- 13 qaz. 2021 00:00
- 287
Orman jándikteri
Buzaýbas — qara shegirtkege jaqyn, uzyn murtshaly tikqanatty jándikter qataryna jatady. Bul iri jándiktiń aldyńǵy aıaqtary jaqsy jetilgen, qazýǵa jaqsy beıimdelgen, sondyqtan latynsha aty “shegirtke-kórtyshqan” dep atalady. Denesi qońyr tústi, uzyndyǵy 3,5-5 sm, denesi qalyń usaq jyltyraǵan túkteriniń arqasynda jibek tárizdi jyltyraıdy. Ylǵaldy topyraqtarda, kóbine ózen ańǵarlarynda tirshilik etedi. Ósimdiktiń tamyrlarymen, jaýyn qurttarymen jáne jándikter dernásilderimen qorektenedi. Kóbeıý kezinde jabaıy jáne mádenı ósimdikterdiń tamyrynda 5-10 sm tereńdikte shar tárizdi uıa jasaıdy (jatatyn bólmesi). Jaz ortasynda bir jatyn bólmesinde 600 jumyrtqalary nemese dernásilderi bolady. Mádenı ósimdikterdiń tamyrlaryn zaqymdap, baý-baqshalarǵa zıanyn tıgizedi.
Súgen qońyzy nemese qaıaz (otyn kesetin) qońyzdar tuqymdasyna jatady. Óz denesinen birneshe ese uzyn kópbýnaqtardan turatyn murttary bolady. Olardyń atalýy kóbinese mekendeıtin (qaraǵaı, kókterek) ortasyna baılanysty bolady. Qońyzdyń kóbi aǵashtardyń bir túrinde mekendeıdi. Urǵashylary jumyrtqalaryn aǵash qabyǵynyń jaryqtaryna salady, keıin olardan dernásilder (lıchınka) damyp jetiledi. Kúshti kemirgish aýyz apparattary bar jumsaq dernásilder aǵash súreginde bir ǵana jyl tirshilik etpeıdi, olar aǵashtardy kemirip, ósip turǵan aǵashty ǵana emes, sonymen qatar zaqymdanǵan aǵashtardan jasalǵan jabdyqtardy jáne aǵash qurylystaryn tolyq jaramsyzdandyrady.
Jaýyn kurty nemese shylaýshyn — býyltyq qurttar tıpiniń ókili. 200-deı jaqyn túrdiń jalpy aty, biraq osylaı atalatyn jeke túr de bar. İri qurt, uzyndyǵy 30 sm, jýandyǵy 1 sm eki metr tereńdikke deıin jer qazyp, inde tirshilik etedi. Jyly ári ylǵaldy aýa raıynda quıryǵymen inge jabysyp, syrtqa shyǵady, qaýip tónse, ishke kirip kete qoıady. Jartylaı shirigen shóp, túsken japyraqtardy topyraqpen qosyp qorektenedi. Qurttyń isheginde osynyń bári aralasyp, osy qaldyqtyń bári qunarly qarashirikke aınalady. Árbir qurt táýligine isheginen óz denesiniń salmaǵyna sáıkes topyraqty ótkizedi. Jaýyn qurty jer betiniń kóptegen jerlerinde negizgi topyraq túzýshi omyrtqasyz bolyp tabylady. Jaýynnan keıin jer betinde kóp kezdesetin bolǵandyqtan, “jaýyn qurty” dep atalady.
Oqýǵa keńes beremiz:
Gessen shybyny
Kóbelekter jaıly birneshe derek
Juldyzqurttardyń sulý kórinisi