Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 1 aı buryn)
Oqýshylar shyǵarmashylyǵy
Muqaǵalı Maqataevqa arnaý
Muqaǵalı atamyz - qazaqtyń aqıyq aqyny,
Adamdardyń syrlasy, eń jaqyny.
Óleńderin dáripteımiz búgin biz,
Tolǵanamyz, oıǵa alamyz jaqsyny.

Baqyt, ómir jaıly ol,
Jazyp ketken tereń oı.
Syılaıdy ony urpaǵy,
Orny onyń bólek qoı.

Kúpi kıgen qazaqtyń qara óleńin,
Shekpen jaýyp, ózine ol qaıtarǵan.
Taýda ósken qyzyl-jasyl gúlderin,
Sherlene ol,tolǵana ol jyrlaǵan.

Ómir jaıly
Ómir degen - Allanyń bergeni,
Ómir degen - adamdardyń kórgeni.
Taǵdyrynan talaı túısik túıgeni,
Ashyny da, táttini de tatyp baryp bilgeni.

Ómir jaıly talaı aqyn jyrlaǵan,
Aıtar oılar óleńine syımaǵan.
Óıtkeni bul oıly-qyrly ómirde,
Alla bizge bar qyzyqty syılaǵan.

Rızamyn men, Allaǵa myń da shúkir,
O, adamdar jamandyq qylma beker.
Sharıǵatqa sıynsań,Quran bilseń,
Alla saǵan baqytty sonda berer.

Naýryz
Arazdasyp qys ketti,
Máz bop mine kóktem de jetti.
Qyrdaǵy gúl búr jaryp,
Qıqýlatyp qus jetti.

Oınap júr bala-shaǵa,
Kók oraı, shalǵyn dala.
Jer dúnıeni jańǵyrtyp,
Jylymyz keldi-aý mine jańa.

Túıeler júr bozdaǵan,
Bıeler júr qulyndaǵan.
Jaz shyqty dep jaırańdasyp,
Qoılar da júr qozdaǵan.

Alǵashqy ustaz
Mektepke alǵash kelgende,
Qarsy alǵan máz bop qýanyp.
Júzinen kúlki kórgende,
Shamshyraǵy nurlanyp.

Áripterdi úıretken,
Jamandyqtan jırentken.
Sandardy da jattatyp,
Jaqsylyqqa úıretken.

Kim boldy meniń aıtqanym,
Árıne,ol - ustaz!
Túsinip, tereń baıqadym,
Ustazǵa bul óleń de az.

Naýryz
Kún nuryn shashqanda,
Jer jaınar jasara.
Qar men muz erıdi,
Qys keter jarmasa.

Quz dala, tereń saıda,
Oınaǵan qulyn-taı da.
Búr jarǵan qyzǵaldaǵy,
Jaınaǵan mynaý qyr da.

Gúl ósip gúl-gúl jaınady,
Butaqta bulbul saırady.
Tirilip qurt-qumyrsqa,
Dúnıe bir tynady.

Kóktem
Kópten kútken kóktem keldi,
Qýantty ol kókpen jerdi.
Yzǵar ketip jer kógerdi,
Gúlder ósip, mal tóldedi.

Balalar da oınap-kúlip,
Jaırańdasar saýyq quryp.
Kóktemim de keldi mine ,
Degendeı bop alasuryp.

Ótirik óleńder
Dúnıede eń myqty tyshqan eken,
On bes jigit qosylyp, zorǵa jyqqan eken.
Sodan tyshqan bolmaı olardan kegin alǵan eken.

Qyzyq eken masalar kólde júr,
Al balyqtar tynym tappaı ushyp júr.
Ǵajap qoı bul degeniń,
Aspan jasyl, jer kógildir.

Astanam!
Ǵajaıyp qala Astana,
Sulý baıtaq bas qala.
Keremetke kóz tastap,
Qaraıdy oǵan ata-ana.

Bar óz Týym, Eltańbam,
Oǵan qosa Ánuran.
Erkindikke qol jetkizgen,
Táýelsiz elim Qazaqstan.

Ustaz
Hat tanıdy ózińizden shákirtterdiń talaıy,
Shákirt úshin aǵardy ǵoı samaıy.
Ustazdyń bilim bergen shákirtine,
Sol bir kez umytylyp qalmaıdy.
Ustazdy árqashanda syılaý paryz,
Eshqashan ótelmeıdi ustazǵa degen paryz.
Ustazdyń shákirtke bergen bilimin,
Qaıda júrseń de aqtaý paryz.

Táýelsiz Qazaqstan
Baqytty ǵumyr keshem dep,
Shyqty jastar alańǵa.
Urpaq úshin kúresem dep,
Qaza boldy ul-qyz da.

Rámizderi tuǵyrly,
Maǵynasy uǵymdy.
Ata-zańy ornaǵan,
Elim meniń baqytty.

Baqyt degen
Muqaǵalı atamyz da jyrlaǵan,
Baqyt degen adam úshin bir arman.
Bizder úshin baqyt degen dál qazir,
Qıyndyqta járdemdesken ata-anań.

Ata-anaǵa baqytpyz ǵoı biz degen,
Armanyna jetý kerek kózdegen.
Aqyl, qaırat, sabyrdy ol qoldanyp,
Ómirde bir qol kóterip kórmegen.

Jaz
Qyrdyń qyzyl qyzǵaldaǵy,
Kóz toımaıdy qarasa.
Jerdiń alýan gúlderi de,
Jaıyp qoıǵan alasha,

Kóktem
Báısheshekter gúldeıdi qyrqalarda,
Sý aǵady bulaqtaı jyralarda.
Qıqýlatyp ushyp júr tyrnalar da,
Saırańdasyp oınap júr balalar da.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama