InfoHub Logo

Qazaq dalasy, onyń ishinde Baıanaýyl óńiri, qashanda birtýar tulǵalarǵa kende bolǵan emes. Degenmen, «júırikte de júırik bar, áline qaraı júgirer» demekshi, sol som tulǵalardyń arasynda táńiri ólsheýsiz ónermen telegeı teńiz bilimdarlyqty qatar syılap, ol az deseńiz tylsym syrly dúııeniń san qatparly qupıa syryn kóńiline túıdirip, ǵaıyptan boljap sóz aıtar áýlıelikti qatar syılaǵan sanaty saýsaqpen sanarlyq dara tulǵalar bar. Olardyń halqymyz-dyń san ǵasyrlyq tarıhynan alar orny tipten erek, tipten bólek.

Sonyń biz biletin biri de, biregeıi de- Máshhúr Júsip Kópeev. Ony jurttyń deni eń birinshi kezekte ǵaıyptan boljap sóz aıtqan, sol aıtqandary ámanda aına qatesiz kelgem kóripkel áýlıe dep biledi. Bulary zańdy da.

Máshekeń kózi tirisinde zırat úıin saldyrtyp, qabyryn qazdyrtyp qoıdy.

— Munyńyz qalaı, artyńyzda Allaǵa shúkir urpaǵyńyz, qala berdi ózińizdi qurmet tutqan halqyńyz bar emes pe. Olaı-bulaı bola qalsańyz, el qatarly aq jýyp, arýlap qoımaı ma, -degenderge:

— Solaıy solaı ǵoı. Allaǵa shúkir, urpaqtyń da, eldiń de bar ekeni ras. Tek... Ol kezde «balapan basyna, turymtaı tusyna degendeı» kezeń bolady. Kóresińder de kónesińder, -deıdi» eken.

Sóıtken Máshekeń 1931 jyldyń kúzinde dúnıe salǵan. Al sol jyly bastaý alyp, 1932 jyly onan ármen jalǵasqan ashtyqtan halyqtyń qynadaı kyrylǵanyn eske alsaq, Máshekeńniń kóregendigine tańdana tańdaı qaqpasqa lajyń joq.

Máshekeń «Men ólgennen keıin denem 40 jylǵa deıin buzylmaıdy» - dep ózin ashyq jerleýdi ósıet etken eken. Onyń sol ósıetin artynda qalǵandar buljytpaı oryndaǵan. 21 jyl boıy tek shyjyǵan jaz aılarynda ǵana ústine jabylǵan aqyretin aıyrbastap otyrǵan. Osyny kózi kórgen solardyń biz ushyrasqan sońǵylarynyń biri, aqynnyń nemeresi Súıindik Sharapıden ulynyń aıtysyna qaraǵanda, Máshekeńniń múrdesi sol kúıinde saqtalǵan.

Tek, Solaqaı saıasat soıylyn soǵýshy ásire komýnıser aqynnyń aıtqan merzimine 19 jyl qalǵanda, Máshekeńniń aqyrettik úıin aıýandyqpen talqandap, múrdesin máńgilik topyraqpen tumshalap, kómip tastady.

Osy bir súreńsiz. surqıa kezeńdi eske ala otyryp, aqynnyń el tanyǵan nemeresi fılologıa ǵylymynyń doktory, jazýshy Qýandyq Pazyluly Máshhúr Júsip atasynyń 140 jyldyq toıynda «Máshhúr-Júsip kesenesin talqandaýshylar halyq qarǵysyna ushyrady, halyq Máshhúr-Júsipti qasterleýin eshqashan toqtatqan joq. Sonyń bir dáleli Saryarqanyń ár úıiniń derlik tórinde Máshhúr-Júsip sýretiniń ilýli turýy», — dep edi tebirene tolqı sóılep.

Ǵalym, jazýshy aǵanyń osy sózi «ár úıdiń tórinde» Máshhúr-Júsiptiń túrli-tústi sýreti ilýli turatyn shaǵyn aýyldy kóz aldyma ákelgeni. Shoman dep atalatyn sol aýylda aralas taýarlar satatyn jalǵyz dúken bolatyn. Birde sol dúkenge áldeqalaı bas suqqan edim ár túrli aıaqkıimderdiń arasynda turǵan qaǵazy ábden sarǵaıyp ketken kitapqa kózim tústi. Buryn bul dúkennen kitap kórmegendikten be, joq álde kitaptyń sonshalyqty sarǵaıyp ketkendigine tańyrqadym ba, áıteýir kóz ala almaı qadalyp qalsam kerek.

Satýshy Áltaı aqsaqal álgi kitapty qolyna alyp keshe revızıa jasaǵanda shyqty. Qoımada jata beripti, sodan revızorlar sat dep osy araǵa qoıdyrdy. Baǵasy da qymbat emes, alam deseń ala ǵoı dedi. Kitapqa qansha qyzyǵyp tursam da, ony satyp alatyn aqsha maǵan . qaıdan kelsin. Kúmiljip qaldym. Burylyp kete bergenimde:

— Má, aqshasyz-aq ala ǵoı, -degen Álekeń. Ákeńe sálem aıt.

Bul joǵary klasqa arnalǵan  ádebıet oqýlyǵy edi. Ertede shyqqan osy kitapta Qyz Jibek, Alpamys, Qobylandy, taǵy da basqa lıro-epostyq jyrlarmen qatar Máshhúr -Júsiptiń bir óleńi bolǵany esimde qalypty. Biraq ol kezde mektep oqýshysy, aldyń-duldyń bala kezimiz ǵoı, biz ol kisiniń kim ekenin qaıdan bileıik. Tek ákem Máshhúr - Júsiptiń atyn atap, óleńin oqyǵanda — Alda, jaryqtyq-aı, — dep tereń kúrsingeni esimde qalypty. Qazaqtyń uly oıshyly, kórnekti aqyny, ádebıet úlgilerin jınaýshysy Máshekeńniń esimimen, óleńimen alǵash tanysýym mine osylaı oılamaǵan jerde bastalǵan edi.

Keıinirek jumys jaǵdaıymen kóship - qonyp júrgende sol kitap qoldy boldy. Sodan sońǵy jerde Máshekeńniń óleńderin 1983 jyly jaryq kórgen «HH ǵasyrdyń basyndaǵy kazaq ádebıeti» atty kitaptan araǵa attaı alty jyl salyp  «Bes ǵasyr  jyrlaıdy» jınaǵynan ushyrattym.

Al, fılologıa ǵylymynyń kandıdaty Nartaı Qýandyqulynyń «Máshhúr shyǵarmalarynyń zerttelýi» atty eńbegine júginer bolsaq, aqyn shyǵarmalaryn zertteý 40-shy jyldardyń aıaǵynda daǵdarysqa ushyraǵanyna kóz jetkizemiz.

M á sh h ú r  shyǵarmalaryn qursaýlaǵan ýaqyttyń sireý muzy jas ǵalymnyń aıtysyna qaraǵanda tek 1983 jyly ǵana azdap jibigen.

Soǵystan keıin órken jaıyp, ósip óngen bizdiń urpaq Ahmet Baıtursynov, Shákárim  Qudaıberdıev, Júsipbek Aımaýytov, Maǵjan Jumabaev, Mirjaqyp Dýlatov, Máshhúr-Júsip Kópeev syndy alyptardyń jyr máıekterimen aýyzdana almadyq. Tunyǵyn keship, káýsarynan qanyp ishýdi taǵdyr  bizge násip etpedi. Ókinishti. Ótkenge salaýat, táýba delik. Atalǵan alyptardyń (Máshhúr-Júsipten basqasy) eńbekteri mektep oqýlyqtaryna engizildi. Sol qatarda Máshekeńniń bolmaýy ókinishti. Máshekeńniń eńbekterin mektep oqýlyqtaryna engizetin, shákirtterge oqytyp, úıretetin kez jetti dep bilemiz. Bul bir jaǵynan Máshekeńniń qazaq ádebıetinen osy ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda alǵan kádeli ornyn qalpyna keltirgen ádiletti sheshim bolsa, ekinshiden jas jetkinshekterdiń aqyn eńbegin mektep qabyrǵasynan oqyp, tanysyp, bilip ósýine jaǵdaı jasar edi.

Osy oraıda oblystyq mádenıet, oqý departamentteri jylma-jyl Máshhúr Júsip shyǵarmasynyń aptalyǵyn ótkizip, onda aqyn óleńderin oqıtyn oqýshylardyń konkýrsyn, jazba aqyndardyń múshaırasyn uıymdastyrsa munyń ózi uly babamyzdyń shyǵarmashylyǵyna kórsetilgen laıyqty qurmet bolar edi. 

Súleımen  Baıazıtov

---