InfoHub Logo

Qazaqstan Respýblıkasynyń "Bilim týraly" zańynda: "Qosymsha bilim berýdiń bilim beretin oqý baǵdarlamalary bilim alýshylardyń ózin-ózi basqarýyn, shyǵarmashylyǵyn damytý, olardyń qabiletterin iske asyrý, qoǵam ómirine beıimdelýi, azamattyq sana-sezimin, jalpy mádenıetin, salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý, bos ýaqytyn mazmundy uıymdastyrý úshin jaǵdaılar jasaýdy kózdeıdi" - dep kórsetilgen. Balalarǵa qosymsha bilim berý - bilim alýshylardyń bilim alý qajettilikterin jan-jaqty qanaǵattandyrý maqsatynda júzege asyrylatyn tárbıeleý men oqytý úrdisi, úzdiksiz bilim berý júıesiniń ajyramas bóligi. Jas býynǵa qosymsha bilim berý júıesi salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý, jeke tulǵany ózdiginen damytý, shyǵarmashyl, daryndy balalardy anyqtaý, olarǵa qoldaý kórsetý jáne qabilettilikterin damytý, óskeleń urpaq tárbıesine jáne olardyń daryndylyǵyn damytýǵa, balalardyń quqyqtaryn qorǵaýǵa nazar aýdarýdy kúsheıtýge baǵyttalǵan. Tárbıe prosesin uıymdastyrýda úıirme jumystarynyń alatyn orny erekshe. Stýdentter men jasóspirimderdiń úıirmeleriniń eń keń taraǵan túrleri olar: estetıkalyq baǵyttaǵy úıirmeler: mýzykalyq (án, vokal), horeografıalyq (bı). Jastardy ónerge, mádenıetke qushtarlyǵyn damytý men tárbıeleý, ýaqytyn tıimdi paıdalanýdy uıymdastyrý maqsatynda Taldyqorǵan gýmanıtarlyq-tehnıkalyq kolejinde stýdentterge arnalǵan shyǵarmashylyq vokal úıirmesi, «Erkenaz» bı úıirmesi jumys isteıdi. Ár úıirmeniń jumys jasaý kestesi bekitilgen jospar boıynsha júrgiziledi. Men ózim «Ásem áýen» vokal úıirmesin jáne «Erkenaz» bı úıirmesin basqaramyn. «Qulaqtan kirip boıdy alar, ásem án men tátti kúı, kóńilge túrli oı salar, ándi súıseń menshe súı» - dep, Abaı atamyz jyrlaǵandaı, án dese ishken asyn jerge qoıar óner súıetin halqymyzdyń óneriniń bir qyry - án óneri.Án aıtý úshin úlken daryndylyq qajet. Úıirmede mýzykany estý jáne baýlý qabiletin teorıa jáne praktıka júzinde iske asyrýdamyn. Án tańdaýda ár balanyń daýys ereksheligine asa zor mán beremin. Stýdentterge vokal ónerimen qatar, hormen, jeke dýetpen án aıtýdy da qolǵa alyp úıretýdemin.Úıirme qatysýshylary ónerlerin shyńdaý arqyly tek án aıtýǵa ǵana emes, kásibı sahnalyq mádenıetke de úırenýde. Úıirmede Roza Rymbaeva, Naǵıma Esqalıeva, Maqpal Júnisova, Altynaı Jorabaeva syndy ataqty halyq ánshileriniń ánderi, sonymen qatar qazirgi zamanǵy úlgidegi ánder, retro jáne qazaqtyń halyq ánderi qamtylǵan. Stýdentterimiz jyl saıynǵy uıymdastyrylatyn qalalyq baıqaýlarǵa qatysyp júldeli oryndarǵa ıe bolyp júr. Vokal úıirmesine qatysatyn stýdentter kolejishilik is-sharalarǵa belsene aralasyp, óz ónerlerin kórsetip úlken iltıpatqa bólenip júr. Atap aıtsaq: Berdiqoja İńkár, Zahanov Aıbar, Hasanov Mıras, Sadýaqasova Zarına, Jýrýmbaeva Quralaı, Qasym Qasıet t.b. Berdiqoja İńkár Taldyqorǵan qalasynyń ákiminiń júldesi úshin uıymdastyrylǵan «Taldyqorǵan shuǵylasy» án baıqaýynyń İİİ dárejeli dıplomyna ıe bolsa, Hasanov Mıras qala oqý oryndary arasyndaǵy  ótken patrıottyq ánder jáne áskerı patrıottyq ánder baıqaýynda bas júldeleri jeńip aldy.Úıirme jumysynyń is-tájirıbesine kóńil aýdarar bolsaq, balanyń shyǵarmashylyq kezeńderindegi tanymdyq múddesiniń damýy óz shyǵarmashylyǵyn shyńdaýǵa, qabilettiligin arttyrýǵa zor múmkindik beredi. Munyń ózi túptep kelgende baladan shydamdylyq pen tózimdilikti qajet etip, aldyna qoıǵan maqsatyna jetýge talpynýǵa, sheberlikke, eńbek súıgishtikke tárbıeleıdi. Stýdentterdiń bir-birine degen durys qarym-qatynasyn, ónerge degen sanaly kózqarasyn qalyptastyrady. Stýdentterdiń úıirmege degen yqylasyn arttyra otyryp, ultymyzdyń oı-parasatyn nyǵaıtý maqsatynda úıirmelerge qamtýmen qatar jasóspirimderdiń ishinen daryndy balalardy anyqtap, olardyń qabiletin damytýǵa jan-jaqty estetıkalyq tárbıe berip, sulýlyqqa, tazalyqqa úıretýde úıirmeniń qyzmeti asa mańyzdy. 

Úıirme jumystarynyń baǵdarlamalary negizinen alǵanda stýdentterdiń yntalary men talap-tilekterine baılanysty bolady. Úıirmeniń ereksheligi – ortaq qyzyǵýshylyqtary negizinde birikken adamdardyń uıymshyldyǵy men yntymaqtastyǵyn bildiredi. Joǵaryda atap ótkendeı, vokal ónerimen qatar, bı óneriniń de qyr-syryn úırenýde stýdentterdiń qyzyǵýshyly joǵary. Bı ónerimen aınalysý jasóspirimderdiń jalpy densaýlyǵyna jaqsy áser etedi. Naqty jeńil qozǵalyspen durys júrip turýyna, ıilgishtik qabiletiniń artýyna, aýamen durys demalýyna, mýzykanyń ekpinin, býyn yrǵaǵyn, mazmunyn ajyrata bilýge kómektesedi. Stýdentter arnaýly qondyrǵysyz-aq zaldyń ortasynda bımen aınalysýyna bolady. Ol úshin oıyn túrinde beriletin naqty qımyl qozǵalys jattyǵýlaryna kóbirek kóńil bólýi qajet. Olar qımyl qozǵalyspen mýzykany úılestirý sheberligin damytady.Árıne, bı úıirmesine kishi toptan bastap kelgen durys bolady. Bıleý kezinde bı qozǵalysy arqyly onyń mánerliligin arttyryp, bı úırený daǵdylaryn qalyptastyramyz. Aldaǵy ýaqytta jańa bıler qoıylymymen jumys jasaýdamyz. «Erkenaz» bı úıirmesindegi Qýat Saltanat,Tóleýhan Botagóz, Tóleýbekova Áıgerim, Murat Aqbópe syndy myń burala bılegen bıshi qyzdarymyz kórkem bılerimen ár keshtiń shyraıyn keltirip kórermenderdiń yqylasyna bólenýde. Bı úıirmesinen kútiletin nátıje: bı ónerimen aınalysqan uldar men qyz balalar denesiniń symbattylyǵymen, ádemi júris-turysymen, mýzykalyq yrǵaqty ajyrata bilýimen erekshelenedi. Bı ónerimen aınalysý shyǵarmashylyq sheberlikterdiń negizin qalap, ózin-ózi jetildirýge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrady.Úıirme jumystary arqyly stýdentterdiń shyǵarmashylyq qabiletteri damyp, ózin-ózi erkin ustaýlary júzege asyp, bir-birimen jaǵymdy qarym-qatynas ornatyp, jeke tulǵalyq qasıetteri baǵalanyp, qyzyǵýshylyqtary men beıimdilikteri anyqtalyp qalyptasady.  Halqymyz erte zamannan ánderi men kúılerin, asyl mura retinde urpaqtan–urpaqqa jetkizip, kóziniń qarashyǵyndaı saqtap kelgen. Ónerdiń eń joǵarǵy túri, eń sańylaǵy, eń sáýlettisi de – halyq óneri, ıaǵnı jyldar ótse de muqalmaı syny qashpaı saqtalyp kele jatqan – halyq qazynasy. Sondyqtan da, osy úıirmede jas urpaqtyń rýhanı dúnıesin baıytý jáne ulttyq ónerimizdi paıdalana bilinýine, sheberlik deńgeıin arttyryp, ynta-yqylasyn molaıtý ásemdik pen sulýlyqty kórip baǵalaı bilýge, óz elin, óz halqyn súıýge, qazaqtyń ulttyq ónerin qurmetteýge tárbıeleý meniń basty maqsatym.

 
Taldyqorǵan gýmanıtarlyq-tehnıkalyq
kolejiniń mýzyka jetekshisi
Djakýbaeva Uljanat Áýelhanqyzy

---