InfoHub Logo

Altyn tamyr.
Sabaǵy tik ósetin, kóp jyldyq shóp tektes ósimdik. Dárilik shıkizat retinde onyń barlyq túriniń tamyry jınalady. Durys jınalyp, saqtalǵan bul ósimdik tamyry 2, 5-3 jylǵa deıin shıpalyq qasıetin joımaıdy. Altyn tamyrdyń quramyndaǵy ekstrakt aǵzanyń dene jumysyna shydamdylyǵyn arttyrady, júrek-qan tamyrlary júıesin jaqsartady, joǵarǵy júıke júıesiniń yrǵaǵyna jaǵymdy áser etedi, qan qysymyn retteıdi. Ony ornymen qoldanbasa, keıbir adamdardyń qan qysymyn arttyryp ta jiberedi.

Tunba jasaý: 50 g maıdalanǵan shıkizatty 0, 5 l 40 %- tik spırtke qosyp 2 apta qarańǵy, jyly jerge qoıylady. Sýsamyrmen aýyratyn naýqas 20-30 tamshydan tamaq aldynda 3 ret qabyldaýy kerek. Farmasevtıkalyq óndiriste jasalatyn suıyq ekstraktyn 5-10 tamshydan 3 ret tamaq aldynda 30 mınýt buryn qabyldaǵan durys. Em qabyldaý merzimi 10-20 kún. Sýsamyrmen naýqastanyp qalǵan adam em qabyldaǵannan keıin sergektelip, jynystyq múshe fýnksıasynyń artyp, polıýrıa (shyjyńdyq) kemigenin baıqaýy tıis.

Adyraspan. Dárilik shıkizat retinde shilde aıynda butaqshalaryn, japyraǵy men gúlin jınap alady. Ol – ýly ósimdik. Halyq emshileri adyraspandy adamnyń quıańyn, segizkózdiń júıke aýrýyn emdeýge paıdalanǵan. Mal dárigerlik tájirıbede onyń tunbasymen maldyń qyshyma qotyryn, túrli teri aýrýlaryn emdeıdi.
Arsha.Ony kádimgi arsha, em arsha dep te aıtady. Bıiktigi 1-3, 5 metr, qysy-jazy kógerip turatyn, butaly ósimdik.
Qara kúzde ósimdiktiń pisken jemisi (qarakók tústileri) jınap alynyp, ashyq jerde eptep keptiredi. Halyq eminde arsha jemisi ejelden-aq nesep aıdaıtyn jáne qýyqtyń qabynýyn basatyn dári retinde qoldanylyp keledi. Arshamen tis tazalaý paıdaly.

Ashshy mıa. Ony aq mıa dep te ataıdy. Kóp jyldyq shóp tektes ósimdik. Búkil shóbi men tuqymy dári. Basty em bolatyn aýrýlary: jedel jáne sozylmaly dızenterıaǵa; asqazan aýyryp, azdap zapyran qusqanda; shıqan, syzdaýyq jáne basqa jaraqattyń irińdeýine, jaralarǵa; qyshyma, bóritken, eskilikti temiretkige; aq kir kóp kelýge. Ýly dári. Abaılap qoldaný qajet.
Ashshy qarbyz. Kóp jyldyq órmelegish sabaqty ósimdik, uzyndyǵy on santımetrdeı. Tamyr túınegi etti, sabaǵy kóp butaqty, murtsha shıratylyp ósedi. Basty em bolatyn aýrýlary: keńirdekshelerdiń sozylmaly qabynýyna; keýde tolyp, tynyshsyzdanyp aýyrǵanda; júrek shanshyp aýyrǵanda; emshek beziniń shuǵyl qabynýyna; jutqynshaq aýyryp, ún qarlyǵýyna. Ashshy qarbyz tamyry qandy nesep aýrýyna em bolady.

Arpa. Bir jyldyq shóp tektes daqyl. Halyq medısınasynda boıǵa qýat beretin arpa dániniń qaınatpasy asqazan men ishek aýrýlaryn, denedegi bórtpelerdi jazyp, búırektegi tasty túsirip, qýyqtyń qabynýyna em.
Dármene jýsan. Onymen emdeý ǵylymı medısınaǵa qosylǵan úlken úles. Qazaqtyń halyq emshileri ishek qurty aýrýyna qarsy qoldanǵan. Babalarymyz bul ósimdikti atam zamannan beri shet elderge saýda kerýenderi arqyly kóp mólsherde jiberip otyrdy. Qara jýsannyń tamyryn tábet ashýǵa, ishek, asqazan, baýyr, ót qaltasy aýrýyna paıdalanady.

Jenshen. Ol tirshilik tamyry sanalady. Aralıa tuqymdasy panak týysyna jatatyn kóp jyldyq shóptesin ósimdik. Bıiktigi 50 santımetrdeı, tamyry jýan, butaqtalǵan, syrtqy qabyǵy aq, qatty. Óte baıaý ósip, 10-11 jyldan keıin jemis beredi. Onyń tamyrynda trıterpen glúkozıdteri (sergitkishtik qasıeti bar) kezdesedi. Jenshenniń tamyrynan daıyndalǵan dári-dármek, untaq, tunba medısınada organızmniń jalpy tirshilik qabiletin, aýrýǵa tózimdiligin arttyryp, keıbir júıke jáne júrek – qan tamyry aýrýlaryn emdeýge qoldanylady. Tamyrdyń jınalatyn kezi avgýst-sentábr aılary. Ósimdik 5-8 jyldyq bolǵany durys. Jenshendi: ateroskleroz, sýsamyr(dıabet), belsizdik, týberkýlezdiń aldyn alý, uzaqqa sozylyp aǵzany álsiretip jibergen keselderge qarsy qoldanady, aýyrmaǵan naýqasy joq egde adamdarda jenshendi qýat qosý maqsatynda qoldansa bolady.
Moıyl. Bıiktigi 3, 5-8 metrlik, aǵash nemese butaly ósimdik, jemisi – qara súıekshe. Dárilik shıkizat – jemisi. Jemis tunbasy jas buzaýlardyń ish ótýin toqtatady. Shybyn-shirkeı, kene t.b. zıankesterdi qyrý úshin aǵash qabyǵynyń tunbasy paıdalanylady. Ol úshin aǵash qabyǵynyń 100 gramy 5 lıtr sýǵa eritilip, shybyn-shirkeıi mol jerge shashylady.

Maral shóp tamyry. Buǵylar kúz, kóktemde bul ósimdiktiń tamyryn tuıaǵymen qazyp jeıtin bolǵandyqtan, ony maral shóp tamyry dep atap ketken. Tamyry qysqa, irileý, shashaqtalǵan, gúlderi – kók, kókshil tústi, shar tárizdi tostaǵansha quryp, sabaqtyń ush jaǵynda jeke-jeke ornalasqan. Ony maqsyr dep te ataıdy. Halyq erteden beri «altyn tamyr», jenshen tárizdi ál beretin dári retinde paıdalanǵan.

Qara pyshaq, kúshála(emınıým). Qara pyshaq – bıiktigi 20-40 santımetr bolatyn, kóp jyldyq shóp tektes, jartylaı ýly ósimdik, gúliniń ishki beti qara tústi. Ózbekter ony kúshála dep ataıdy. Ortańǵy qabyrshaq japyraqtyń ishinen uzyndyǵy 5-8 santımetr bolatyn, qaryndash tárizdi ózekshe ósip shyǵatyn bolǵandyqtan, orystar ony karandash deıdi. Medısınada osy ósimdik tamyrynan dári jasap, onymen ókpe týberkýlezin emdep keledi.

Tobylǵy. Raýshan gúldiler tuqymdas, kóp jyldyq, shóp tektes ósimdik – tobylǵynyń tunbasy, maıy kóp aýrýǵa em. Gúliniń, japyraǵynyń tunbasymen maldyń búırek, qýyq aýrýlaryn, asqazan – ishektiń túıilýin, denesindegi túrli isikterdi emdeıdi. Tobylǵy maıyn maldyń, adamnyń isip ketken býyndaryna, syrqyrap aýyratyn tustaryna jaǵyp, syrqatyn jazady.
Qarandyz. Sazdy jerde ósedi. Túbin dári retinde paıdalanady. Jótelgende túbirin arshyp aýyzǵa salady.

Jerbaýyrsaq. Jýsanǵa, basqa shópke jabysyp ósedi, baýyrsaqqa uqsas. Ony qýyǵy tutylǵan adam emge ishedi.
Shyrǵanaq. Butaǵy tikendi, asa jýan emes, ishi sary qatty aǵash. Ony ystyq-sýyq bolyp aýyrǵanda emdik dári retinde qoldanady.

Sheten. Bıiktigi – 3-20 metrlik, juqa surǵylt qabyqty, kóp jyldyq jabaıy aǵash. Onyń jemisin baýyr, ót aýrýlaryn emdeýge, nesep, ót aıdaýǵa, búırekke jáne qýyqqa baılanǵan tasty túsirýge, ish júrgizýge paıdalanady.
Itmuryn. Jemisiniń quramynda ılik zattar, S, K, R, E, V tobyndaǵy dárýmender, karotın, qant, lımon, alma qyshqyldary, azdaǵan mól-sherde belok, maı, glıkozıdter bar. Itmuryn jemisi, tunbasy malǵa da, adamǵa da óte paıdaly.

Orman búldirgeni. Bıiktigi 5-25 santımetr, kóp jyldyq shóp tektes. Jemisi shilde, tamyzda pisedi. Jemisi - dárýmenderdiń baı qory.Asqazan – ishek jumysyn jaqsartady, adamnyń taǵamǵa degen tábetin arttyrady, as qorytý organdarynyń qabynýyn basady, baýyr, búırek aýrýlaryna em.
Ógeı shóp. Bıiktigi 15-20 sm, kúrdeli gúldiler tuqymdas, kóp jyldyq shóp tektes ósimdik. Japyraǵynyń astyńǵy beti jumsaq, jyly, ústińgi beti qatty jáne sýyq bolǵandyqtan, halyq ony ógeı shóp dep ataǵan. Halyq emshileri ógeı shópten jasalǵan tunbany jóteldi basatyn dári retinde qoldanǵan. Ósimdiktiń qurǵaq japyraǵyn tynysy tarylyp, entigetin adamǵa temeki tárizdi qaǵazǵa orap tartqyzyp, emdegen.
Dolana. Raýshan gúldiler tuqymdasyna jatady, buta ne aǵash. Qazaqstanda 7 túri Altaı, Tarbaǵataı, İle jáne Jetisý (Jońǵar) Alataýynda ósedi. Jemisi tamyz – qyrkúıekte pisedi, dárýmenge baı. Dolananyń 50 túri qoldan ósiriledi, ol – dárilik qundy shıkizat. Jemisiniń quramynda askorbın, lımon qyshqyldary, flavonoıdtar, karotın, gıperozıd, qant bar.
Dolana júrektiń bulshyq etteriniń jıyrylýyn kúsheıtedi, qajyǵanda qýat beredi, qan qysymyn tómendetedi.

Súıel shóp(chıstotel). Kóknár tuqymdasyna jatady. Halyq emshileri súıelshóp jáne súttigen shyrynymen baýyr, ót aýrýlaryn, sary aýrýdy emdegen.

Shaı shóp(zveroboı). Halyq ony shóp shaı, sary mysyq-taban altyn tústi kún sáýleli shaı shóp, qurǵaq gúl dep ataıdy. Ony medısınada ót aıdaıtyn dári retinde qoldanady, bul ósimdikten arenarın dep atalatyn antıbıotık alynady.
Askók(Ýkrop). Odan jasalynǵan dári-dármekter medısınada qan qysymyn tómendetýge, qan tamyrlaryn keńeıtýge, nesep, ót júrgizý, qaqyryq túsirý úshin qoldanylady.

Jalbyz. Erin gúldiler tuqymdasy, hosh ıisti, kóp jyldyq, keıde bir jyldyq shóptesin ósimdik. Jalbyzdyń japyraǵynda mentol bar. Bul ósimdikten jasalatyn dáriler júrek, ót joldaryn emdeýge shıpaly. Ol jaǵymdy ıis beretin ári antıseptıkalyq zat retinde suıyq dárilerdiń, tis tazalaǵysh untaqtardyń quramyna kiredi.

Jalbyztiken(proskýrnák) – qulqaıyr tuqymdasyna jatatyn, sılındr pishindi shóp. 150 santımetrge deıin boılap ósetin uzyn sabaqty kópjyldyq ósimdik. Dárilik jalbyztiken maýsym, qyrkúıek aılarynda gúldeıdi. Gúlderi qysqa saǵaqty. Árbir japyraqtyń qoltyǵynda toptasyp ornalasqan túınekshe dáni bar. Jalpy sany 15-20 jemisten quralǵan. Jalbyztikenniń tamyry da dárilik shıkizat. Onyń quramynda 37 paıyzǵa shamalas krahmal, 10, 2 paıyzǵa deıingi qant, sondaı-aq pektın, maı, túrli dárýmender toptamasy bar. Jalbyztikenniń tamyrynyń birshama bóligi silekeıli-shyryshty zattan quralatyndyqtan, túrli isik, qabyný aýrýlaryna em.

Jóteldi báseńdetedi, qaqyryq túsiredi. Júıke júıesin tynyshtandyrýda taptyrmaıdy. Asqazan men ishektiń túıindep aýrýynan qutqarady. Qýyq joldary men búırektiń qabynýyn basady. Halyqtyq medısınada jalbyztiken ish júrgizý, túrli ınfeksıalardan aryltýda, asqazan jarasyn emdeýde keńinen paıdalanylady. Tis túbi etteriniń bosap, alqym bezderi isigi asqynǵanda taptyrmaıdy. Jalbyztikenniń tunbasymen aýyz qýysy, tamaqty únemi shaıyp júrse, birden-bir em eken.

Jóke aǵashy(Lıpa). Onyń ashyq sary tústi, hosh ıisti ýaq gúlderiniń qaınatpasy men tunbasy mıkrobty qurtady, isik qaıtarady, nesep júrgizedi. Shıpa retinde ony asqazan, sýsamyr(dıabet) , ishek joldary, baýyr, búırek, qýyq aýrýyna da qoldanyp, qaınatpasyn kúıikke, jaraǵa jaǵady, jóke gúliniń tunbasy shashty bekitedi.

Qorytyndy
Dárilik ósimdikter keptirilgen shóp, tunba, qaınatyndy, shaı, untaq, t.b. túrinde qoldanylady. Dárilerdi daıyndaý úshin shıkizat retinde paıdalanylatyn dárilik ósimdikter bólek irikteledi. Dárini, kóbinese, jabaıy ósimdikterden alady. Kóptegen ósimdikterdiń emdik qasıetteri bar. Olardy dárilik ósimdikter deıdi. Osy zamanǵy keıbir eń tańdaýly dáriler jabaıy shópterden jasalǵan.
Soǵan qaramastan adamdar paıdalanyp júrgen dárilik shópterdiń bári birdeı medısınalyq turǵydan óz baǵasyn alǵan joq, al ondaı shóp qolynda barlar kebine ony qate paıdalanady. Óz ólkeńizdegi osyndaı shópterdi zertteýge tyrysyńyz jáne qaısysynyń emdik qasıeti bar ekenin anyqtańyz.
Keıbir dárilik shópter, eger olardy usynylǵanynan artyq mólsherde qabyldaǵan jaǵdaıda, óte ýly keledi. Bul oraıda, osy zamanǵy dáriler áldeqaıda qaýipsiz, sebebi olardyń mólsherin ońaı anyqtaýǵa bolady.

Jıi kezdesetin ýly ósimdikter Bizdiń jerimizdegi ósimdikterdiń qaı-qaısy da shıpalyq qasıetke baı. Alaıda olardyń ishinde ýly ósimdikterdi dári-dármek retinde paıdalanǵanda asa saqtyq, bilimdilik, tájirıbelik qajet. Negizinen, bizdiń dalamyzda jıi kezdesetin ýly ósimdikter mynalar:
1.Itsıgek. 2.Kóknár. 3.Súttigen. 4. Ý qorǵasyn. 5.Shytyr. 6.Kókek. 7.Qyzǵaldaq. 8.Esekmıa. 9.Qara pyshaq, kúshála. 10.Úshkir azıneýma. 11.Shashaq jemisti gelıotrop. 12.Batpaq qaltagúl shóbi. 13. Túıe shyrmaýyq, túıetaban. 14.Jataǵan temir tiken. 15.Múıizdi shóńgebas. 16.Dala qylshasy. 17. Dala qyryq býyny. 18.Tegeýringúl. 19.Ý baldyrǵan. 20.Sasyq meńdýana, t.b.
Bizdiń qazaq dalasynda emshilikpen aty shyqqan kisiler kóp edi. Bul sózimizge dáleldi ulanǵaıyr dalanyń qaı qıyryna bar¬sań da, kóz jetkize alasyń. Naıman rýynan shyqqan Yrǵyzbaı Dosqanulyn kópshilik jaqsy biledi.

Ol kisi kezinde dana Abaıdyń ákesi - Qunanbaıdy dertinen qulantaza aıyqtyrǵan eken. Osyndaı asyl azamattardyń jolyn jalǵaǵan adamdar da boldy. Ókinishtisi, qazirgi kúni olardyń qatary óte azaıyp barady.
Tabıǵattyń qyr-syryna qanyq mamandar bizdiń elimizde 6 myńnan astam ósimdiktiń ósetinin aıtady. Onyń ishinde 500-ge jýyǵy dertke dárý bererlik qasıeti bar eken. Bile bilgen adamǵa osynyń ózi qanshama baılyqtyń kózi dep aıta alamyz. Alaıda oǵan óz deńgeıinde nazar aýdaryp júrgen eshkimniń joqtyǵy qynjyltady. Bolmasa, qytaılar sekildi bizdiń de óz emdeý tásilimiz arqyly álem jurtshylyǵynyń aldynda abyroıymyz asqaqtar edi ǵoı.

Qazaqstanda dárilik ósimdik¬termen emdeý isine medısına tarapynan kúni búginge deıin óz baǵasy berilgen joq. Osynyń saldarynan jurtshylyq ony tutyný isine qorqa qaraıtyny shyndyq. Sebebi, kezinde júrgizilgen saıasattyń saldarynan dárilik ósimdikpen emdeý degen eskiliktiń qaldyǵy sekildi bolyp jurttyń jadynda jattalyp qalǵan. Degenmen, osy isti ári qaraı damytyp júrgen elder bar.

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1. «Joǵary satydaǵy ósimdikter sıstematıkasy»
(Á.Á. Ámetov, P.M. Myrzaqulov)
2. «Qazaq ýnıversıteti »Almaty 2000 j
3. «Botanıka »sısmetıka rastenıı. Moskva «Prosveshenıe »1975 g
( N.A. Komarnıskıı, L.V. Kýdráshov, A.M. Ýranov)
4.Shańyraq : Úı-turmystyq ensıklopedıasy. Almaty : Qaz.Sov.ensıkl.Bas red., 1990
5. Syr boıy. Qyzylorda obl. gazeti. 2012 05.06. № 6 basylym.