InfoHub Logo

Tómengi Sarytaýqumdy meken etip kelgen Baltashtyń kásibi — kıiz úıdiń úı aǵashyn joný edi. Onyń kolhozǵa barǵysy kelmeı, kejegesi keıin tartty da turdy. Tipti janynda týǵan-týysqandarynan da eshkim qalmaı, tegis kolhozǵa kóship ketse de, onyń barǵysy kelmedi. Osylaı jalǵyz úı júrip-aq kúneltemin ǵoı dep topshylady ol. Biraq Baltash pen onyń zaıyby Umtylǵannyń oıy bir jerden shyqpady.

Tańerteń Baltash belin býynyp, jeńin sybanyp asyǵa basyp taǵy da eshkitaldan úıaǵash kesýge toǵaıǵa ketip qaldy. Úıde jalǵyz qalǵan Umtylǵan birer saǵat úı ishindegi kúıbeń-kúıbeń jumysty aıaqtaǵan soń, ishi pysyp otyra almady. Ara-tura áńgimelesip, syr shertisetin abysyn-ajynnyń bári kolhozǵa ketti. İsteýge jumysy joq, sap-saý adamǵa kúnniń batýy qandaı qıyn bolady deseńizshi.

Umtylǵan jalǵyz otyryp, biraýyq syrtynan Baltashpen uryssa, biraýyq bajyraıyp daq tóbede turyp alyp, batpaı qoıǵan kóktemniń uzaq kúnimen urysty. Ol jalǵyz qalǵandyǵyn kúnnen kóreıin dese, osy kúnniń astynda ómir súrgenderdiń bári de kolhozǵa múshe bolýǵa ketip qaldy. Ózderiniń osynda qalýyn ol ózen boıyna bitken eshkitaldan da kórdi.

Baltash keshke deıin tolarsaqtan saz keship, eshkitaldan eki úıdiń aǵashyn daıyndap, sharshap úıine qaıtty. Úıge kelse daıyn turǵan tamaq joq. Áıeli uıyqtap jatyr. Baltash áıelin oıatyp alǵannan keıin de Umtylǵan tamaq istemeı, qarysyp, úndemeı otyrdy da qoıdy.

— Adam sharshap, qaryny ashyp kelse, qarap otyryp, munyń ne eı,— deıdi zil tastap Baltash.

— Sen kúshińdi jumsap qajysań, men janymdy jep qajydym,— deıdi Umtylǵan.

— Saǵan ne boldy, qaraptan qarap otyryp?—deıdi Baltash.

— Jalǵyz júrip jol tapqanymyz bar bolsyn,, kópten bólek qaldyq, kómýsiz qalyp júrmeıik,—deıdi Umtylǵan.

— Aıtqaly otyrǵanyńdy joramaldadym. Onyń bola qoımas. Qashan jer tamyryn soryp kún kórip edik..

— Tiri bolsaq elmen bir tóbede, ólsek bir shuqyrda bolǵanymyz jaqsy emes pe? Kelispeseń, men de kelispedim, meniń de saǵan tamaq istep berer halim joq.

Tańerteń qısaıǵan boıymen Baltash ketti, teris qaraǵan qalpymen Umtylǵan qaldy.

Úıden shyqqandaǵy Baltashtyń oıy eki úıdiń aǵashyn satyp qaıtý edi. Osy maqsatpen ol kolhozǵa birikkenderge keldi.

— Ia, jónińdi aıt?—dedi kolhoz brıgadıri, komýnıs Ekpindıev.

— Eki kıiz úıdiń súıegin jasap qoıyp edim, sony satyp alatyn kisi izdep júrmin.

— E, seniń oıyń áli sol ma edi, kolhozdan qashyp, izińe ergen dosyń Baıtóbet baı almasa basqaǵa keregi bola qoıar ma eken?!— dedi brıgadır.

— Baıtóbettiń balasy otaý tigip shyqqanda jylýǵa qosarsyń, — dedi taǵy bir kolhozshy.

Úıge kelisimen ol jasyrmaı áńgimeniń bárin aıta keldi. Kolhozshylardyń ony ábden jerine jetip keleke etkenin de aıtty.

Baltashta ún joq. Munyń jibiniń bosap qalǵanyn kórgen Umtylǵan kolhozǵa kóshýdi aldyna tarta qoıdy. Sodan olar kolhozǵa kóshti. Kórshisi Baltashty tamaqqa shaqyrdy. Qarny ashqan kisige tamaqtyń da bal boıa ketetini bar-dy. Kesheden beri nár tatpaı, ábden kenezesi kepken Baltash aldy-artyna qaramaı, tamaqty toıǵansha ishti.

— Toıyp ketkenimshi!— dedi ol kórshisine qarap.

— Toıǵanyńnyń aldy osy, kópshilik bar jerde kolhoz bar, kolhoz bar jerde bereke bar! — dedi kórshisi.

Umtylǵan erteńinde-aq egic dalasyna jumysqa ketti. Al Baltash kósherin kóship kelse de, ne isterin bilmeı, eki oıly bolyp bosqa teńseldi de júrdi. Onyń kolhozǵa uıymdastyrǵan kúreń atyn aparyp soqaǵa jekkende denesi titirep ketti. Kıiz úıden kirpish úıge kirý de oǵan bir úlken is boldy. Alǵash oǵan da qıpańdap joqtan ózgeni syltaýratty. Kúzge qaraı Umtylǵan bolmaı standartty úıge kirip aldy.

Osydan bastap-aq Baltash ta ıkemge kele bastady. Al Umtylǵan kolhozǵa kelgen kúnnen bastap-aq ekpindi bolyp, kolhoz basqarmasyna múshelikke saılandy, Baltash Umtylǵanǵa: «jınalysqa baram degendi taǵy qaıdan shyǵardyń?» dep alǵashqyda qarsylyq kórsetip edi, keıin ony da qoıdy. Ózi naǵyz ekpindiniń biri bolyp aldy. Baltash aýyl sovettiń músheligine saılanǵan soń jınalystyń aldyn bermeıtinniń ózi boldy. Ol jınalysta kolhoz sharýashylyǵyn jaqsartýdyń sharalaryn aıtyp, uzaq-uzaq sózder sóıledi.

...Mine, Baltash pen Umtylǵan ekeýi jańa jyl saǵatynyń soǵýyn kútip otyr. Qazir ol kıiz úıdiń súıegin jonýshy emes, kolhoz kirpish zavodynyń sheberi. Sándi kolhoz selosynyń kirpishin qalaýshy, ozat kolhozshy. Al Umtylǵan — qyzylshadan mol ónim alýshy Sosıalısik Eńbek Eri.

Baltashynyń baıaǵysy esine túskende Umtylǵannyń kúlkisi kele beredi. Al Baltash bolsa, sol bir ótkendegisinen qatty uıalady.

1953

---