary; olar aqparatty bilip qana qoımaı, ony paıdalana alady;
• óz bilimin jetildirý: olar oqytý úderisiniń qalaı júretinin basqalardan góri jaqsy bilip, ózderiniń oqýyn retteı alady.
• oılaý qabiletiniń jyldamdyǵy: olar josparlaýǵa kóp ýaqyt jumsaýy múmkin, biraq jos - pardyń júzege asýyna tez jetedi;
• máseleni sheshý: olar aqparatty tolyqtyryp, olardyń qaıshylyqtaryn anyqtap, mánine tezirek jetedi;
• ıkemdilik: basqalarǵa qaraǵanda olardyń oılaý qabiletteri jaqsy uıymdastyrylǵan, de - genmen olar oqýda jáne problamalardy sheshýde balama sheshimderdi kórip, qabyldaı alady;
• kúrdelilikke degen súıispenshilik: qyzyǵýshylyǵyn arttyrý úshin olar kúrdeli oıyn men tapsyrmalarǵa umtylady;
• shoǵyrlaný: erte jasynan bastap erekshe qabiletterin uzaq ýaqytqa shoǵyrlaý qabiletteri
bar;
• erte sımvoldyq belsendilik: olar erte jasynan sóıleı, oqı jáne jaza bastaıdy (Freeman,
1998).
Osy belgilerdi anyqtaý oqý úderisiniń barysynda oqýshylardy muqıat baqylaýǵa alýdy talap etedi jáne olar joǵaryda aıtylǵan zertteýlerdiń mysaldarymen tyǵyz baılanysty.
«Arqalyq qalasy ákimdiginiń bilim bólimi» MM
A. S. Makarenko atyndaǵy orta mektebi geografıa pániniń muǵalimi
Baıtursynov Nurymjan Baqytjanuly
Daryndy balalarmen bilim berý mazmunyn jańartý jaǵdaıynda jumys júrgizý. júkteý
Taqyryby: Daryndy balalarmen bilim berý mazmunyn jańartý jaǵdaıynda jumys júrgizý
Seksıa: jaratylystaný pánder birlestigi
... Bizge keregi shyn daryndar. Naryq qol – aıaǵymyzdy qalaı qyspasyn, memleket óziniń talantty uldary men qyzdaryn, naǵyz ádebıet pen ónerin jasaıtyn tarlan boz júırikterin qoldaýǵa, qorǵaýǵa mindetti.” (N. Á. Nazarbaev)
Jospar
İ. Kirispe
Daryndy balalar – baqytty ǵasyr kepili
İİ. Negizgi bólim
1. Daryndy oqýshymen jumystyń qısyndary
2. Daryndy oqýshymen jumysty júrgizý tájirıbemnen
İİİ. Qorytyndy
Tulǵanyń jeke darynyn damytýdyń mańyzy
Maqsaty: Jan jaqty bilimdi isker, ózdik oılaý júıesi damyǵan, adamgershiligi joǵary, deni saý barynsha qabiletti tulǵany qalyptastyrý.
Mindetteri:
- Oqýshylardyń aqyl oı qabiletterin jetildirý;
- Shyǵarmashylyq jeke daryndylyǵyn arrtyrý;
- Daryndy oqýshynyń shyǵarmashylyq baǵytynyń ashylýyna, qorshaǵan ortaǵa ózin - ózi jarnamalaýyna kómek kórsetý;
İ. Kirispe
Daryndy balalar – baqytty ǵasyr kepili.
Daryndylyq – belgili bir áreket salasynda erekshe jetistikke jetkizetin adam qabileti damýynyń joǵary deńgeıi. Daryndylyqty anyqtaýdyń daıyn úlgisi, ádis - tásilderi joq. Daryndylyq, jeke qabilettilikti damytý, ıntellektýaldyq, shyǵarmashylyq máselesine pedagogtar, psıhologtar, ádiskerlerdiń kóptegen eńbekteri arnalǵan. Búgingi tańda daryndy balalar máselesin zertteýge qatysty fılosofıalyq, psıhologıalyq, pedagogıkalyq, ádistemelik ádebıetterde mańyzdy oı - pikirler jınaqtalǵan. Bul máseleniń túp tamyry ǵasyrlar tereńinde jatyr. Adamnyń psıhologıalyq erekshelikteri jónindegi ıdeıalar, onyń ishinde qabilettilik týraly oılar sonaý ertedegi grek fılosoftarynyń eńbekterinde, qaıta órleý dáýiri ǵalymdarynyń jáne aldyńǵy qatarly ár eldiń ozyq oıly pedagogteriniń eńbekterinde kezdesedi. Qabilettilik pen daryndylyq máselesi - Orta Azıa men Qazaqstan oıshyldaryn da tolǵandyrǵan másele. Mysaly, Ál - Farabı «Baqytqa jetý traktaty» eńbeginde etıkalyq máselelermen qatar, adam qabilettiligine bilim berýde túrli ozyq ádis - tásilderdi qoldaný joldaryna kóńil bóledi. Abaı «jetinshi qara sózinde» balanyń aqyl - oıy, qabilettiligi týraly mynadaı pikir aıtady: «Jas bala anadan týǵanda eki túrli minezben týady. Bireýi - ishsem, jesem, uıyqtasam dep týady. Bular - tánniń qumary, bular bolmasa, tán janǵa qonaq úı bola almaıdy, hám ózi óspeıdi, tappaıdy. Bireýi bilsem eken dep, ne kórse soǵan talpynyp, jalt - jult etken bolsa, oǵan qyzyǵyp, aýzyna salyp dámin tatyp qarap, tamaǵyna, betine basyp qarap, syrnaı - kerneı bolsa, daýysyna umtylyp, onan erjetińkiregende ıt úrse de, mal shýlasa da tura júgirip, «ol nemene?» «bul ne?» dep, «ol nege úıtedi?», «bul nege búıtedi?» dep, kóz kórgen, qulaǵy estigenniń bárin surap, tynyshtyq kórmeıdi. Munyń bári jan qumary, bilsem eken, kórsem eken, úırensem eken degeni». Balanyń bilsem eken, úırensem degen talabyn ushtaıtyn, jeke erekshelik qasıet, qabiletterin eskere otyryp olardy bilimmen, iskerlik, daǵdymen qarýlandyratyn, tanymdyq oı - órisin jáne shyǵarmashylyq áleýetin damytatyn muǵalim - ustazdyń erekshe maqsatty qyzmetiniń qajettiligi joǵary. Shákárim Qudaıberdıev te «Nasıhat» atty óleńinde ómirdiń tutqasy óner men bilimde, ónerli ozady, bilimdi ǵalamdy bıleıdi, ǵylym taýsylmas ken, ony jas kúnińde úıren dep nasıhattaıdy.
Sondyqtan qaı ýaqytta da daryndy tulǵany damytý ózekti másele bolyp keledi. Bul taqyrypty zertteýdegi ózekti másele: shyǵarmashyl, daralyq qasıeti bar tulǵany damytý. Týma jáne júre qalyptasatyn daryndardyń qabiletin ashý. Lıderlik, tulǵalyq, daralyq qabileti bar oqýshylardyń shyǵarmashylyq potensıalynyń keń ashylýyna jaǵdaı jasaý. «Bulaqtyń der kezinde kózin ashý». Daryndy oqýshylarmen jumysty júıeli uıymdastyrýdy jolǵa qoıý maqsatynda negizdemeler jasaý.
Zertteý nysany men orny: Ashýtasty aýyly, A. S. Makarenko atyndaǵy orta mektebiniń qabiletti jáne daryndy, shyǵarmashylyq jaǵynan beıimdiligine qaraı oqýshylarymen jumys.
Zertteýdegi maqsat: Daryndy oqýshymen jumystyń tıimdi ádis - tásilderin anyqtaý, ádistemelik baǵyt - baǵdar daıyndaý. Daryndy oqýshylarmen jumysty nasıhattaý.
Zertteý mindetteri: Daryndy oqýshylardyń shyǵarmashylyǵyn damytý joldaryn ashyp kórsetý. Teorıalyq jáne praktıkalyq jasalǵan tujyrymdardy iske asyrý. Daryndy oqýshylarmen jumysty ádistemelik, uıymdastyrýshylyq, tájirıbelik turǵyda baıandaý.
Zertteýdiń ádisteri: Zertteý taqyrybyna baılanysty pedagogıkalyq jáne ádistemelik ádebıettermen tanysý. Zertteý máselesi boıynsha aldyńǵy qatarly tájirıbeli ustazdardyń is - tájirıbelerin tájirıbede paıdalanyp synaqtan ótkizý. Daryndylyǵy anyqtalǵan oqýshylarmen jumys júrgizip nátıjelerine taldaý jasaý, jumysty saralaý, baqylaý, dıagnostıkalaý, saraptaý.
Zertteý boljamy: eger zertteý taqyrybyna baılanysty daryndy oqýshylarmen jumys júrse oqýshyda erkin, tulǵalyq beıne qalyptasady. Oı erkindigi artyp, daralyq qabileti ósedi. Oqýshy shyǵarmashylyq izdeniske túsip, óz betinshe jumys jasaýǵa daǵdylanady. Qoǵamdyq jumysqa belsendiligi artyp lıderlik qabiletteri eselenedi. Jaýapkershilik joǵarylap oqýshynyń qabilet - qarymy kúsheıedi. Daryndy oqýshynyń ózi beıim nársesine qaraı bet - beınesi aıqyndalyp tulǵalyǵy artady.
Baıandamanyń ǵylymı - praktıkalyq máni bar. Munda daryndy oqýshylarmen jumysqa zertteýler jasalyp, is júzinde sharalar atqarylyp, atqarylǵan jumystar jetken jetistikterimen berildi.
Eksperımentti júrgizý joldary is júzinde taqyrypqa oraı tájirıbede aıtyldy.
Tárbıe mazmunyn jańartý maqsatynda oqýshylarǵa dúnıejúzilik damyǵan pedagogıkalyq – ınovasıalyq jetistikter men ulttyq qundylyqtar negizinde tárbıe berý asa mańyzdy. Bul máseleni júzege asyrý úshin negizgi maqsattardyń biri: tárbıe úrdisine jańasha mazmun berý arqyly salaýatty ómir saltyn saqtaıtyn, ultjandy, qoǵam talabyna saı, shyǵarmashylyq qabileti mol jeke tulǵany tárbıeleý bolyp tabylady. Jyldan jylǵa tárbıe nátıjelerin kórip otyrǵan tárbıe sapasyn baǵalaı biletin ata - analar óz balalaryn tárbıelik dástúrleri mol qalyptasqan mektepterge berýge asyǵady. «Bilikti pedagog - bilim men tárbıe kepili». Tek bilikti pedagog qana daryndy oqýshylardyń shyǵarmashylyǵyn damyta alady. Mektep jasyndaǵy balalardyń negizgi áreketi – tárbıe men bilim alý. Tárbıe arqyly balaǵa qoǵam óziniń ǵasyrlar boıy jınaǵan asyl murasyn, daǵdy tájirıbesin beredi. Ásirese daryndylyq qabileti joǵary oqýshylar muny kóbirek qajetsinip, únemi jańǵyryp, izdenip otyrady. Týma daryndar, qabilettiligi joǵary oqýshylar únemi óz oıyn shyǵarmashylyǵynda kórsetkisi keledi. Sondyqtan orta bilim berý oryndarynda oqýshy daryny men shyǵarmashylyǵyn arttyratyn úıirmelerdiń, oqýshylar birlestikteri men uıymdarynyń, klýbtarynyń mol bolǵany durys. Oqýshylarǵa sapaly da sanaly uıymdastyrylǵan synyptan tys sharalar men mádenı jáne kópshilik sharalar ıgi áser etedi. Daryndy oqýshylarmen jumysta oqýshylardyń qoǵamdyq uıymdarynyń jumysyn jandandyrý kóp nátıje beredi.
İİ. Negizgi bólim
1. Daryndy oqýshymen jumystyń qısyndary.
Frıman (1998) tekserý paraqtary muǵalimderdi shatastyryp, daryndy, talantty balalardy anyqtaý barysynda qate baǵyt beretini jaıynda zertteýlerden mysal keltiredi. Biraq tekserý paraǵynda zertteýlerge negizdelgen jáne eń úzdik oqýshylardy anyqtaıtyn senimdi ólshemderdi tıimdi qoldanýǵa bolady, olar tómende kórsetilgen (Montgomery, 1996; Freeman, 1991):
• este saqtaý jáne bilim: olardyń este saqtaý qabiletteri óte joǵary; olar aqparatty bilip qana qoımaı, ony paıdalana alady;
• óz bilimin jetildirý: olar oqytý úderisiniń qalaı júretinin basqalardan góri jaqsy bilip, ózderiniń oqýyn retteı alady.
• oılaý qabiletiniń jyldamdyǵy: olar josparlaýǵa kóp ýaqyt jumsaýy múmkin, biraq jos - pardyń júzege asýyna tez jetedi;
• máseleni sheshý: olar aqparatty tolyqtyryp, olardyń qaıshylyqtaryn anyqtap, mánine tezirek jetedi;
• ıkemdilik: basqalarǵa qaraǵanda olardyń oılaý qabiletteri jaqsy uıymdastyrylǵan, de - genmen olar oqýda jáne problamalardy sheshýde balama sheshimderdi kórip, qabyldaı alady;
• kúrdelilikke degen súıispenshilik: qyzyǵýshylyǵyn arttyrý úshin olar kúrdeli oıyn men tapsyrmalarǵa umtylady;
• shoǵyrlaný: erte jasynan bastap erekshe qabiletterin uzaq ýaqytqa shoǵyrlaý qabiletteri
bar;
• erte sımvoldyq belsendilik: olar erte jasynan sóıleı, oqı jáne jaza bastaıdy (Freeman,
1998).
Osy belgilerdi anyqtaý oqý úderisiniń barysynda oqýshylardy muqıat baqylaýǵa alýdy talap etedi jáne olar joǵaryda aıtylǵan zertteýlerdiń mysaldarymen tyǵyz baılanysty.
«Arqalyq qalasy ákimdiginiń bilim bólimi» MM
A. S. Makarenko atyndaǵy orta mektebi geografıa pániniń muǵalimi
Baıtursynov Nurymjan Baqytjanuly
Daryndy balalarmen bilim berý mazmunyn jańartý jaǵdaıynda jumys júrgizý. júkteý
You Might Also Like
-
1. Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan Respýblıkasynyń konstıtýsıalyq negizderi, Konstıtýsıa QR negizgi zańy. Qoǵam jáne memlekettegi Qarýly Kúshter
-
Sabaqtyń taqyryby: Altaıdan án qosqan - qazaqtyń Maırasy
