InfoHub Logo

Baıandama
Taqyryby: «Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin deńgeılep oqytý tehnologıasy arqyly damytý joldary»
2012 - 2013 oqý jyly

Jospary
I. Kirispe
II. Negizgi bólim
2. 1. Jańa pedagogıkalyq tehnologıanyń ereksheligi men tıimdiligi
2. 2. Deńgeılep - saralap oqytý tehnologıasy
2. 3. Deńgeılep - saralap oqytý tehnologıasyn qoldana otyryp,
oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin damytýǵa
baǵyttalǵan is – tájirıbem
İİİ. Qorytyndy

İ. Kirispe sóz
Eldegi ekonomıkalyq hal - ahýal kúrdeliligine qaramastan balalarǵa bilim berýdi álemdik deńgeıge kóterý, olardy jalpy, orta bilim alýǵa, túgel qamtýǵa basty nazar aýdarý jolynda jasalǵan batyl qadamdar bolashaǵymyzdyń jarqyn, urpaǵymyzdyń bilimdi azamat bolýynyń basty sharty.
Qazaqstandyq demokratıalyq qoǵamnyń qurylýy jáne respýblıkasynyń álemdik bilim berý keńistigine enýi Otandyq bilim damýynyń strategıalyq jospardy ázirleýdi jáne soǵan oraı ulttyq bilim júıesiniń jetistikteri men bilim damýyndaǵy jalpy álemdik úrdisterdi eskeretin jańa úlgisine kóshýdi talap etedi.

Mektep – bul oqýshy tulǵasy men sanasynyń damýy qatar júretin, erekshe qundy, qaıtalanbas kezeńi. Mekteptegi muǵalim - ol balaǵa belgili bir bilim berip qana qoımaı, oqýshylardy shyǵarmashylyqqa baýlýǵa, onyń boıyndaǵy ár túrli qasıetterdi damytýǵa, ıaǵnı sóıleý, oqytý, qorshaǵan ortada durys kózqarasta bolý, jaǵdaılardy obektıvti túrde baǵalap, taldaý jasaýǵa úıretý, oıyn durys aıtýǵa, salystyra bilýge, dáleldeýge, sóıleý mádenıetine úıretedi.

Buryn muǵalim degenimiz - bul qolyna ýaqyt aralyǵyndaǵy baılanysty ustaǵan alyp, kirshiksiz balalyq álemindegi kúsh - qýat pen aqyldy, talantty ashqan Kolýmb, barlyq kúrdeli nárseni qarapaıym tilmen jetkize biletin Danagóı, jalyndy sózderi jastardy erlikke jeteleıtin Sheshen, dúnıeniń jandy sulýlyǵyn kórsetetin Sýretshi, jan dúnıeniń búkil bolmysyn kóre biletin adam.

Al qazirgi ýaqyt jańa tıptegi muǵalimniń – oqý prosesine qatysýshyny damytatyn, daryndylyq pen shyǵarmashylyqty damytýdyń tehnologıalaryn meńgergen, ádiskerlik mádenıetke ıe maman retinde jańa formasıa muǵaliminiń paıda bolýyn talap etedi. Jańa formasıa muǵalimi bilim berýdiń jańa paradıgmalaryn kórsetetin jańa kásibı oılaý júıesi men sanany meńgerýi kerek. Jańa formasıa muǵalimi degenimiz - ol kásibı jáne tulǵalyq mánge ıe qasıeti bar maman.
Elbasy N. Á. Nazarbaev «Jańa formasıa pedagogy áleýmettik turǵydan eseıgen, pedagogıka quraldaryn sheber meńgergen, ózin - ózi árdaıym jetildirýge umytylatyn shyǵarmashyl tulǵa» dep anyqtama berdi.

Osyǵan oraı, Qazaqstannyń qoǵamdyq - saıası ómirindegi bolǵan ózgerister oqytý, tárbıeleý isine de jańalyqtar engizýde. Qazirgi damý kezeńi bilim berý júıesiniń aldyna oqytý úrdisin tehnologıalandyrý máselesin qoıyp otyr. Sondyqtan oqytýdyń ártúrli tehnologıalary zerttelip, jańashyl pedagogtardyń is - tájirıbesi mektep ómirine enýde. Engizilgen jańa tehnologıalar oqýshylardyń ómir súrýge áser etýshi qabiletterin damytý úshin árbir ustaz oqý - tárbıe jumysyna shyǵarmashylyqpen qarap, jańa zaman talabyna saı, oqýshyny ozyq, ulttyq dástúr rýhynda tárbıelep, sabaqty túrlendirip oqytýdyń túrli ádis - tásilderin qoldanǵanda, jaqsy nátıjege jeterimiz sózsiz.
Oqýshy shyǵarmashylyǵy praktıkalyq áreketter, izdenimpazdylyq arqyly damıdy. Shyǵarmashylyqqa úıretetin sabaqtar – jańa tehnologıalardy qoldaný bolyp tabylady. Mundaı sabaqtarda oqýshyǵa erekshe ahýal, muǵalim men oqýshy arasynda yntymaqtastyq qatynas saqtalady. Muǵalim baqylaýshy emes, baǵalaýshy emes, tanymdyq is - áreketin uıymdastyratyn shyǵarmashylyq isterdiń uıytqysy. Tek osyndaı oqytý ǵana oqýshy ıntellektisiniń kózin ashyp, shyǵarmashylyǵyn damytady.

2. 1. Jańa pedagogıkalyq tehnologıanyń ereksheligi men tıimdiligi
Mektep ómirine enip otyrǵan jańa tehnologıalardyń ereksheligi ósip kele jatqan jeke tulǵany jan - jaqty damytý. Inovasıalyq bilimdi damytý, ózgeris engizý, jańa ıdeıalarmen jańalyqtardy ómirge ákelý. Burynǵy oqýshy tek tyńdaýshy, oryndaýshy bolyp kelse, al qazirgi bilim izdeıtin jeke tulǵa ekendigine erekshe mán beremiz.