Oqýshylardyń oblystyq olımpıadasy (aýdandyq kezeń)
Oqýshylardyń oblystyq olımpıadasy (aýdandyq kezeń)
İİ týr
Qazaq tili men ádebıeti 10 – synyp
1. Qazaq ádebıeti
Mazmuny
«... Kókirekte sáýle joq, kóńilde senim joq. Qur kózbenen kórgen bizdiń haıýan maldan nemiz artyq? Qaıta, bala kúnimizde jaqsy ekenbiz. Bilsek te, bilmesek te, bilsek eken degen adamnyń balasy ekenbiz. Endi osy kúnde haıýannan da jamanbyz. Haıýan bilmeıdi, bilemin dep talaspaıdy».
Úzindi Abaıdyń qaı qarasózinen keltirilgen? Bul qarasózde ne týraly aıtylatynyn qysqasha baıandap berińiz.
2. Qazaq ádebıeti
a) Ironıa. 2 - 3 mysal keltirińiz.
á) Qazirgi jastar poezıasy.
3. Qazaq tili
Suraqtarǵa jaýap berińiz (árbir durys jaýap úshin 2 upaı beriledi):
1. Orta túrki dáýiriniń Qarahanıd kezeńine jatatyn jazba mura?
Orhon - Enıseı jazba eskertkishteri; Horezmıdiń «Muhhabatnamesi»; Rabǵýzıdiń «Qıssa - sýl ánbıasy»; Qoja Ahmet Iasaýıdiń «Dıýanı hıkmeti».
2. Shamamen XV ǵasyrdan XX ǵasyrdyń basyna deıingi aralyqta qyzmet etken qazaqtyń eski jazba tili qandaı álipbı negizinde boldy?
Latyn álipbıi; Arab álipbıi; Orys grafıkasy; Tóte jazý.
3. Resmı isqaǵazdar stıliniń qoldanylatyn oryndarynyń biri:
a) Gazetterde;
á) Zertteýlerde;
b) Sot prosesi kezinde;
v) Kórkem shyǵarmalarda.
4. Botagóz; Amangeldi sózderi qandaı qaǵıdat boıynsha jazylǵan?
a) Aıyrym qaǵıdaty;
á) Tarıhı - dástúrlik qaǵıdat;
b) Tarıhı qaǵıdat;
v) Fonetıkalyq qaǵıdat.
5. Tildegi san alýan varıanttardy talǵap - tańdaýda asa qatań talap qoıylmaıtyn ádebı til normasy:
a) qatań norma;
á) bosań norma;
b) tildik norma;
v) ádebı norma.
4. Qazaq tili
Qaramen jazylǵan sózderge morfologıalyq taldaý jasańyz (durys taldaǵan talapkerge 10 upaı, ár qate úshin bir upaıdan shegeriledi):
Bizdi Jazylbek ata on qanatty boz úıdiń tusynda turyp qarsy aldy. Ol kisi ájemniń atyn ustap, ony qoltyǵynan demep, attan túsirdi, esik ashyp, tórge shyǵardy. Jalkenaı jeńeshem tórge tórt qabat kórpe salyp, ájeme ádeppen sálem qylyp, ol kisini erekshe qurmetpen jumsaq orynǵa otyrǵyzdy. Kelgen meımandarǵa dep, bizge arnaıy mal soıylyp dastarqan jaıyldy, úıirilgen qyshqyl tátti sary qymyz quıylyp, mándi májilis bastaldy.
5. Til mádenıeti
Otandy súıý - ımannan.
Oqýshylardyń oblystyq olımpıadasy (aýdandyq kezeń) júkteý
İİ týr
Qazaq tili men ádebıeti 10 – synyp
1. Qazaq ádebıeti
Mazmuny
«... Kókirekte sáýle joq, kóńilde senim joq. Qur kózbenen kórgen bizdiń haıýan maldan nemiz artyq? Qaıta, bala kúnimizde jaqsy ekenbiz. Bilsek te, bilmesek te, bilsek eken degen adamnyń balasy ekenbiz. Endi osy kúnde haıýannan da jamanbyz. Haıýan bilmeıdi, bilemin dep talaspaıdy».
Úzindi Abaıdyń qaı qarasózinen keltirilgen? Bul qarasózde ne týraly aıtylatynyn qysqasha baıandap berińiz.
2. Qazaq ádebıeti
a) Ironıa. 2 - 3 mysal keltirińiz.
á) Qazirgi jastar poezıasy.
3. Qazaq tili
Suraqtarǵa jaýap berińiz (árbir durys jaýap úshin 2 upaı beriledi):
1. Orta túrki dáýiriniń Qarahanıd kezeńine jatatyn jazba mura?
Orhon - Enıseı jazba eskertkishteri; Horezmıdiń «Muhhabatnamesi»; Rabǵýzıdiń «Qıssa - sýl ánbıasy»; Qoja Ahmet Iasaýıdiń «Dıýanı hıkmeti».
2. Shamamen XV ǵasyrdan XX ǵasyrdyń basyna deıingi aralyqta qyzmet etken qazaqtyń eski jazba tili qandaı álipbı negizinde boldy?
Latyn álipbıi; Arab álipbıi; Orys grafıkasy; Tóte jazý.
3. Resmı isqaǵazdar stıliniń qoldanylatyn oryndarynyń biri:
a) Gazetterde;
á) Zertteýlerde;
b) Sot prosesi kezinde;
v) Kórkem shyǵarmalarda.
4. Botagóz; Amangeldi sózderi qandaı qaǵıdat boıynsha jazylǵan?
a) Aıyrym qaǵıdaty;
á) Tarıhı - dástúrlik qaǵıdat;
b) Tarıhı qaǵıdat;
v) Fonetıkalyq qaǵıdat.
5. Tildegi san alýan varıanttardy talǵap - tańdaýda asa qatań talap qoıylmaıtyn ádebı til normasy:
a) qatań norma;
á) bosań norma;
b) tildik norma;
v) ádebı norma.
4. Qazaq tili
Qaramen jazylǵan sózderge morfologıalyq taldaý jasańyz (durys taldaǵan talapkerge 10 upaı, ár qate úshin bir upaıdan shegeriledi):
Bizdi Jazylbek ata on qanatty boz úıdiń tusynda turyp qarsy aldy. Ol kisi ájemniń atyn ustap, ony qoltyǵynan demep, attan túsirdi, esik ashyp, tórge shyǵardy. Jalkenaı jeńeshem tórge tórt qabat kórpe salyp, ájeme ádeppen sálem qylyp, ol kisini erekshe qurmetpen jumsaq orynǵa otyrǵyzdy. Kelgen meımandarǵa dep, bizge arnaıy mal soıylyp dastarqan jaıyldy, úıirilgen qyshqyl tátti sary qymyz quıylyp, mándi májilis bastaldy.
5. Til mádenıeti
Otandy súıý - ımannan.
Oqýshylardyń oblystyq olımpıadasy (aýdandyq kezeń) júkteý
You Might Also Like
