Jurnaq
Aqtóbe qalasy Úsh tilde oqytatyn №21 orta mektep-gımnazıasynyń
bastaýysh klass muǵalimi Majıtova Altyn
Qazaq tili
Sabaqtyń taqyryby: Jurnaq
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylarǵa túbir men qosymsha, sózdiń túbirine jalǵanǵanda, onyń maǵynasyn ózgertip, týyndy sóz jasaıtyn jurnaq týraly túsinik berý.
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletterin, sózdik qorlaryn molaıtý, baılanystyryp sóıleýin, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý.
3. Uıymshyldyqqa, izdenimpazdyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Bilimderin tekserý
Sabaqtyń túri: Pysyqtaý sabaǵy
Sabaqtyń ádis-tásilderi: túsindirý, toptastyrý, aýyzsha, jazbasha jumystar, suraq-jaýap, oıyn.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, qıma qaǵazdar, tirek syzbalar.
Sabaqtyń barysy
İ Uıymdastyrý bólimi
Oqýshylarmen psıhologıalyq daıyndyq jasaý.
İİ Úı tapsyrmasyn tekserý.
1. Kún retin jazý.
2. Kórkem jazý. (S s árpin dápterlerińe)
Úlkenderge ár ýaqytta sálem berý kerek.
- Balalar ár istiń kóshbasshysy bolady. Olaı bolsa biz búgingi sabaǵymyzda kóp biletin kóshbasshymyzdy anyqtaıtyn bolamyz. Bul saıysta ozyp shyqqan oqýshy «Pán kóshbasshysy» atanady.
Oıyn bes aınalymnan turady.
1-shi aınalym - «Báıge»
2-shi aınalym – «Til óneri»
3-shi aınalym – «Jeti jumbaq»
4-shi aınalym – «Doda»
5-shi aınalym – «Jorǵa»
Bul oıynnyń shartyn ár aınalymnyń aldynda túsindirip otyrylady.
1-shi aınalym «Báıge». Úı tapsyrmasyn bekitý.
1. Sóz onyń quramy degenimiz ne?
2. Túbir men qosymsha degenimiz ne?
3. Jurnaq degenimiz ne?
4. Týyndy sóz qalaı jasalady?
İİİ Jańa sabaq. Pysyqtaý sabaǵy.
2-shi aınalym «Til óneri».
1-jattyǵý. Sózderdi oqyp, maǵynalaryndaǵy aıyrmashylyqtaryn salystyrý.
Taý –taýly, sypyr-sypyrǵysh, oıyn-oıynshyq, em-emhana, bil-bilgir.
Taý - túbir sóz. Taýly – túbir sózge jurnaq jalǵaný arqyly jasalǵan týyndy sóz.
(Ár sózdiń maǵynalaryna túsinik berý)
3-shi aınalym «Jeti jumbaq»
2-jattyǵý. Jumbaqty kóshirip jazyp, qaramen jazylǵan sózderdiń túbiri men jurnaqtaryn taýyp belgileý.
Jumbaqtyń sheshýin birinshi tapqan oqýshy oryndaıdy.
Jazdaı tynyǵady,
Qystaı zymyraıdy. (Shana)
Ústinde esigi,
Ózi oryndyq, ózi ústel,
Oqýshynyń besigi. (Parta)
Sergitý sáti.
4 –aınalym «Doda»
Oıyn: «Meniń ornym qaıda?»
3-jattyǵý. Sózderge –shy, -shi, -ly, -li, -dy, -di jurnaqtarynyń tıistisin jalǵap jazý.
Oqý, sýret, sý, paıda, jaýyn, kóńil.
İV Sabaqty qorytyndylaý.
5-shi aınalym «Jorǵa»
1. Kartochkamen jumys. Myna shema boıynsha túbir sóz tap.
... –dyq ...-tyq ...-lyq
...–lik ...-qysh ...-kish
2. Myna sózderden týyndy sóz jasa
jumys, eńbek, bas, oqý, bil, as
3. Túbir degen ne?
4. Qosymsha degen ne?
5. Jurnaq degenimiz ne?
6. Týyndy sóz qalaı jasalady?
7. Kitaphana sóziniń túbiri qalaı?
Shyǵarmashylyq jumys
Qar jaýady qalaı?
Kimder? júr shapalaqtap.
Balalar ne? kıedi.
Ne? betten súıedi.
V Sabaqty bekitý.
Sózdiń túbirine jalǵanǵanda, onyń maǵynasyn ózgertetin qosymshalardy jurnaq deımiz. Túbir sózge jurnaq qosylý arqyly jasalǵan sózdi týyndy sóz deımiz.
VI Sabaqty baǵalaý. Oqýshylar ózderiniń qoldaryndaǵy baǵalaý kartasyn kórsetedi. Árbir oryndalǵan tapsyrmalarǵa 5 upaıdan beriledi.
Báıge Til óneri Jeti jumbaq Doda Jorǵa Shyǵarmashylyq tapsyrma
Barlyǵyna qatysqan oqýshy qazaq tili páni kóshbasshysy bolady.
VII Úıge tapsyrma. «Jurnaq» qaıtalaý. 5-jattyǵý kóshirip jazý.
bastaýysh klass muǵalimi Majıtova Altyn
Qazaq tili
Sabaqtyń taqyryby: Jurnaq
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylarǵa túbir men qosymsha, sózdiń túbirine jalǵanǵanda, onyń maǵynasyn ózgertip, týyndy sóz jasaıtyn jurnaq týraly túsinik berý.
2. Oqýshylardyń oılaý qabiletterin, sózdik qorlaryn molaıtý, baılanystyryp sóıleýin, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý.
3. Uıymshyldyqqa, izdenimpazdyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Bilimderin tekserý
Sabaqtyń túri: Pysyqtaý sabaǵy
Sabaqtyń ádis-tásilderi: túsindirý, toptastyrý, aýyzsha, jazbasha jumystar, suraq-jaýap, oıyn.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, qıma qaǵazdar, tirek syzbalar.
Sabaqtyń barysy
İ Uıymdastyrý bólimi
Oqýshylarmen psıhologıalyq daıyndyq jasaý.
İİ Úı tapsyrmasyn tekserý.
1. Kún retin jazý.
2. Kórkem jazý. (S s árpin dápterlerińe)
Úlkenderge ár ýaqytta sálem berý kerek.
- Balalar ár istiń kóshbasshysy bolady. Olaı bolsa biz búgingi sabaǵymyzda kóp biletin kóshbasshymyzdy anyqtaıtyn bolamyz. Bul saıysta ozyp shyqqan oqýshy «Pán kóshbasshysy» atanady.
Oıyn bes aınalymnan turady.
1-shi aınalym - «Báıge»
2-shi aınalym – «Til óneri»
3-shi aınalym – «Jeti jumbaq»
4-shi aınalym – «Doda»
5-shi aınalym – «Jorǵa»
Bul oıynnyń shartyn ár aınalymnyń aldynda túsindirip otyrylady.
1-shi aınalym «Báıge». Úı tapsyrmasyn bekitý.
1. Sóz onyń quramy degenimiz ne?
2. Túbir men qosymsha degenimiz ne?
3. Jurnaq degenimiz ne?
4. Týyndy sóz qalaı jasalady?
İİİ Jańa sabaq. Pysyqtaý sabaǵy.
2-shi aınalym «Til óneri».
1-jattyǵý. Sózderdi oqyp, maǵynalaryndaǵy aıyrmashylyqtaryn salystyrý.
Taý –taýly, sypyr-sypyrǵysh, oıyn-oıynshyq, em-emhana, bil-bilgir.
Taý - túbir sóz. Taýly – túbir sózge jurnaq jalǵaný arqyly jasalǵan týyndy sóz.
(Ár sózdiń maǵynalaryna túsinik berý)
3-shi aınalym «Jeti jumbaq»
2-jattyǵý. Jumbaqty kóshirip jazyp, qaramen jazylǵan sózderdiń túbiri men jurnaqtaryn taýyp belgileý.
Jumbaqtyń sheshýin birinshi tapqan oqýshy oryndaıdy.
Jazdaı tynyǵady,
Qystaı zymyraıdy. (Shana)
Ústinde esigi,
Ózi oryndyq, ózi ústel,
Oqýshynyń besigi. (Parta)
Sergitý sáti.
4 –aınalym «Doda»
Oıyn: «Meniń ornym qaıda?»
3-jattyǵý. Sózderge –shy, -shi, -ly, -li, -dy, -di jurnaqtarynyń tıistisin jalǵap jazý.
Oqý, sýret, sý, paıda, jaýyn, kóńil.
İV Sabaqty qorytyndylaý.
5-shi aınalym «Jorǵa»
1. Kartochkamen jumys. Myna shema boıynsha túbir sóz tap.
... –dyq ...-tyq ...-lyq
...–lik ...-qysh ...-kish
2. Myna sózderden týyndy sóz jasa
jumys, eńbek, bas, oqý, bil, as
3. Túbir degen ne?
4. Qosymsha degen ne?
5. Jurnaq degenimiz ne?
6. Týyndy sóz qalaı jasalady?
7. Kitaphana sóziniń túbiri qalaı?
Shyǵarmashylyq jumys
Qar jaýady qalaı?
Kimder? júr shapalaqtap.
Balalar ne? kıedi.
Ne? betten súıedi.
V Sabaqty bekitý.
Sózdiń túbirine jalǵanǵanda, onyń maǵynasyn ózgertetin qosymshalardy jurnaq deımiz. Túbir sózge jurnaq qosylý arqyly jasalǵan sózdi týyndy sóz deımiz.
VI Sabaqty baǵalaý. Oqýshylar ózderiniń qoldaryndaǵy baǵalaý kartasyn kórsetedi. Árbir oryndalǵan tapsyrmalarǵa 5 upaıdan beriledi.
Báıge Til óneri Jeti jumbaq Doda Jorǵa Shyǵarmashylyq tapsyrma
Barlyǵyna qatysqan oqýshy qazaq tili páni kóshbasshysy bolady.
VII Úıge tapsyrma. «Jurnaq» qaıtalaý. 5-jattyǵý kóshirip jazý.
You Might Also Like
