Poezıa! Menimen egiz be ediń?
Taqyryby: «Poezıa! Menimen egiz be ediń?»
Maqsaty: Aqynnyń óristi oı, óshpes kórkem murasyn nasıhattaý, aqyndy eske alý, oqýshylarǵa ulttyq, adamgershilik tárbıe berý, oqýshynyń mánerlep oqý sheberligin shyńdaý jáne «QR - daǵy Tilder týraly» Zańyn júzege asyrý.
Ózge ult balalarynyń arasynda Muqaǵalı Maqataev óleńderi boıynsha mánerlep oqý saıysy.
Maqsaty: Aqynnyń óristi oı, óshpes kórkem murasyn nasıhattaý, aqyndy eske alý, oqýshylarǵa ulttyq, adamgershilik tárbıe berý, oqýshynyń mánerlep oqý sheberligin shyńdaý jáne «QR - daǵy Tilder týraly» Zańyn júzege asyrý.
Barysy:
1 - júrgizýshi:
Syrym da - osy,
Jyrym da - osy,
Aldyńda.
Baıqashy bir
Byqsydym ba, jandym ba?
Mahańdar joq,
Mahańdardyń sarqyty -
Muqaǵalı Maqataev bar munda,- dep bir kúndik sáýledeı aǵyp ótken qysqa ǵumyrynda M.Maqataev urpaqtarǵa ulanǵaıyr mura qaldyryp ketkeni barshamyzǵa málim.
2 - júrgizýshi: Búgin biz sizdermen aıtýly, dara aqyn, halqynyń qara óleńin qudiretke aınaldyrǵan Muqaǵalı óleńderi boıynsha ótpek mánerlep oqý saıysynda bas qosyp otyrmyz. Olaı bolsa, «Kókireginiń kózi ashyq, kóńili oıaý» jyr súıer qaýym, «Poezıa! Menimen egiz be ediń?»atty ózge ult balalary arasyndaǵy jyr saıysyna qosh keldińizder!
1 - júrgizýshi: Saıys bolǵasyn onyń aq - qarasyn ajyratar ádilqazylardyń bolatyny belgili. Ádilqazylar alqasymen tanystyryp ótýge ruqsat etińizder...
2 - júrgizýshi: Alaman báıgede oza shaýyp, shashasyna shań juqtyrmaǵan eren júırik, talantty tulǵa Muqaǵalıdiń ómir joly ár alýan. Ony birimiz bilsek, birimiz bile bermeımiz. Endi bir sát aqynnyń ómir derekterine júgineıik...(slaıd arqyly kórsete otyryp baıandaý)
Án «Arýlar»
1 - júrgizýshi:
Poezıa!
Menimen egiz be ediń?
Sen meni sezesiń be, nege izdedim?
Alaýyrtqan tańdardan seni izdedim,
Qaraýytqan taýlardan seni izdedim.
Saf almastaı poezıasyn bir eldiń murasyndaı etip qaldyra bilgen aqynnyń óleńderi ózi aıtqandaı talaı bolashaqtarǵa kóshedi.
Endeshe, sol bir máńgilik kóshtiń syrly áýenine, jadymyzda jańǵyrǵan jyr joldaryna qulaq salý úshin saıysymyzdy bastaıyq.
Ortaǵa 8 - synyp oqýshylary shaqyrylady...
«Arman - aı» áni.
9 synyp oqýshylary óleńder oqıdy...
«Seniń kóziń» áni.
10 synyp oqýshylary óleńderin oqıdy...
2 - júrgizýshi:
Qyransyń, aǵa, toptan sen bólek darasyń,
Hantáńiri syndy zańǵar bop máńgi qalasyń.
Jyrlaryń seniń taýlardaı bıik tulǵaly
Sharlap júr búgin kók penen jerdiń arasyn.
Qurmetti jyr súıer qaýym!
Búgingi saıysymyz óz máresine jetip qaldy. Osy saıys barysynda sizder aqyn jyrlaryn oqyp, tyńdap qana qoımaı, ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly az da bolsa málimet aldy dep oılaımyz.
1 - júrgizýshi: Endeshe, ádilqazylar alqasy saıys qorytyndysyn shyǵarǵansha birneshe suraqtarǵa jaýap bereıik. Suraqqa tolyq jaýap bergen kórermenge arnaıy daıyndaǵan syılyqtarymyz bar. Olaı bolsa ýaqyt ozdyrmaı suraqtarǵa kósheıik.
1. Muqaǵalı qaı jyly, qaı jerde dúnıege kelgen?
2. Búgingi saıys barysynda aqyn óleńderine jazylǵan qandaı úsh án aıtyldy?
3. Aqynnyń qaı jınaǵyna 1999jyly QR - sy Memlekettik syılyǵy berildi?
4. Muqaǵalı qazaqtyń qaı aqyn qyzyna arnap óleń hat jazdy?
2 - júrgizýshi:
Án sal, janym!
Ánińmen terbet meni
Bir sátke tynsyn, tirshilik jer kóktegi
Aqynnyń ǵumyrly poezıasy búginde ánge aınalyp, kókke qalyqtaıdy. Onyń sózine jazylǵan ánder búgingi tańda barsha jurttyń júreginen berik oryn alyp, qýanyshy men qaıǵysyn bólisetin aınymas jan serigine aınaldy. Qoldarymyzǵa taratylǵan ánniń mátini boıynsha aqynǵa taǵzym, aqyndy eske alý retinde «Esińe meni alǵaısyń»ánin barlyǵymyz birge shyrqaıyq.
1 - júrgizýshi: Búgingi «Poezıa! Menimen egiz be ediń?» atty mánerlep oqý saıysynyń qorytyndysyn jarıalaý úshin ádilqazylar alqasyna sóz bereıik...
2 - júrgizýshi:
Aýzyn ashsa, júregi kórinetin,
Kómeıinen otty jyr tógiletin,
Qaıran Muqa, arýaqty aqynsyń ǵoı
Qas tulpardaı jer tartyp tebinetin.
Beınet keship jasyńnyń jastyǵynda,
Kórdiń talaı paqyrdyń qastyǵynda.
Mazaq qyldy-aý bireýler ishi kúıip,
Sátterińdi aınalǵan tas tuǵyrǵa.
Qazaq talaı qazaqpen kektesedi,
Kerek emes bireýdiń ot kóseýi.
Tilden bezip júrgender bir sózińniń,
Dámin alsa eshqaıda ketpes edi.
Aqıyq aqynnyń urpaqqa uran bolǵan jyrlaryn eli de, aqynnyń oı men sezim astasqan jyrlaryn jattaǵan jas qaýym da eshqashan esten shyǵarmaıdy dep senemiz.
Birge: Kelesi kezdeskenshe saý bolyńyzdar.
"Sátbaev qalasynyń №1 mektep – gımnazıasy"KMM
orys synyptaryndaǵy qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Isankýlova Gýlbaný Galymjanovna
Maqsaty: Aqynnyń óristi oı, óshpes kórkem murasyn nasıhattaý, aqyndy eske alý, oqýshylarǵa ulttyq, adamgershilik tárbıe berý, oqýshynyń mánerlep oqý sheberligin shyńdaý jáne «QR - daǵy Tilder týraly» Zańyn júzege asyrý.
Ózge ult balalarynyń arasynda Muqaǵalı Maqataev óleńderi boıynsha mánerlep oqý saıysy.
Maqsaty: Aqynnyń óristi oı, óshpes kórkem murasyn nasıhattaý, aqyndy eske alý, oqýshylarǵa ulttyq, adamgershilik tárbıe berý, oqýshynyń mánerlep oqý sheberligin shyńdaý jáne «QR - daǵy Tilder týraly» Zańyn júzege asyrý.
Barysy:
1 - júrgizýshi:
Syrym da - osy,
Jyrym da - osy,
Aldyńda.
Baıqashy bir
Byqsydym ba, jandym ba?
Mahańdar joq,
Mahańdardyń sarqyty -
Muqaǵalı Maqataev bar munda,- dep bir kúndik sáýledeı aǵyp ótken qysqa ǵumyrynda M.Maqataev urpaqtarǵa ulanǵaıyr mura qaldyryp ketkeni barshamyzǵa málim.
2 - júrgizýshi: Búgin biz sizdermen aıtýly, dara aqyn, halqynyń qara óleńin qudiretke aınaldyrǵan Muqaǵalı óleńderi boıynsha ótpek mánerlep oqý saıysynda bas qosyp otyrmyz. Olaı bolsa, «Kókireginiń kózi ashyq, kóńili oıaý» jyr súıer qaýym, «Poezıa! Menimen egiz be ediń?»atty ózge ult balalary arasyndaǵy jyr saıysyna qosh keldińizder!
1 - júrgizýshi: Saıys bolǵasyn onyń aq - qarasyn ajyratar ádilqazylardyń bolatyny belgili. Ádilqazylar alqasymen tanystyryp ótýge ruqsat etińizder...
2 - júrgizýshi: Alaman báıgede oza shaýyp, shashasyna shań juqtyrmaǵan eren júırik, talantty tulǵa Muqaǵalıdiń ómir joly ár alýan. Ony birimiz bilsek, birimiz bile bermeımiz. Endi bir sát aqynnyń ómir derekterine júgineıik...(slaıd arqyly kórsete otyryp baıandaý)
Án «Arýlar»
1 - júrgizýshi:
Poezıa!
Menimen egiz be ediń?
Sen meni sezesiń be, nege izdedim?
Alaýyrtqan tańdardan seni izdedim,
Qaraýytqan taýlardan seni izdedim.
Saf almastaı poezıasyn bir eldiń murasyndaı etip qaldyra bilgen aqynnyń óleńderi ózi aıtqandaı talaı bolashaqtarǵa kóshedi.
Endeshe, sol bir máńgilik kóshtiń syrly áýenine, jadymyzda jańǵyrǵan jyr joldaryna qulaq salý úshin saıysymyzdy bastaıyq.
Ortaǵa 8 - synyp oqýshylary shaqyrylady...
«Arman - aı» áni.
9 synyp oqýshylary óleńder oqıdy...
«Seniń kóziń» áni.
10 synyp oqýshylary óleńderin oqıdy...
2 - júrgizýshi:
Qyransyń, aǵa, toptan sen bólek darasyń,
Hantáńiri syndy zańǵar bop máńgi qalasyń.
Jyrlaryń seniń taýlardaı bıik tulǵaly
Sharlap júr búgin kók penen jerdiń arasyn.
Qurmetti jyr súıer qaýym!
Búgingi saıysymyz óz máresine jetip qaldy. Osy saıys barysynda sizder aqyn jyrlaryn oqyp, tyńdap qana qoımaı, ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly az da bolsa málimet aldy dep oılaımyz.
1 - júrgizýshi: Endeshe, ádilqazylar alqasy saıys qorytyndysyn shyǵarǵansha birneshe suraqtarǵa jaýap bereıik. Suraqqa tolyq jaýap bergen kórermenge arnaıy daıyndaǵan syılyqtarymyz bar. Olaı bolsa ýaqyt ozdyrmaı suraqtarǵa kósheıik.
1. Muqaǵalı qaı jyly, qaı jerde dúnıege kelgen?
2. Búgingi saıys barysynda aqyn óleńderine jazylǵan qandaı úsh án aıtyldy?
3. Aqynnyń qaı jınaǵyna 1999jyly QR - sy Memlekettik syılyǵy berildi?
4. Muqaǵalı qazaqtyń qaı aqyn qyzyna arnap óleń hat jazdy?
2 - júrgizýshi:
Án sal, janym!
Ánińmen terbet meni
Bir sátke tynsyn, tirshilik jer kóktegi
Aqynnyń ǵumyrly poezıasy búginde ánge aınalyp, kókke qalyqtaıdy. Onyń sózine jazylǵan ánder búgingi tańda barsha jurttyń júreginen berik oryn alyp, qýanyshy men qaıǵysyn bólisetin aınymas jan serigine aınaldy. Qoldarymyzǵa taratylǵan ánniń mátini boıynsha aqynǵa taǵzym, aqyndy eske alý retinde «Esińe meni alǵaısyń»ánin barlyǵymyz birge shyrqaıyq.
1 - júrgizýshi: Búgingi «Poezıa! Menimen egiz be ediń?» atty mánerlep oqý saıysynyń qorytyndysyn jarıalaý úshin ádilqazylar alqasyna sóz bereıik...
2 - júrgizýshi:
Aýzyn ashsa, júregi kórinetin,
Kómeıinen otty jyr tógiletin,
Qaıran Muqa, arýaqty aqynsyń ǵoı
Qas tulpardaı jer tartyp tebinetin.
Beınet keship jasyńnyń jastyǵynda,
Kórdiń talaı paqyrdyń qastyǵynda.
Mazaq qyldy-aý bireýler ishi kúıip,
Sátterińdi aınalǵan tas tuǵyrǵa.
Qazaq talaı qazaqpen kektesedi,
Kerek emes bireýdiń ot kóseýi.
Tilden bezip júrgender bir sózińniń,
Dámin alsa eshqaıda ketpes edi.
Aqıyq aqynnyń urpaqqa uran bolǵan jyrlaryn eli de, aqynnyń oı men sezim astasqan jyrlaryn jattaǵan jas qaýym da eshqashan esten shyǵarmaıdy dep senemiz.
Birge: Kelesi kezdeskenshe saý bolyńyzdar.
"Sátbaev qalasynyń №1 mektep – gımnazıasy"KMM
orys synyptaryndaǵy qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Isankýlova Gýlbaný Galymjanovna
You Might Also Like
-
Maqsaty: Elimizdiń tarıhy týraly túsinik berý. Óz Otanyn súıýge tárbıeleý. Elimizdiń rámizderin qasterleýge úıretý. Týǵan elge degen súıispenshilikterin arttyrý. Óz ana tilin, ádet - ǵurpyn, salt - d...
