InfoHub Logo

Ana tili 3 - synyp
Synyptan tys shara
Taqyryby: «Oılanbaqtar» álemine saıahat
Maqsaty: Oqýshylardyń bilimdilik daǵdylaryn baıqaý; olardyń oılaý qabiletin, oı ushqyrlyǵyn, oqýǵa yntasyn arttyrý, dúnıetanymyn keńeıtý; sózdik qoryn molaıtý, qosymsha izdenýge baýlý; týǵan elin, jerin súıýge, eljandylyqqa tárbıeleý.
Ádisi: suraq - jaýap
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný, qazaq tili
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq
Kórnekiligi: sýretter, top attary, ertegilerden úzindi sýretter, ınteraktıvti taqta

Barysy: I Uıymdastyrý.
- Balalar, biz búgin sendermen «Oılanbaqtar» álemine saıahat jasaımyz.
- Qandaı álemdi (planetany) bilesińder?
- Durys, al endi «Oılanbaqtar» álemin estip kórdińder me?
- Joq.
- Endeshe ol álemge oısha, qıaldap saıahat jasaımyz. Biraq ol planeta bizdi tekten tekke kirgize salmaıdy. Oǵan ótý úshin bizdi oılandyratyn ár túrli jumbaqtar sheship, tapsyrmalardy oryndaýymyz kerek eken. Ol úshin 3 topqa bólinip, jarysa otyryp saıahat jasaımyz. Saıahatymyzda ár túrli aıaldamalar bolady.
I top – Oıshyldar
II top – Oısaqtar
III top – Alǵyrlar

I «Sıqyrly sózder» aıaldamasy
«Sıqyrly sózder» aıaldamasynyń hanshaıymy keledi, balalar sálemdesedi.
Hanshaıym:
- Balalar, «sálem - sózdiń anasy» degendeı kez kelgen adamnyń ádeptiligi onyń ıilip sálem bergeninen bastalady. Taǵy qandaı sálemdesý túrlerin bilesińder?
- Sálem!
- Assalaýmaǵaleıkým!
- Amansyz ba?
- Basqa tilde sálemdesýdi bilesińder me? (orys jáne aǵylshyn tilinde sálemdesý). Álemniń basqa elderinde qalaı amandasady eken? Ekranǵa qaraıyq.
Qytaı – nehao, Týrsıa – mıraba, Fransıa – bonjýr
Postýpısh ty vejlıvo ı mýdro,
Eslı, prosnývshıs, skajesh:
Dobroe ýtro!
Dnem govorıt
Sovsem ne len.
Prı vstreche lúdám:
Dobryı den!
Hanshaıym:
- İ - aıaldamadan súrinbeı óttińder, joldaryń bolsyn!

İİ «Basqatyrǵysh sózder» aıaldamasy.
Bul aıaldamada tapsyrmalardy oryndaý barysynda ózi aıtyp turǵandaı jumbaq sózderdi tabý kerek.
İ - topqa: Alǵy jeke bólikte
«Jalǵyz» degen uǵymmyn.
Barlyq sanǵa tuǵyrmyn.
Sońǵy eki bólikte
Eskishe aı atymyn,
Ne as qamdar zatyńmyn.
Qos ekeýin, anyqta
Quspyn toımas balyqqa
(bir + qazan)
İİ - topqa: Eń alǵashqy bólikte
Sý úńgigen tabanyn,
Tereń de tik jaǵamyn.
Sońǵy eki bólikte
Qustyń kókte qaǵatyn
Qaýyrsyny, tap atyn
Qos ekeýin, dáldikpen,
Túnde ushar jándikpin. (jar + qanat)
İİİ - topqa: Alǵashqy bir bólikte
Bir aptany atqardym
Kóp qoldanar taq sanmyn
Al ekinshi bólikte –
Barmyn bulaq, ózende –
Nármin, balmyn men elge.
Qos ekeýin durystap,
Jermin – qonǵan yrys, baq. (Jeti + sý)

İİİ. «Qas - qaǵym sát» aıaldamasy
Senderdiń maqal - máteldi qanshalyqty meńgergenderińdi kóremiz.
«Otan», «Eńbek», «Oqý - bilim» jaıly maqal - mátelderdi kezektesip aıtyp otyrady.
Sergitý sáti án «Kel, balalar, oınaıyq».

İV «Aýksıon» aıaldamasy.
- Ana tili páninen ótken shyǵarmalardy óz bilimderińnen «satyp alasyńdar». Ol úshin men ınteraktıvti taqtaǵa shyǵarmanyń birinshi sózin shyǵaramyn. Sodan keıin ekinshi sózin, ary qaraı shyǵarmanyń aty men avtoryn tapqansha ret - retimen sózderdi shyǵaryp otyramyn. Sóz sany boıynsha qaı top az sóz sanynan tabady, sol top jeńimpaz atanady.
Shyǵarmanyń avtoryn, taqyrybyn aıtý kerek. 1 - den 10 - ǵa deıin ǵana sózderdi shyǵarý.
İ - top. «Shyńǵys, balam Shyǵys ádebıeti men tarıhynan habardar bolsyn»
dep Áýbákir moldany... (Shoqan. Saparǵalı Begalın)
İİ - top. «Joldastarynyń senimine kirý úshin oǵan qansha ýaqyt qajet
bolaryn kim bilsin». (Kúmán. Mashqar Gýmerov)
İİİ - top. «Qazaqtan kelgen jolaýshylardy aralap, jansyz baıqap, ishinde
bitim alyp qaıtýǵa turarlyq kisi bolsa, synap maǵan alyp kel».
(Qazaq, qalmaqtyń tynyshtyǵy bolsyn. Máshhúr Júsip Kópeıuly)
İ - top. Otan deımiz ot jaqqan jerimizdi
Otan deımiz ósirgen elimizdi. (Otan. Ótebaı Turmanjanov)
İİ - top. Baqytym bar úshinshi Otan degen
Kim myqty? – dese bireý – Otan der em. (Úsh baqytym. M. Maqataev)
İİİ - top. Danalyq - óshpes jaryq, ketpes baılyq,
Júrińder, izdep taýyp alalyq ta! (Oqýǵa shaqyrý. A. Baıtursynov)

V. «Shytyrman ertegiler» aıaldamasy.
Interaktıvti taqtada ózderi ana tili páninen ótken ertegilerdiń úzindi sýretteri kórsetiledi. Biraq erteginiń úzindi sýretteri retsiz shashyrańqy túrde berilgen. Ertegilerdiń mazmunyna qaraı sýretterdi júıelep qoıamyz.
İ - top. «Týǵan topyraq» ertegisi
İİ - top. «Japalaq pen toqyldaq» ertegisi
İİİ - top. «Baı men jalshy» ertegisi

VI. «Oımaqtaı oı» aıaldamasy.
Oqýshylar baǵyt syzyqtarmen ret - retimen júrip otyrý kerek. Sonda qazaqtyń naqyl sózi shyǵady. Ol qandaı naqyl sóz? Onyń maǵynasyn túsindir.
Jaýaby: Uqypty – utar,
İzdegen – tabar.
Qorytyndy. Ár toptyń upaı sany esepteledi.
Úsh toptyń oqýshylary jınaǵan upaı sanyna baılanysty bilimderi baǵalanady.