InfoHub Logo

Astana gýmanıtarlyq kolejiniń
ınformatıka páni muǵalimi
Mýhamedıeva Shaınur Qalenqyzy

Kolejde beriletin bilim mazmuny tárbıeleý men sezimdi damytýdyń barlyq órisin eskere otyryp, oqytýdaǵy negizgi salmaqty oqýshylardyń shyǵarmashylyq oılaýy men eńbektenýi maqsatyna aýdarmaq.
Shyǵarmashylyq sóziniń tórkini - «shyǵarý»,«izdený», «oılap tabý» degenge kelip saıady. Demek, buryn tájirıbede bolmaǵan jańa nárse oılap tabý, jetistikke qol jetkizý degen sóz.

Úlken ensıklopedıalyq sózdikte «Shyǵarmashylyq degen qaıtalanbaıtyn tarıhı qoǵamdyq máni bar, joǵary saladaǵy jańalyq ashatyn is-áreket»,- dep tujyrymdalady.L.S.Vygotskıı «Shyǵarmashylyq» dep janalyq oılap tabatyn is – áreketti ataǵan. Al shyǵarmashylyq máselesin tereń zerttegen Ia.N. Ponamarev ony «damý» uǵymymen qatar qoıady. Óıtkeni árbir jańalyq , ásirese, ıntellektýaldyq turǵydan, balany jaqsy tehnıkalyq sanaǵa kóteredi.

İzdenimpazdyq – shyǵarmashylyqqa aparatyn birden–bir jol. Shyǵarmashylyq tulǵa qalyptastyrý úshin oqýshynyń ózin–ózi tanýyna ózindik «menin» qalyptastyrýǵa, sol «mennen» shyǵarmashylyq tulǵaǵa jetýine yqpal jasaý ár muǵalimniń mindeti.
Informatıka sabaǵynda oqýshylardyń bilim deńgeılerin shyǵarmashylyq deńgeıge deıin jetkizý maqsatyndaǵy is–áreketterdiń biri – shyǵarmashylyq tapsyrmalar bolyp tabylady.

Shyǵarmashylyq tapsyrmalardyń ózin stýdentterdiń qabiletine, pánge degen súıispenshiligine baılanysty oqýǵa qoıylatyn talaptaryn basshylyqqa ala otyryp, júrgizgen jón. Ol úshin ony túrlendire ári oryndaýǵa jeńil etip bergen tıimdi bolmaq. Bir sabaqtyń ózinde birneshe tapsyrma usynyp, tańdap oryndaýdy balanyń óz qalaýyna qaldyrý kerek. Óte jemisti tásilderdiń biri – tapsyrmalardy júıege bólip, oqýshynyń bilimine, qabiletine baılanysty usynýǵa bolady.

Oqýshylarǵa qoıylatyn talap:
 Aldyna maqsat qoıa bilý jáne jetýge umtylý;
 Qorytyndy jasap otyrý.
 Qosymsha materıaldar tabý, izdený.
 Ózin - ózi taldaýdy, ózin - ózi baǵalaı bilýdi meńgerý;

Oqýshynyń bolashaqta mamandyq tańdaý, ıaǵnı kásibı taǵdyry tek qana jaqsy muǵalimge baılanysty. Bul maqsatta jańashyl pedagogterdiń ınovasıalyq tájirıbesin shyǵarmashylyq yntamen meńgerý jáne paıdalaný qajet. Jańashyl pedagogter oqýshynyń jeke tulǵalyq abroıyn barynsha qurmetteýge, onyń shyǵarmashylyq qabiletteri men beıimdilikterin, ózdigimen oılaý qabiletin damytýǵa, jaǵymdy emosıonaldyq pedagogıkalyq úrdisti qalyptastyrý.

Uly oıshyl Plýtarh kezinde bylaı depti: “…Kóptegen tabıǵı talant darynsyz ustazdardyń kesirinen joıylyp ketedi. Olar darynnyń tabıǵı qubylysyna tereń boılaı almaı, tupardy esekke aınaldyryp qurtyp tynady”. Mine, ustaz osyndaı keleńsizdikke jol bermeýi kerek.

Jańashyl pedagogtardyń tájirıbesi myna erejelerge negizdeledi:

 Oqytýdy muǵalim men oqýshynyń ózara shyǵarmashylyq qarym-qatynasy retinde qabyldaý.
 Kúrdeli maqsat ıdeıasy (oqýshynyń aldyna barynsha kúrdeli maqsat qoıylyp, ony oryndaı alatyndyǵyna senimin nyǵaıtý);
 Ózindik taldaý (oqýshylardyń jumys nátıjelerin jeke jáne ujymdyq taldaý);
 Erikti tańdaý (muǵalimniń oqý materıalynyń jaqsy meńgerilýi maqsatynda sabaq ýaqytyn óz betinshe paıdalanýy);
 Oqýshylardyń ózin-ózi shyǵarmashylyq basqarýy;
 Tárbıege jeke tulǵa turǵysynan qaraý;
 Ata-analarmen yntymaqtastyq qurý;
Sonymen, osy qasıetter tolyq bolǵan jaǵdaıda ǵana tulǵany damytýda izgilik jáne shyǵarmashylyq kózqarasqa negizdelgen ádister men júıesin quraıdy.
Muǵalimniń bilimine qoıylatyn talaptar:

 Óziniń sabaq beretin pánin memlekettik standart deńgeıinen joǵary deńgeıde bilý;
 Qazirgi zamanǵa saı oqytýdyń jańa tehnologıalaryn bilý;
 Bilim berý, tárbıeleý úrdisinde úlgirimge ǵana kóńil bólmeı onyń basqa da kórsetkishterimen baılanysyna da kóńil bólý;
 Oqýshylardyń qabletteriniń ereksheligin eskere otyryp, olarǵa shyǵarmashylyqpen jumys jasaıtyn tapsyrmalar daıyndaı bilýi.

Kóbinese “daryndy oqýshy – bul jaqsy oqıtyn oqýshy” degen pikir qalyptasqan. Belgili aǵylshyn psıhologi P.Torranstyń zertteýleri bul pikirdiń muǵalimder arasynda jıi kezdesetinin anyqtady. Olarǵa oqýda qıynshylyq týǵyzbaıtyn, tártipti, uıymshyl, bilimdi, turaqty, uǵymtal, óz oıyn naqty jáne túsinikti jetkize alatyn oqýshylar kóbirek unaıdy. Al qısynsyz suraq qoıatyn, óz jumysymen ǵana aınalysatyn, táýelsiz, kóbine túsinispeýshilik týǵyzatyn, qıalı, ár nársege kózqarasy bólek oqýshylar unamaıdy. P.Torranstyń zertteýleri naq osy qasıetter oqýshynyń shyǵarmashylyq daryndylyǵyn kórsetetin jáne onyń nashar oqıtyn oqýshylardyń arasynda da az emes ekendigin aıqyndaǵan. Sondyqtan muǵalimder osy zertteýlerdiń nátıjesin este ustaǵany jón.

Informatıka sabaǵynda qabletti oqýshylarmen jumys isteýdiń negizgi maqsaty- olardyń shyǵarmashylyq jumysta óziniń qabiletin iske asyrýǵa daıyndyǵyn qalyptastyrý. Al maqsatqa jetý oqý baǵdarlamasyn tereńdetip oqytý jáne oqýshynyń tanymdyq belsendiligin damytý arqyly júzege asady.
Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin arttyryp, yntalandyrý úshin sabaqtardy mynadaı joldarmen ótkizýge bolady:

1. Sabaqta keń kólemde kórneki quraldardy paıdalaný;
2. Sabaqty túrlendirip ótkizý;
3. Sabaqta oqýshylar ózderi jasaǵan sýretter, sqemalardy paıdalaný;
4. Tehnıkalyq quraldardy tıimdi qoldaný;
5. Sabaqqa qatysty beınetaspalardy, fılmderdi kórsetý.

Qoryta kelgende, O.Balzaktyń “udaı eńbek etý - ónerdiń de, ómirdiń de zańy” degenindeı, oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabileti men belsendiligin arttyrýda muǵalimge únemi izdenýge, turaqty eńbek etýdi mindetteıdi. Sondyqtan, bilim sapasyn arttyrý, oqýshylardyń bilimine, oılaý qabiletine saı deńgeılep oqytý, ǵylymı - izdenis qabiletterin qalyptastyryp, bizge oı órisi joǵary damyǵan, zerdeli, jan-jaqty parasatty urpaq kerek ekenin bir sátte esten shyǵarmaǵanymyz jón.
Qoryta aıtqanda, istelgen jumystardyń nátıjeleri neden kórinedi:

1. Oqýshylardyń bilim kórsetkishteriniń artýy;
2. Qoǵamdyq jumysqa belsendiliktiń artýy, úıirme, synyptan tys sharalar, ár túrli saıystar t.b.;
3. Ótkizilgen sharalardyń sapasynyń jaqsarýy.
Ótken ǵasyrda Júsipbek Aımaýytov: «Sabaq berý – úırenshikti jaı ǵana sheberlik emes, ol – jańadan jańany tabatyn óner» degen eken. Osy maqsatpen oqýshynyń shyǵarmashylyq qasıetin damytý - basty qaǵıdam. Oqýshy tulǵasynyń damýyna, qabiletiniń artýyna jańa tehnologıalardyń erekshe yqpal etetini sózsiz jáne árbir ádis tásildiń ustazdar úshin mańyzy óte zor.