Ómir jáne onyń máni
ÓMİR JÁNE ONYŃ MÁNİ
Ómirdiń máni ne? "Ómirdiń máni týraly oılanbaıtyn adam bar ma?" degen suraqqa kim bolsa da: "Joq, óz ómiriniń máni týraly oılanbaıtyn, tolǵanbaıtyn, maǵynaly ómir súrýge áreket etýge tyryspaıtyn adam bolmaıdy", — dep jaýap beretin bolar. Olaı bolsa, biz de bir ýaqyt óz ómirimizdiń máni týraly oılarymyzdy ortaǵa salyp kóreıikshi.
Uly Abaıdyń jas urpaqqa: "Atanyń uly bolma, adamnyń uly bol" dep ósıet qaldyrǵany belgili.
Árıne, bul jerde óz atyna laıyq, izgi, meıirimdi, ózgelerdi qadirleıtin, óz múddesin qoǵam múddesimen ushtastyra alatyn, ózi úshin de, ózgeler úshin de eńbek ete biletin, óz quqyǵyn qorǵap, ózgelerdiń kuqyǵyn syılaıtyn, ómirden ketken soń artyna jaqsy sózi men isin qaldyratyn adam týraly áńgime bolyp otyrǵany anyq.
Degenmen budan týyndap jatatyn suraqtar da az bolmasa kerek. Sonda qalaı, kez kelgen adam bul dúnıege kelgennen keıin bar ómirin artyna jaqsy iz qaldyrýǵa arnaýǵa mindetti bolǵany ǵoı? Adamdardyń bári uly tulǵalar sıaqty eńbek etip, artyna ıgilikti mura qaldyra ala ma? Ondaıǵa tyrysý qatardaǵy adamdar úshin qıal, oryndalmaıtyn arman emes pe?
"Meniń ómirlik turǵym basqa, — deıdi bireýler, — ómir adamǵa eki ret kelmeıdi. Sondyqtan mynaý kók aspan men jaryq kúnniń astynda saıran salyp qalý kerek. Aýzyń barda asap qal. İship - je. Kıin. Saýyq qur. Nápsińdi qandyr. Lázzat al". Qaısysy durys?
Mundaı suraqqa syldyrata jaýap bere salý qıyn emes. Adam ómiriniń mánine qatysty másele — ol ár adamnyń óziniń jeke máselesi. Mundaıda daıyn resept berýden ondy nátıje shyǵa koıar ma eken? Dúnıe júzinde qansha adam bolsa, sonsha ómirlik ustanym bar. Al talqynyń, pikir almasýdyń eshqashan artyqshylyǵy bolmaıtyny anyq.
Ótken ǵasyrlarda ómir súrgen ǵulamalar buqaralyq sanadaǵy túsinikterge taldaý jasaı otyryp, adamnyń bolmysynyń abstraktili jáne ózgermeıtinin negizge ala otyryp, adamnyń ómiriniń máni onyń is - áreketteriniń negizgi maqsaty men muratynan turady degen qaǵıdaǵa den qoıyp kelgeni málim. Budan dúnıeni rýhanı quraldarmen ózgertý múmkindigi týraly oı týady. Kóptegen fılosoftar ómirdiń mánin jeke adamnyń dúnıetanymdyq júıesiniń kórsetkishi, moraldyq normalardy beıneleıtin retteýshi úǵym retinde qabyldaıdy. Bul jerde adam ómiriniń mánin belgili bir tutynýshylyq standarttar men jeke bastyń qamtamasyz bolýyna jetýmen baılanystyrýdyń da negizsiz emes ekendigin aıta ketý kerek.
Ómirdiń máni týraly saýaldarǵa ǵylymı turǵydan naqty jaýap qaıtarý múmkindigin teriske shyǵaratyn teorıalar da joq emes. Ondaı tujyrymdar ómirdiń máni ár jeke adam úshin ózinshe, qaıtalanbas ózgesheliginen týyndasa kerek. Eger dúnıe júzinde 6 mlrd tan astam adam bar desek, ómirdiń máni týraly sonsha pikir bar.
Al ómirdiń máni týraly fılosoftar pikirleriniń jalpy adamzatqa ortaq, áldeqalaı bir jıyntyq tujyrym bolyp shyǵyp jatýynyń da ózindik jóni bar. Adam ómiriniń máni onyń áleýmettik jaǵdaılarymen aıqyndalady. Adam — belsendi áreket ıesi. Ol áleýmettik damýdy jedeldetip nemese tejep, oǵan týra yqpal ete alady. Tarıhtyń túrli kezeńderinde ózgerip otyratyn adam ómiriniń mánin, qundylyǵyn aıqyndaýshy — sol adamnyń ózi. Jáne ol jeke adamnan, qoǵamnan tys uǵym emes, adamnyń maqsattary men qoǵamdy dıalektıkalyq turǵydan biriktiretin uǵym.
"Baqyt" túsinigi. Ómirdiń máni týraly aıtqanda, biz oralmaı kete almaıtyn bir uǵym bar. Ol — baqyt týraly uǵym. "Ómirdiń máni ony baqytty etip ótkizýde" degen tujyrymnyń kez kelgen adamǵa túsinikti ári jyly estiletini sodan bolsa kerek.
Baqyt degenimiz— ózi bolmysynyń sharttary men adamnyń keń aýqymdy ishki qanaǵattanýshylyǵyna sáıkes keletin, ómiriniń tolyqqandylyǵy men mańyzdylyǵyn, óziniń adamdyq muratyna jetý kúıin kórsetetin moraldyq sana uǵymy. Baqyt murattyń sezimdik - emosıalyq formasy bolyp tabylady. Baqyt uǵymy belgili bir naqty obektıvti jaǵdaıdy nemese adamnyń sýbektıvti kúıin sıpattap qana qoımaıdy, sonymen birge adam ómiriniń qalaı bolýy kerek ekendigi, ol úshin neniń ıgilikti bola alatyny týraly túsinikterdi de saralaıdy. Osyǵan baılanysty baqyt uǵymy normatıvti - baǵalyq sıpat alady. Baqyttyń mazmuny ár adamnyń óz ómiriniń muraty men maǵynasyn qalaı túsinýine baılanysty.
Ómirdiń máni ne? "Ómirdiń máni týraly oılanbaıtyn adam bar ma?" degen suraqqa kim bolsa da: "Joq, óz ómiriniń máni týraly oılanbaıtyn, tolǵanbaıtyn, maǵynaly ómir súrýge áreket etýge tyryspaıtyn adam bolmaıdy", — dep jaýap beretin bolar. Olaı bolsa, biz de bir ýaqyt óz ómirimizdiń máni týraly oılarymyzdy ortaǵa salyp kóreıikshi.
Uly Abaıdyń jas urpaqqa: "Atanyń uly bolma, adamnyń uly bol" dep ósıet qaldyrǵany belgili.
Árıne, bul jerde óz atyna laıyq, izgi, meıirimdi, ózgelerdi qadirleıtin, óz múddesin qoǵam múddesimen ushtastyra alatyn, ózi úshin de, ózgeler úshin de eńbek ete biletin, óz quqyǵyn qorǵap, ózgelerdiń kuqyǵyn syılaıtyn, ómirden ketken soń artyna jaqsy sózi men isin qaldyratyn adam týraly áńgime bolyp otyrǵany anyq.
Degenmen budan týyndap jatatyn suraqtar da az bolmasa kerek. Sonda qalaı, kez kelgen adam bul dúnıege kelgennen keıin bar ómirin artyna jaqsy iz qaldyrýǵa arnaýǵa mindetti bolǵany ǵoı? Adamdardyń bári uly tulǵalar sıaqty eńbek etip, artyna ıgilikti mura qaldyra ala ma? Ondaıǵa tyrysý qatardaǵy adamdar úshin qıal, oryndalmaıtyn arman emes pe?
"Meniń ómirlik turǵym basqa, — deıdi bireýler, — ómir adamǵa eki ret kelmeıdi. Sondyqtan mynaý kók aspan men jaryq kúnniń astynda saıran salyp qalý kerek. Aýzyń barda asap qal. İship - je. Kıin. Saýyq qur. Nápsińdi qandyr. Lázzat al". Qaısysy durys?
Mundaı suraqqa syldyrata jaýap bere salý qıyn emes. Adam ómiriniń mánine qatysty másele — ol ár adamnyń óziniń jeke máselesi. Mundaıda daıyn resept berýden ondy nátıje shyǵa koıar ma eken? Dúnıe júzinde qansha adam bolsa, sonsha ómirlik ustanym bar. Al talqynyń, pikir almasýdyń eshqashan artyqshylyǵy bolmaıtyny anyq.
Ótken ǵasyrlarda ómir súrgen ǵulamalar buqaralyq sanadaǵy túsinikterge taldaý jasaı otyryp, adamnyń bolmysynyń abstraktili jáne ózgermeıtinin negizge ala otyryp, adamnyń ómiriniń máni onyń is - áreketteriniń negizgi maqsaty men muratynan turady degen qaǵıdaǵa den qoıyp kelgeni málim. Budan dúnıeni rýhanı quraldarmen ózgertý múmkindigi týraly oı týady. Kóptegen fılosoftar ómirdiń mánin jeke adamnyń dúnıetanymdyq júıesiniń kórsetkishi, moraldyq normalardy beıneleıtin retteýshi úǵym retinde qabyldaıdy. Bul jerde adam ómiriniń mánin belgili bir tutynýshylyq standarttar men jeke bastyń qamtamasyz bolýyna jetýmen baılanystyrýdyń da negizsiz emes ekendigin aıta ketý kerek.
Ómirdiń máni týraly saýaldarǵa ǵylymı turǵydan naqty jaýap qaıtarý múmkindigin teriske shyǵaratyn teorıalar da joq emes. Ondaı tujyrymdar ómirdiń máni ár jeke adam úshin ózinshe, qaıtalanbas ózgesheliginen týyndasa kerek. Eger dúnıe júzinde 6 mlrd tan astam adam bar desek, ómirdiń máni týraly sonsha pikir bar.
Al ómirdiń máni týraly fılosoftar pikirleriniń jalpy adamzatqa ortaq, áldeqalaı bir jıyntyq tujyrym bolyp shyǵyp jatýynyń da ózindik jóni bar. Adam ómiriniń máni onyń áleýmettik jaǵdaılarymen aıqyndalady. Adam — belsendi áreket ıesi. Ol áleýmettik damýdy jedeldetip nemese tejep, oǵan týra yqpal ete alady. Tarıhtyń túrli kezeńderinde ózgerip otyratyn adam ómiriniń mánin, qundylyǵyn aıqyndaýshy — sol adamnyń ózi. Jáne ol jeke adamnan, qoǵamnan tys uǵym emes, adamnyń maqsattary men qoǵamdy dıalektıkalyq turǵydan biriktiretin uǵym.
"Baqyt" túsinigi. Ómirdiń máni týraly aıtqanda, biz oralmaı kete almaıtyn bir uǵym bar. Ol — baqyt týraly uǵym. "Ómirdiń máni ony baqytty etip ótkizýde" degen tujyrymnyń kez kelgen adamǵa túsinikti ári jyly estiletini sodan bolsa kerek.
Baqyt degenimiz— ózi bolmysynyń sharttary men adamnyń keń aýqymdy ishki qanaǵattanýshylyǵyna sáıkes keletin, ómiriniń tolyqqandylyǵy men mańyzdylyǵyn, óziniń adamdyq muratyna jetý kúıin kórsetetin moraldyq sana uǵymy. Baqyt murattyń sezimdik - emosıalyq formasy bolyp tabylady. Baqyt uǵymy belgili bir naqty obektıvti jaǵdaıdy nemese adamnyń sýbektıvti kúıin sıpattap qana qoımaıdy, sonymen birge adam ómiriniń qalaı bolýy kerek ekendigi, ol úshin neniń ıgilikti bola alatyny týraly túsinikterdi de saralaıdy. Osyǵan baılanysty baqyt uǵymy normatıvti - baǵalyq sıpat alady. Baqyttyń mazmuny ár adamnyń óz ómiriniń muraty men maǵynasyn qalaı túsinýine baılanysty.
You Might Also Like
