InfoHub Logo

ORMAN — jer  betindegi tabıǵı qordyń, onyń ishinde ósimdikter jamylǵysynyń basty bir tıpi. Ormanda aǵash, buta, shóptesin ósimdikter, múk, qyna, t.b. ósedi. Orman qorlary búkil bıosferadaǵy tirshilik úshin, onyń ishinde adamzat qoǵamy úshin asa mańyzdy. Tıimdi paıdalanǵan jaǵdaıda óz-ózinen qaıta qalpyna kelip turatyn taýsylmaıtyn tabıǵı qor. Orman aǵashtarynan úıler, turmysqa qajetti zattar, qaǵaz, t.b. alynady; ormandaǵy aǵashtardyń arasynda jıdekter men sańyraýqulaqtar ósip, ónim beredi. Ormandy aımaqtardy panalap, qorekterin sodan tabatyn jan-janýarlar men jándikter kóp.

Orman topyraqtyń qurylysyna, sý almasýyna, onda organıkalyq jáne mıneraldyq zattardyń jınalýyna áser etedi. Orman topyraǵynda ylǵal jetkilikti, sondyqtan onyń quramynda shirindi kóp. Ormandy jerdiń topyraǵy qyshqyl, mundaı topyraqta ósimdik tamyry tereń boılap, mıneral zattardy mol alady, sýdy kóp býlandyryp, ondaǵy janýarlar men ósimdikterge qolaıly mıkroklımat jasaıdy. Orman aǵashtary, onyń ishinde máńgi jasyl, qylqan japyraqty aǵashtar óz japyraqtary arqyly ózderi ósken qorshaǵan ortaǵa zıandy aýrý qozdyrǵysh bakterıalardy óltiretin, hosh ıisti zattar (fıtonsıd) shyǵarady. Sondyqtan da, qylqan japyraqty ormandy aımaqtarda kópshilik demalyp, tynyǵatyn kýrort-sanatorııler ornalastyrylady. Qazirgi kezde dúnıe júzinde orman aým. 3 mlrd. ga-dan astam, ıaǵnı dúnıe júziniń 27-28%-yn orman alyp jatyr.

Ókinishke oraı, adamzat qoǵamy óz tarıhynda búkil ormannyń 2/3 bóligin joıǵan, sonymen buryn jer betiniń 75%-n alyp jatqan ormandardyń kólemi kóp kemigen. Álemdegi ormandar negizinen 5 beldemde ósedi. Jalpy ormannyń taralýyndaǵy zańdylyq salqyn aımaqtarda qylqan japyraqty, qońyrjaı aımaqtarda qylqan japyraqty jáne maıda japyraqty ormandar aralas, al jyly aımaqtarda negizinen iri japyraqty ormandar ósedi. Jer sharyndaǵy memleketterdiń tabıǵı-klımattyq jaǵdaılaryna sáıkes ár memlekettegi ormandardyń kólemi men túrleri árqalaı. Aýmaǵynyń keńdigine qaramastan qazaq jerinde ormandy jerler kóp emes. Onyń basty sebebi jerimizdiń negizgi bóligi qurǵaq, jartylaı shól, shóldi aımaqtarda ornalasqandyǵy. Respýblıka aýmaǵyndaǵy orman jáne butalar alyp jatqan aýmaq 23,6 mln. ga, bul Qazaqstan jeriniń 4,6%-y ǵana. Al naǵyz orman 1,2% nemese 11,5 mln. ga. Orman aǵashtary respýblıkada Solt. Qazaqstannyń ormandy-dala beldeminde jáne dala beldeminiń qosymsha ylǵal alatyn oıpańdy jerlerinde ósse, ońt. pen ońt.-shyǵystaǵy Qalba jotasy, Altaı-Saýyr, Solt. Tán-SHan jáne Batys Tán-SHan taýlarynyń ylǵal mol túsetin ortasha bıik beldeýlerinde ósedi. Qazaqstannyń soltústigindegi shoq-shoq bolyp ósetin qaıyńdy ormandy ońtústúkke qaraı dalaly alaptardaǵy birshama jerlerde ósken qaraǵaıly ormandar aýystyrady.

Altaı-Saýyr taýlarynyń teńiz deńgeıinen 500-2500 m bıiktik aralyǵynda qylqan japyraqty qaraǵaı, maıqaraǵaı, shyrsha, balqaraǵaı, samyrsyn sıaqty baǵaly aǵashtar ósedi. Al Solt. Tán-SHan taýly alabynyń tóm. beldeýinde (600-1700 m) kóbine túrli butalar men jalpaq japyraqty aǵashtar ósedi. Olardyń basym bóligin alma, órik, jańǵaq, qaraqat tárizdi jemis-jıdekti aǵashtar quraıdy. Bıikt. 1500- 3000 m beldeýlerde negizinen qylqan japyraqty aǵashtar ósedi. Olardyń negizgisi — jasy  300 jylǵa deıin, bıikt. 40-50 m-ge, al jýand. 2 m-ge jetetin Tán-SHan shyrshasy. Batys Tán-SHan alabynda — Talas Alataýy, Qarataý men Ógem jotalarynda negizinen jerge tóselip ósetin qylqan japyraqty arsha aǵashy, al butalardan — basqa  jerlerde kezdespeıtin alsha, piste, dolana, taýdyń ortańǵy jáne tóm. beldeýlerinde alma, grek jańǵaǵy, almurt, úıeńki, órik aǵashtary ósedi. Aýmaǵy jaǵynan Qazaqstan ormandarynyń jartysyna jýyǵyn (49,7% nemese 6,14 mln. ga) shóldi aımaqtardaǵy sekseýildi ormandar alyp jatyr. Sekseýildiń Qazaqstanda 2 túri (qara sekseýil men aq sekseýil) ósedi. Qara sekseýil búkil Betpaqdalanyń batysynda, Sarysý ózeni boıynyń ortasynda, İle ózeni saǵasynyń oń jaǵalaýynda jáne Shý ózeni men Moıynqumnyń aralyǵynda taralǵan. Aq sekseýildi ormandy alqaptar Qaraqumda, Moıynqumda, Balqash tóńiregi men Qyzylqumda ósedi. Sekseýildi ormannyń qumdy alqaptardyń jyljýyn toqtatýda mańyzy zor jáne qoı, túıe úshin qysy-jazy jaqsy jaıylym. Sekseýilden basqa Qazaqstannyń shóldi aımaqtaryn kesip ótetin Syrdarıa, Shý, İle, t.b. ózenderdiń boıynda túrli aǵash, butalar (terek, tobylǵy, jyńǵyl, sheten, emen, shegirshin, tal, t.b.) ósetin toǵaıly ormandar kezdesedi. Olar jyl boıy sýmen jaqsy qamtamasyz etiletindikten, shól ishindegi kóleńkeli, sýy mol tamasha demalys oryndary bolyp sanalady. Qazaqstanda orman aǵashtaryn tıimdi paıdalaný, t.b. máselelerimen Kókshetaý qalasynda ornalasqan Qazaq orman sharýashylyq jáne agroormanmelıorasıa ǵylymı-zertteý ınstıtýty aınalysady.

Oqýǵa keńes beremiz:

Qazaqstannyń taýlary

Qasqasý - Ońtústik jeruıyǵy

Qazaqstannyń toǵaıly ormandary

Qazaqstannyń tańǵajaıyp jerleri

Qazaqstannyń kóz toımas kórikti jerleri

---