- 05 naý. 2024 04:18
- 227
Ósimdikterdi qalaı qorǵaý kerek?
Sabaq taqyryby: Ósimdikterdi qalaı qorǵaý kerek? (4 synyp)
Sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary: 4. 2. 1. 6 ósimdikterdi qorǵaý joldaryn usyný.
Tildik maqsat: Suraqtar, maǵynasy qıyn sózder
Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq, tabıǵattyń muny aıtýǵa tili joq.
Baǵalaý krıterııleri: Qyzyl kitap týraly túsinik alady.
Ósimdik pen adam arasyndaǵy baılanysty anyqtaıdy.
Ósimdikterdiń alýan túrliligi jóninde bilim jınaqtaıdy.
Ósimdikterdiń tabıǵattaǵy ornyn anyqtap, mańyzyn uǵynady.
Qundylyqtardy darytý: Tabıǵatty aıalaýǵa tárbıeleý, Topta birin - biri tińdaý, qurmetteýge tárbıeleý.
Pánaralyq baılanystar: Ádebıettik oqý, ózbek tili
Sabaqtyń basy:
İ. Uıymdastyrýshylyq kezeń
İİ. Psıhologıalyq daıarlyq
Mynaý meniń júregim
Bári osydan bastalǵan
Mynaý basym aqyldy,
Bárin osy basqarǵan
Mynaý menińoń qolym
Mynaý meniń sol qolym
Barlyq isti atqarǵan
(Oqýshylar júrekshe jasaıdy, bastaryn kórsetedi, aldymen oń qolyn, sodan keıin sol qolyn kórsetip, óleń shýmaqtaryna sáıkesqozǵalys jasaıdy)
Oqýshylar 3 topqa bólinedi. Ár top óz top basshylaryn saılaıdy.
I top« Báısheshek»
II top « Lalagúl»
III top «Qyzǵaldaq»
«Ia nemese «Joq» ádisi
- Ósimdik tiri aǵza emes /joq/
- Ósimdikke jylý kerek emes /joq/
- Adamdardyń tabıǵatsyz kúni joq /ıa/
- Ósimdikteraýamentynysalady /ıa/
- Qystajapyraqtarsarǵaıypjergetúsedi/joq/
- Jazdaósimdikterósýintoqtatady/joq/
- Kúzdeósimdikterpisipjetiledi/ıa/
- Kóktemdeósimdikterkóktepshyǵady /ıa/
- Bólmedeaǵashósedi/joq/
- Ósimdikkekútimkerek /ıa/
- Ósimdikterdiqoryqtardaqorǵaıdy /ıa/
Oqýshylartıistijaýaptaryn«ıa» nemese «joq» sóziarqylyberedi
Oqýlyqtan Ósimdikter álemi jáne adamdardyń ósimdikterdi óz paıdasyna jaratyý taqyrybyn oqytyp, suraq - jaýap uıymdastyramyn.
Quptaýsózderi
Sabaqtyń ortasy
Qyzyl kitap týraly málimet berý
Muqabasy qyzyl tústi
- Qazaqstan Respýblıkasynyń qyzyl kitaby 1978 jyly shyǵaryla bastaǵan.
Qyzyl kitaptyń betteriniń tústerine toqtalyp ketý
- Qyzyl tús qaýip, saqtanýdyń belgisi.
- Qyzyl kitap ne úshin kerek dep oılaısyń? (Oqýshylardyń jaýaby tyńdalady).
- Qyzyl kitap – qaýiptiń dabyly jáne tiri tabıǵatty saqtaý úshin kúrestiń nyshany.
«Qyzyl kitap» degen sóz tirkesi ǵylymǵa 1966 jyldan bastap endi. Osyndaǵy «qyzyl» degen sóz «qaýip tónip tur» degen adamzat balasyna eskertý uǵymyn bildiredi. «Qyzyl kitaptarǵa» jer betinde joıylyp ketý qaýpi tóngen jáne sırek kezdesetin ósimdikter men janýarlardyń túrleri tirkelip, ondaı túrlerdi saqtap qalýdyń jáne qorǵaýdyń qajettigi erekshe atap kórsetiledi. Árbir «Qyzyl kitap» shyǵarylý dárejesine sáıkes eń qajetti memlekettik qujat bolyp sanalady.
Ósimdikterdi qalaı qorǵaý kerek? júkteý
Sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary: 4. 2. 1. 6 ósimdikterdi qorǵaý joldaryn usyný.
Tildik maqsat: Suraqtar, maǵynasy qıyn sózder
Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq, tabıǵattyń muny aıtýǵa tili joq.
Baǵalaý krıterııleri: Qyzyl kitap týraly túsinik alady.
Ósimdik pen adam arasyndaǵy baılanysty anyqtaıdy.
Ósimdikterdiń alýan túrliligi jóninde bilim jınaqtaıdy.
Ósimdikterdiń tabıǵattaǵy ornyn anyqtap, mańyzyn uǵynady.
Qundylyqtardy darytý: Tabıǵatty aıalaýǵa tárbıeleý, Topta birin - biri tińdaý, qurmetteýge tárbıeleý.
Pánaralyq baılanystar: Ádebıettik oqý, ózbek tili
Sabaqtyń basy:
İ. Uıymdastyrýshylyq kezeń
İİ. Psıhologıalyq daıarlyq
Mynaý meniń júregim
Bári osydan bastalǵan
Mynaý basym aqyldy,
Bárin osy basqarǵan
Mynaý menińoń qolym
Mynaý meniń sol qolym
Barlyq isti atqarǵan
(Oqýshylar júrekshe jasaıdy, bastaryn kórsetedi, aldymen oń qolyn, sodan keıin sol qolyn kórsetip, óleń shýmaqtaryna sáıkesqozǵalys jasaıdy)
Oqýshylar 3 topqa bólinedi. Ár top óz top basshylaryn saılaıdy.
I top« Báısheshek»
II top « Lalagúl»
III top «Qyzǵaldaq»
«Ia nemese «Joq» ádisi
- Ósimdik tiri aǵza emes /joq/
- Ósimdikke jylý kerek emes /joq/
- Adamdardyń tabıǵatsyz kúni joq /ıa/
- Ósimdikteraýamentynysalady /ıa/
- Qystajapyraqtarsarǵaıypjergetúsedi/joq/
- Jazdaósimdikterósýintoqtatady/joq/
- Kúzdeósimdikterpisipjetiledi/ıa/
- Kóktemdeósimdikterkóktepshyǵady /ıa/
- Bólmedeaǵashósedi/joq/
- Ósimdikkekútimkerek /ıa/
- Ósimdikterdiqoryqtardaqorǵaıdy /ıa/
Oqýshylartıistijaýaptaryn«ıa» nemese «joq» sóziarqylyberedi
Oqýlyqtan Ósimdikter álemi jáne adamdardyń ósimdikterdi óz paıdasyna jaratyý taqyrybyn oqytyp, suraq - jaýap uıymdastyramyn.
Quptaýsózderi
Sabaqtyń ortasy
Qyzyl kitap týraly málimet berý
Muqabasy qyzyl tústi
- Qazaqstan Respýblıkasynyń qyzyl kitaby 1978 jyly shyǵaryla bastaǵan.
Qyzyl kitaptyń betteriniń tústerine toqtalyp ketý
- Qyzyl tús qaýip, saqtanýdyń belgisi.
- Qyzyl kitap ne úshin kerek dep oılaısyń? (Oqýshylardyń jaýaby tyńdalady).
- Qyzyl kitap – qaýiptiń dabyly jáne tiri tabıǵatty saqtaý úshin kúrestiń nyshany.
«Qyzyl kitap» degen sóz tirkesi ǵylymǵa 1966 jyldan bastap endi. Osyndaǵy «qyzyl» degen sóz «qaýip tónip tur» degen adamzat balasyna eskertý uǵymyn bildiredi. «Qyzyl kitaptarǵa» jer betinde joıylyp ketý qaýpi tóngen jáne sırek kezdesetin ósimdikter men janýarlardyń túrleri tirkelip, ondaı túrlerdi saqtap qalýdyń jáne qorǵaýdyń qajettigi erekshe atap kórsetiledi. Árbir «Qyzyl kitap» shyǵarylý dárejesine sáıkes eń qajetti memlekettik qujat bolyp sanalady.
Ósimdikterdi qalaı qorǵaý kerek? júkteý